Taastuvenergia tasu v\u00e4hendamist saavad taotleda t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted, kelle aastane elektritarbimine \u00fcletab \u00fchte gigavatt-tundi. Kliimaministeeriumile teadaolevalt vastab Eestis sellele kriteeriumile 91 ettev\u00f5tet. Soodustuse suurus j\u00e4\u00e4b vahemikku 75\u201385 protsenti, s\u00f5ltuvalt ettev\u00f5tte tegevussektorist.<\/p>\n
Praktikas puudutab muudatus eelk\u00f5ige metallurgia-, keemia-, paberi-, tsemendi- ja klaasit\u00f6\u00f6stust. Taastuvenergia tasu suurus on praegu 0,84 senti kilovatt-tunni kohta ning seda maksavad k\u00f5ik elektritarbijad \u00fchtsetel alustel, et katta p\u00e4ikese-, tuule- ja biomassijaamadele makstavaid toetusi.<\/p>\n
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi varasemate arvutuste p\u00f5hjal hakkab ettev\u00f5te iga tarbitud megavatt-tunni eest maksma keskmiselt 6,8 eurot v\u00e4hem. Keskmise suurusega piimat\u00f6\u00f6stuse jaoks, mis tarbib aastas n\u00e4iteks 7 gigavatt-tundi, t\u00e4hendab see umbes 4000 euro suurust igakuist s\u00e4\u00e4stu. Suurettev\u00f5te, mis tarbib 50 gigavatt-tundi aastas, s\u00e4\u00e4stab kuus ligikaudu 28 000 eurot.<\/p>\n
Meetme kogukulu on aastatel 2026\u20132029 keskmiselt \u00fcheksa miljonit eurot aastas ning seda rahastatakse riigieelarvest.<\/p>\n
Majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister Erkki Keldo<\/a> s\u00f5nul aitab muudatus v\u00e4hendada Eesti t\u00f6\u00f6stuse kulusurvet. \u201eEesti t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted konkureerivad iga p\u00e4ev rahvusvahelistel turgudel, kus energiakuludel on v\u00e4ga suur m\u00f5ju. Taastuvenergia tasu v\u00e4hendamine aitab leevendada energiamahukate ettev\u00f5tete kulusurvet, parandab nende konkurentsiv\u00f5imet ning loob paremad eeldused uute investeeringute Eestisse toomiseks. Valitsuse eesm\u00e4rk on, et Eestis oleks ettev\u00f5tetel soodne, prognoositav ja investeeringuid toetav majanduskeskkond,\u201c \u00fctles Keldo.<\/p>\n Seadusemuudatust tervitas ka Eesti suurima elektritarbija Estonian Celli<\/a> juhatuse liige Meelis Kuzma. \u201eJ\u00f5ustuv seadusemuudatus on samm \u00f5iges suunas energiamahuka t\u00f6\u00f6stuse rahvusvahelise konkurentsiv\u00f5ime parandamiseks.\u201c Samas t\u00f5i Estonian Celli juht v\u00e4lja, et see samm \u00fcksinda ei lahenda k\u00f5iki kohaliku energiakuluga seotud v\u00e4ljakutseid ning seet\u00f5ttu on oluline valitud suunda j\u00e4rjepidevalt j\u00e4tkata. \u201eEnergiapoliitika on m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega selleks, et ka olemasolev t\u00f6\u00f6stus Eestis p\u00fcsima j\u00e4\u00e4ks ja pikaajaliselt \u00fchiskonnale v\u00e4\u00e4rtust looks,\u201c leidis Kuzma.<\/p>\n Varasemalt on Kuzma juhtinud ERRis <\/a>t\u00e4helepanu sellele, et 2026. aastast elektriarvele lisandunud tasakaalustamisv\u00f5imsuse tasu ja saartalitustasu t\u00f5ttu tuleb Estonian Cellil maksta kokkuv\u00f5ttes ikkagi aastas ligi miljon eurot enam.<\/p>\n Soodustuse saamine on seotud kohustusega tarbida \u00fcha suuremas osakaalus taastuvelektrit. 2026. aastal peab taastuvelekter moodustama v\u00e4hemalt 10 protsenti ettev\u00f5tte kogutarbimisest, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ning alates 2029. aastast 50 protsenti. Taastuvelektri tarbimist saab t\u00f5endada nii otselepingu kaudu tootjaga kui ka p\u00e4ritolutunnistuste alusel, mis kinnitavad tootja taastuvelektri kasutamist.<\/p>\n Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti s\u00f5nul ongi meetme eesm\u00e4rk lisaks uute investeeringute toomisele edendada ka Eesti taastuvenergia turgu. \u201ePikaajalised elektri ostulepingud (PPA-d) annavad tootjatele investeerimiskindluse ja tagavad pikas plaanis soodsama hinna ka tavatarbijatele,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n Seadust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026 ja ettev\u00f5tetele h\u00fcvitatakse kulud tagantj\u00e4rgi. <\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (33)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Taastuvenergia tasu v\u00e4hendamist saavad taotleda t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted, kelle aastane elektritarbimine \u00fcletab \u00fchte gigavatt-tundi. Kliimaministeeriumile teadaolevalt vastab Eestis sellele kriteeriumile…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":37336,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2197,34,36,34474,18147,18141],"class_list":{"0":"post-173700","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-erkki-keldo","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-estonian-cell","17":"tag-taastuvenergia-tasu","18":"tag-toostusettevotted"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116544853919157865","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173700","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=173700"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/173700\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/37336"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=173700"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=173700"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=173700"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}