Barack Obama v\u00e4lispoliitiline juhtm\u00f5te oli “don’t do stupid shit” (\u00e4ra tee rumalaid asju).1 Kui h\u00e4sti see tal \u00f5nnestus, s\u00f5ltub muidugi vaatenurgast. Poliitiline p\u00e4rand liiatigi teiseneb ajas ja tagantj\u00e4rele tarkuse kogunedes. Nii v\u00f5ib n\u00fc\u00fcd \u00f6elda, et Obama ajal alanud USA taandumine nn maailmapolitseiniku rollist ilmselt soodustas maailma keemistemperatuurile j\u00f5udmist.<\/p>\n
Ei ole erilist kahtlust, et kui Obama t\u00f5mbas S\u00fc\u00fcria diktaatorile Bashsh\u0101r al-Assadile “punase joone” keemiarelvade kasutamise puhuks2, ent ei teinud seej\u00e4rel s\u00fc\u00fcrlaste gaasitamise peale sisuliselt midagi, konspekteeris Kreml muiates ja korrigeeris oma toona veel haudefaasis “s\u00f5jaliste erioperatsioonide” riskihinnangut allapoole. Aasta hiljem proovis Venemaa need konspektid praktikas ise j\u00e4rgi ja Krimmi annekteerimisele j\u00e4rgnesid l\u00e4\u00e4nest vaid murelikud avaldused ja m\u00f5ned sanktsioonid.<\/p>\n
Donald Trumpi v\u00e4lispoliitiline k\u00e4ekiri on seevastu olnud sama nurklik ja \u00e4kiline kui tema signatuur t\u00e4itevkorraldustel. Rahupreemia lunimisega alanud teine presidentuur on vaid aastaga j\u00f5udnud eskaleeruda rahvusvahelist \u00f5igust rikkuvateks s\u00f5jaretkedeks (saateks suhtumine “meid isegi ei huvita”), oma liitlase(!) \u00e4hvardamiseks territooriumi v\u00e4givaldse h\u00f5ivamisega, teiste riigijuhtide igap\u00e4evaseks solvamiseks, tollimaksudega hullamiseks ning \u2013 last but not least \u2013 terve tsivilisatsiooni jagu inimeste h\u00e4vitamisega \u00e4hvardamiseks.<\/p>\n
“Healoomuliseks hegemooniks” peetud USA p\u00f6\u00f6re “kiskjalikuks”3 on ilmekas tunnistus, et maailm on liikumas senisest suhtelise rahu re\u017eiimist mingisse uude, volatiilsemasse olekusse. \u00d5ieti pole veel tegelikult teada, kuhu me t\u00e4pselt v\u00e4lja j\u00f5uame. K\u00fcll aga tunneme, et teekonnal sellesse uude korda raputab k\u00f5vasti. Trump ei ole, muide, selle protsessi k\u00e4ivitaja \u2013 maailm muutus \u00fcha rahutumaks enne tedagi \u2013, ent kindlasti on “v\u00e4ga stabiilse geeniuse”4 (v\u00f5i hoopis Jeesus Kristuse?5) teine tulemine tulekoldele \u00f5hku peale andnud.<\/p>\n
Eesti ja laiemalt Euroopa peavad m\u00f5tlema, mida meie ses ajaloo murdepunktis teeme. Globaalsed j\u00f5uvahekorrad on \u00fcmber kujunemas, asjaajamise viisid teisenemas. L\u00e4\u00e4nelik elukorraldus \u2013 reeglitep\u00f5hisus, demokraatia ja vabadused \u2013 on agressiivsete autokraatiate \u00fcha suurema surve all.<\/p>\n
Belgia kunagine valitsusjuht Mark Eyskens lausus 1991. aastal, et Euroopa on majanduslik hiiglane, poliitiline k\u00e4\u00e4bus ja s\u00f5jaline ussike.6 Toona oli see kujund tabav ja t\u00e4pne. N\u00fc\u00fcd, mil maailma rebitakse me silme ees liigestest lahti, ei ole geopoliitikas ja kaitsev\u00f5imes vaguraks j\u00e4\u00e4mine Euroopa jaoks enam variant. Vaja on tegutseda, end kehtestada. N\u00e4idata, et Euroopa pole letargilises vines suikuv muuseum, vaid Vana Maailma unine hiiglane v\u00f5ib end veel virgeks ringutada.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6fookuse saavutamiseks tuleks meil esmalt oma Trumpi-transponder m\u00f5neti v\u00e4hemtundlikuks seadistada. Igale tema avaldusele ei pea j\u00e4rgnema h\u00e4dakisa v\u00f5i \u00fcldse reaktsioon. Me ju ei ahheta, kui k\u00fclajoodik poe taga l\u00e4rmab v\u00f5i v\u00e4ikelaps korduvast keelamisest hoolimata ikka midagi \u00fcmber ajab. Enda reaktsiooni s\u00fcndmustele m\u00f5\u00f5dame ju ikka konteksti- ja persoonip\u00f5hiselt. Ovaalkabineti peremehe ise\u00e4rasused on ammu teada.<\/p>\n
USA valitsejate metamorfoosist olenemata on ameeriklased ikkagi ja j\u00e4tkuvalt meie olulisimad kaitseliitlased. Seet\u00f5ttu tuleb meil Eestis arvestada sellegagi, et imperialistlike ambitsioonidega Venemaa k\u00fclje all, kus USA toe j\u00e4tkumine on t\u00e4htsam kui eales varem, ongi v\u00f5imalused end v\u00f5tmeliitlase aadressil vabalt v\u00e4ljendada piiratumad kui n\u00e4iteks Hispaanias v\u00f5i Vatikanis.<\/p>\n
Muidugi, vabadel kommentaatoritel on s\u00f5navabaduse privileeg, ent riikliku esindusfunktsiooni kandjad peavad silmas pidama ka riigi julgeolekuhuve. Nii n\u00e4iteks oleks targem riiklikul tasemel mitte asjatult sarjata USA valitsuse MAGA-poliitikat, isegi kui see tegelikult vastukarva on.7 Liiatigi pole teise riigi siseasjadesse sekkumine koosk\u00f5las rahvusvahelise etiketiga. T\u00f5si, USA praegune juhtkond seda ise ei j\u00e4rgi, ent Eesti ei pea s\u00e4\u00e4rast kombel\u00f5tvust \u00fcle v\u00f5tma.<\/p>\n
Reserveeritus liitlassuhetes ei tohiks m\u00f5istagi siiski kaasa tuua j\u00e4releandmisi Eestile olulistes p\u00f5him\u00f5tetes. Kui soovime rahvusvahelisel areenil olla reeglitep\u00f5hise maailma advokaat, on meie s\u00f5nadel usutavus ja v\u00e4\u00e4rtus vaid siis, kui need s\u00f5nad on j\u00e4rjepidevad ja me tegelikud teod nendega koosk\u00f5las.<\/p>\n
T\u00e4hendab, vajadusel tuleb Eestil v\u00f5tta positsioone, mis on liitlassuhet arvestades k\u00fcll ebamugavad, ent mis on juriidiliselt ja moraalselt \u00f5iged. Vastasel korral v\u00f5ib juhtuda, et kui peaksime kunagi ise abipaluvalt rahvusvahelise kogukonna poole vaatama, v\u00f5ime n\u00e4ha ainult \u00f5lgade kehitust koos epistliga “aga kus oli Eesti oma rahvusvahelise \u00f5igusega siis, kui…”.<\/p>\n
“Lugeja v\u00f5ib endalt k\u00fcsida: millal ta viimati kuulis, v\u00f5i kas on \u00fcldse kuulnud, m\u00f5nda Eesti v\u00f5i Euroopa poliitikut r\u00e4\u00e4kimas Sudaani s\u00f5jast?”<\/p>\n
N\u00e4eme t\u00e4nagi, et globaalse l\u00f5una reaktsioonid Euroopa julgeolekumuredele on parimal juhul leiged, sest l\u00e4\u00e4ne agarus \u00f5iglusest ja \u00f5igusest r\u00e4\u00e4kida on ajalooliselt asetunud valemisse “meie probleemid on kogu maailma mure, aga teie probleemid on teie mure”. Lugeja v\u00f5ib endalt k\u00fcsida: millal ta viimati kuulis, v\u00f5i kas on \u00fcldse kuulnud, m\u00f5nda Eesti v\u00f5i Euroopa poliitikut r\u00e4\u00e4kimas Sudaani s\u00f5jast?<\/p>\n
Kui t\u00f6\u00f6fookus paigas, siis saab tegeleda p\u00e4risasjaga. Euroopale on vaja sisse l\u00fc\u00fca j\u00e4rgmine k\u00e4ik. Just tervele Euroopale, isegi kui ajame eesk\u00e4tt ja ennek\u00f5ike taga Eesti kaitstust ja heaolu. Nagu Jonatan Vseviov lausus oma k\u00f5nes v\u00e4lissuhete n\u00f5ukoja viiendalt aastap\u00e4eval: kui r\u00e4\u00e4gime Eesti vabadusest ja julgeolekust, siis absoluutselt minimaalselt tuleb meil m\u00f5elda Euroopa kategoorias, sest Eesti vabadus ja julgeolek ei s\u00f5ltu vaid sellest umbes 45 000 ruutkilomeetrist maast ja umbes 1,3 miljonist inimesest siin.8<\/p>\n
Euroopa Liidus on laiapindne arusaam, et praeguses taktis kulgedes liit muutuva maailma v\u00e4ljakutsetele enam ei vasta. Ometi n\u00e4ib, et EL on j\u00e4rjepanu \u00e4ratuskellasid snooze-nupuga vaigistanud. N\u00e4ituseks, selmet tempokalt ehitada \u00fchist kapitaliturgu v\u00f5i ellu viia Br\u00fcsseli “p\u00fcha kolmainsuse” ehk Mario Draghi, Enrico Letta ja Sauli Niinist\u00f6 raportite soovitusi, arutas Euroopa Parlament m\u00f6\u00f6dunud s\u00fcgisel, kas vegeburgerit v\u00f5ib ikka burgeriks nimetada.9 K\u00f5nekas, m\u00e4rgiline, s\u00fcmptomaatiline.<\/p>\n
Tahet suurteks \u00fcmberkorraldusteks v\u00f5ib isegi jaguda, ent \u00e4rategemist napib. T\u00f6\u00f6riistad on n\u00fcrid ning aegunud. Mitmed t\u00e4htsamad otsused s\u00fcnnivad EL-is \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse n\u00f5udega (st vaja on k\u00f5igi liikmesriikide poolth\u00e4\u00e4lt) ja p\u00e4rast menetluslikku kadalippu. Seet\u00f5ttu tuleks EL-i uimane masinav\u00e4rk hakatuseks ja pakilisemas korras kiiremaks ja otsustusv\u00f5imelisemaks tuunida.10<\/p>\n
S\u00fcstemaatiliselt tehtuna eeldab see aga EL-i aluslepingute laiapindset reformi ja see on praegu reaalpoliitiliselt ebat\u00f5en\u00e4oline. Aluslepingute muutmine saab toimuda vaid k\u00f5igi liikmesriikide n\u00f5usolekul ja seda n\u00e4ha ei ole. Isegi kui m\u00f5ni Euroopa \u00fchisprojekti vaenaja kukub v\u00f5imult, t\u00f5stab pead m\u00f5ni uus.<\/p>\n
Kui mitterahuldavalt toimivat organisatsiooni ei ole praktikas v\u00f5imalik muuta, ei j\u00e4\u00e4 \u00fcle muud kui vana keha h\u00fcljata ja alustada nullist midagi uut. M\u00f5istagi, EL-i mastaabiga \u00fchenduse puhul oleks see drakooniline, gigantne samm, mistap on m\u00f5istlik esmalt proovida erisugu vahe- ja h\u00e4daabivariante, jagub neidki.<\/p>\n
Seejuures on oluline suunata energia tegevustele, mis v\u00f5iksid p\u00e4riselt efekti anda. Hoiduda tuleks sisut\u00fchjast asendustegevusest, nagu n\u00e4iteks plaan anda EL-i v\u00e4lis- ja julgeolekupoliitikale uus hoog Euroopa v\u00e4listeenistuse liigutamisega EL-i n\u00f5ukogu juurest komisjoni alla ehk \u00fchest formaalsest struktuurist teise.11 Lahtist luumurdu ei ravi plaastri panemisega.<\/p>\n
Aluslepinguis on s\u00e4tted “t\u00f5hustatud koost\u00f6\u00f6ks”, mille j\u00e4rgi saavad v\u00e4hemalt \u00fcheksa liikmesriiki omavahel arendada tihedamat partnerlust kui see oleks v\u00f5imalik liidu t\u00e4iskoosseisus. T\u00f5si, eri kiirustel kulgemine ei tohiks olla \u00fchegi organisatsiooni esimene eelistus, aga see on v\u00e4iksem halb kui v\u00e4hemuses olevate skeptikute poolt enamuse arengu kinnihoidmine. Euroopa l\u00f5imumise ajalugu on n\u00e4idanud, et \u00fchel hetkel hakkavad passiivseks j\u00e4\u00e4nud riigid end k\u00f5rvalej\u00e4etuna tundma ja soovivad tihendatud koost\u00f6\u00f6 eeliseid n\u00e4hes sellega l\u00f5puks ikkagi liituda.<\/p>\n
T\u00e4iendav v\u00f5imalus, mida pole p\u00e4rast EL-ile institutsionaalse raamistiku andnud Lissaboni lepingut (2009) kordagi kasutatud, on nn passerelle ehk sildklauslid. Need v\u00f5imaldavad aluslepinguid muutmata liikuda \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse n\u00f5udelt kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusele. Viimase j\u00e4rgi on otsuse vastuv\u00f5tmiseks vaja, et poolt on v\u00e4hemalt 55 protsenti liikmesriikidest, kes esindavad v\u00e4hemalt 65 protsenti liidu rahvastikust. Blokeeriv v\u00e4hemus on v\u00e4hemalt neljal liikmesriigil, kes esindavad v\u00e4hemalt 35 protsenti liidu rahvastikust.<\/p>\n
Juba toimubki valdav osa h\u00e4\u00e4letusi EL-i n\u00f5ukogus kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamusega, ent m\u00f5ned praegusaja kriitilistest valdkondadest on j\u00e4tkuvalt allutatud \u00fcheh\u00e4\u00e4lsusele, sh v\u00e4lis-, kaitse- ja julgeolekuteemad ning uute liikmete vastuv\u00f5tt.<\/p>\n
“Eesti valitsuse seisukoht on pikalt olnud, et v\u00e4lis- ja julgeolekuasjades peab meie veto\u00f5igus s\u00e4ilima.”<\/p>\n
Muidugi n\u00f5uab sildklauslite rakendamine n\u00f5uab k\u00f5ikide liikmesriikide n\u00f5usolekut, puhuti isegi kahel, nii valitsuse kui ka parlamendi, tasandil. See teebki “silla \u00fcletamise” poliitiliselt n\u00f5nda raskeks. Siiski on n\u00e4ha esimeste tahtekoalitsioonide teket.12 Eesti valitsuse seisukoht on pikalt olnud, et v\u00e4lis- ja julgeolekuasjades peab meie veto\u00f5igus s\u00e4ilima. See ei ole seisukoht, mida pisendada, seondub see ju legitiimse murega suver\u00e4\u00e4nsuse kaitse p\u00e4rast. K\u00fcll tuleks see kipsis hoiak kriitiliselt \u00fcle vaadata.<\/p>\n
On t\u00f5si, et kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamuse korral on Eestil, esindades 0,3 protsenti EL-i rahvastikust, teoreetiline oht saada sattuda n-\u00f6 valele poole h\u00e4\u00e4letust. K\u00fcsigem aga, kui suur see t\u00f5en\u00e4osus on, eeldusel et EL-i v\u00e4\u00e4rtuskompass j\u00e4\u00e4b paika. Minule teadaolevalt ei ole Eesti oma 22-aastase liikmestaa\u017ei jooksul veel kordagi pidanud v\u00e4lis- ja julgeolekuk\u00fcsimustes vetot kasutama, kaitsmaks oma fundamentaalseid riiklikke huve.<\/p>\n
Unustama kiputakse sedagi \u2013 v\u00f5i siis lihtsalt ei teata \u2013, et EL-i pikaajalise tava j\u00e4rgi ei kapata isegi valdkonnis, kus otsustamise viis juba on kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamus, otsejoones h\u00e4\u00e4letamise manu. Ikka p\u00fc\u00fctakse ametlikku k\u00e4et\u00f5stmist v\u00e4ltida, adresseeritakse k\u00f5igi \u00f5igustatud muresid, otsitakse konsensust.<\/p>\n
Liikmesriikidel, ka Eestil, tuleb otsustada, kumb on l\u00f5ppeks kaalukam, kas kramplik kinnihoidmine paberil ilusast teadmisest, et ilma meie n\u00f5usolekuta ei saa midagi teha, v\u00f5i diplomaatiasse ja s\u00fcsteemi panustamine, et kriitilistel hetkedel tehtaks \u00f5igeid asju vajaliku kiirusega.<\/p>\n
Pidagem sealjuures meeles, et ehkki Viktor Orb\u00e1n oli vetostamise kaanepoiss, ei kao vetoga liidu pantvangistamise problemaatika \u00fche isiku kadumisega laua tagant. Bulgaarias v\u00f5itis parlamendivalimised Kremli-s\u00f5bralik partei, tuleval aastal v\u00f5ib Prantsusmaa saada presidendiks isiku, kes \u00e4sja tegi tuge sellele samale Orb\u00e1nile. Ja nii edasi.<\/p>\n
Ei ole n\u00e4ha, et tagurlikud, \u00e4\u00e4rmuspopulistlikud ja venes\u00f5bralikud j\u00f5ud Euroopas magama l\u00e4heksid. Seep\u00e4rast peavad oma m\u00e4ngu t\u00f5stma needki, kes seisavad demokraatliku, kaitstud ja eduka Euroopa eest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Barack Obama v\u00e4lispoliitiline juhtm\u00f5te oli “don’t do stupid shit” (\u00e4ra tee rumalaid asju).1 Kui h\u00e4sti see tal \u00f5nnestus,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":173467,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[1203,26,27,324,37,33,35,34,36,590,1948,31,32,21,28,29,95,16552,19,25,23,24,22,325,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-173466","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-barack-obama","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-euroopa-parlament","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-mart-parind","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-usa","32":"tag-uudised","33":"tag-venemaa","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-world","36":"tag-world-news","37":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116543214348725290","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173466","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=173466"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173466\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/173467"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=173466"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=173466"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=173466"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}