{"id":173583,"date":"2026-05-09T09:27:23","date_gmt":"2026-05-09T09:27:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/173583\/"},"modified":"2026-05-09T09:27:23","modified_gmt":"2026-05-09T09:27:23","slug":"eestisse-tulnud-ukrainlaste-suurim-mure-on-too-leidmine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/173583\/","title":{"rendered":"Eestisse tulnud ukrainlaste suurim mure on t\u00f6\u00f6 leidmine"},"content":{"rendered":"<p>Eestisse elama asunud ukrainlaste seas on endiselt suurimaks murekohaks erialale vastava t\u00f6\u00f6 leidmine ja eesti keele \u00f5pe, kuid sellest hoolimata soovib j\u00e4rgneva aasta jooksul siia j\u00e4\u00e4da \u00fcha enam ukrainlasi, selgus \u00dcRO pagulasameti, Eesti Pagulasabi, ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni poolt 2025. aastal l\u00e4bi viidud Ukraina pagulaste sotsiaalmajanduslikku olukorda kirjeldavast uuringust \u201cSEIS\u201d, kirjutab BNS.<\/p>\n<p>Uuringu peamised tulemused n\u00e4itavad, et Eestis elavate Ukraina p\u00f5genike l\u00f5imumise suurimad kitsaskohad on endiselt keelebarj\u00e4\u00e4r ja erialasele kvalifikatsioonile vastava t\u00f6\u00f6 leidmine. Samas on t\u00f6\u00f6turul osalus k\u00f5rge \u2013 79 protsenti k\u00fcsitluses osalenud ukrainlastest t\u00f6\u00f6tab. Kuid sellest hoolimata ei ole ligi pooltel v\u00f5imalik teha t\u00f6\u00f6d, mis vastaks nende haridusele ja varasemale kogemusele.<\/p>\n<p>Enamik inimesi ehk 83 protsenti plaanib j\u00e4rgneva aasta jooksul Eestisse j\u00e4\u00e4da, ja see on v\u00f5rreldes eelmise k\u00fcsitlusperioodiga 2024. aastal kasvutrendis, kuid siinsete ukrainlaste pikem tulevikuv\u00e4ljavaade on s\u00f5ja j\u00e4tkumise t\u00f5ttu sellest hoolimata ebakindel. Inimeste otsuseid m\u00f5jutab j\u00e4tkuv s\u00f5da Ukrainas ning see, et paljud on Eestis oma elud juba \u00fcles ehitanud t\u00f6\u00f6, kooli ja kogukonna toel.<\/p>\n<p>Keele\u00f5pe ja igap\u00e4evane keelepraktika on j\u00e4tkuvalt peamised v\u00e4ljakutsed, nagu need olid ka eelmise k\u00fcsitluse ajal. \u00dcle poole vastanutest vajab paindlikumaid keelekursusi ning paljudel puudub v\u00f5imalus eesti keelt igap\u00e4evaselt harjutada. Samas on keeleoskus paranemas ning enamik kooliealistest lastest k\u00e4ib koolis, mis toetab l\u00f5imumist pikemas vaates.<\/p>\n<p>2025. aasta kevadel ja s\u00fcgisel l\u00e4bi viidud uuringus osales 399 ukrainlast, kes andsid \u00fclevaate k\u00f5igi oma pereliikmete olukorrast, misl\u00e4bi koguti k\u00fcsitluse k\u00e4igus kokku 990 Eestis elava Ukraina p\u00f5geniku andmed.<\/p>\n<p>Eestis on 2026. aasta m\u00e4rtsi seisuga ajutise kaitse saanud \u00fcle 28 600 Ukraina p\u00f5geniku. Lisaks on 6059 Ukraina p\u00e4ritolu inimesel rahvusvaheline kaitse, mida on taotlenud paljud Ukraina p\u00f5genikud, kes viibisid enne 24. veebruari 2022 v\u00e4ljaspool Ukrainat ja kellele ajutine kaitse seet\u00f5ttu ei laiene. Kokku elab Eestis m\u00e4rtsi seisuga ajutise v\u00f5i rahvusvahelise kaitse alusel ligi 35 000 Ukraina kodanikku.<\/p>\n<p>Eesti Pagulasabi seisab humanitaarkriiside t\u00f5ttu kannatanud inimeste \u00f5iguste ja heaolu eest Eestis ja v\u00e4ljaspool. 2000. aastal asutatud ja Euroopa Liidu poolt sertifitseeritud humanitaarorganisatsioon toetab inimesi kriisipiirkondades humanitaarabiga ning aitab taastada p\u00f5genike sotsiaalset ja majanduslikku heaolu. Anneta Eesti Pagulasabi kodulehel, et saaksime tagada kriitilise t\u00e4htsusega abi inimestele, kes seda v\u00e4ga vajavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eestisse elama asunud ukrainlaste seas on endiselt suurimaks murekohaks erialale vastava t\u00f6\u00f6 leidmine ja eesti keele \u00f5pe, kuid&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":173584,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,6059,34,36,31,32,21,28,29,19,25,674,79177,23,24,124,79178,22,20,30],"class_list":{"0":"post-173583","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-keele-ope","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-too","24":"tag-toootsingud","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-ukraina-soda","28":"tag-ukrainlased-eestis","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116543910282103970","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=173583"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173583\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/173584"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=173583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=173583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=173583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}