{"id":1738,"date":"2025-09-22T07:32:07","date_gmt":"2025-09-22T07:32:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1738\/"},"modified":"2025-09-22T07:32:07","modified_gmt":"2025-09-22T07:32:07","slug":"tiktoki-sundmuuk-muudab-jarjekordse-tehnoloogiamiljardari-meediamoguliks-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/1738\/","title":{"rendered":"Tiktoki sundm\u00fc\u00fck muudab j\u00e4rjekordse tehnoloogiamiljard\u00e4ri meediamoguliks | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"<p>Tiktoki algoritmi USA-s haldama hakkava firma omanike seast leiab ka maailma j\u00f5ukuselt teise inimese, Oracle&#8217;i asutaja Larry Ellisoni. Sundm\u00fc\u00fck ilmestab, kuidas lisaks rahale liigub ultrarikaste k\u00e4tte ka j\u00e4rjest suurem osa meie inforuumist, nendib <a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n<p>Elame h\u00e4mmastavate arvn\u00e4itajate ajastul. P\u00f5hjus ei seisne Google&#8217;i nimes peituvas koletult suures arvus, vaid numbrites, mis kajastavad inimese arusaamist vooruslikkusest. Filmis Matrix vihjatakse, et reaalsust saab v\u00f5ltsida ja inimesed v\u00f5ivad elada taevast sadavate numbrite vihma loodud illusioonis. Seda tuntakse majandusena.<\/p>\n<p>Olgu ennetavalt t\u00e4psustatud, et plaan pole teiste raha lugemises selle k\u00f5ige banaalsemas m\u00f5ttes. Enda teistega v\u00f5rdlemine on asjatu ja ajaraiskamine, sest teised ei ole sina. Ometi tuleb juttu teiste kohta k\u00e4iva raha lugemisest, et aru saada, kas oleme tunnistamas reaalseid inimtitaane, kellel \u00f5nnestus tabada tsivilisatsiooni tuumikallika olemus. See kajastub hunnitus rahahulgas \u2013 mammonas, millel puudub inimese jaoks t\u00e4hendus, kuna \u00fckski inimene ei suudaks sellesse m\u00f5eldut eales kogeda.<\/p>\n<p>Viimase avalikult kokku arvutatava varanduse osas peaks Elon Muski tulemus l\u00e4hiajal \u00fcletama poolt triljonit dollarit. Edukal t\u00f6\u00f6sturil on olnud nutikust arendada ettev\u00f5tteid inimkonna seni avastamata vajadusi teenindavates suure potentsiaaliga valdkondades. Seda v\u00f5inuks ka teised teha.<\/p>\n<p>Peame tunnistama, et teisi pole. Muskile kuuluv osa neist ettev\u00f5tetest l\u00e4heneb poole triljoni dollari joonele t\u00e4nu j\u00e4rjekorras viimasena tavatult julgelt ja j\u00f5uliselt arendatud X.AI-le. V\u00e4rske t\u00e4iendava rahastamise ringis kerkis TI-ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtus \u00fcle 200 miljardi dollari. TI firmadest on hetkel v\u00e4\u00e4rtuslikum vaid OpenAI 300 miljardiga. Musk oli sellegi ettev\u00f5tte rajamise juures. J\u00e4rgmise rahastusringi ajaks ennustatakse OpenAI v\u00e4\u00e4rtuse kasvu poole triljoni dollarini.<\/p>\n<p>Alles eelmisel n\u00e4dalal t\u00f5usis Oracle&#8217;i asutaja ja suurosanik Larry Ellison rahapuu tippu, \u00fcletades Muski. Tema t\u00f5usu taga oli firma v\u00e4\u00e4rtuse kasv, t\u00e4nu millele tema varanduseks loeti kokku 393 miljard dollarit. Musk j\u00e4i pelgalt 383 miljardi dollari oksale, et siis vaid m\u00f5ned p\u00e4evad hiljem saada juurde patakas uusi imaginaarseid X.AI miljardeid, kergitades ta omakorda Ellisonist oluliselt k\u00f5rgemale.<\/p>\n<p>Sularahas arveldades on selliste summade puhul arveldus\u00fchikuks enamasti 100-dollarilised rahat\u00e4hed. Kui n\u00e4iteks Muski varasem 383 miljardit dollarit maa peale laiali jaotada, kataks sajalised umbes 436 hektarit. Totter v\u00f5rdlus aitab tabada, et sellist rahahulka peab m\u00f5testama tavalisest teistmoodi.<\/p>\n<p>See suunab \u00fchtlasi k\u00fcsima, kas selline peamiselt IT-tehnoloogial p\u00f5hinev rikkusetulv peegeldab tsivilisatsiooni sisu ja kroonib selle k\u00f5ige julgemaid v\u00f5i reedab hoopiski viga maatriksis \u2013 kuulsast filmist urbaanseks m\u00f5isteks vormunud t\u00e4helepaneku, milles avastatakse n\u00e4iliselt ainsas loogiliseks reaalsuseks m\u00f5eldud elus kriitilisi arusaamatusi, paljastades veel \u00fche ja palju ebamugavama reaalsuse.<\/p>\n<p>Esimese variandi kasuks h\u00e4\u00e4letada pole sugugi raske. Digiajastu pioneerid ei komistanud \u00f5nnepaja otsa. Nad valisid ja siis rajasid esmalt tee, mida enamik ignoreeris. L\u00f5puks avastati, et neil teedel asus kulgema kogu t\u00e4nap\u00e4evane elu. Nende korraldatud muudatused olid vaid p\u00f5lvkond tagasi ulmekirjanduse fantaasiad. Antud vaates pole taoline varandus mitte ainult v\u00e4lja teenitud, vaid peegeldab otseselt tsivilisatsioonile pakutavat v\u00e4\u00e4rtust. Kuigi rahahulk, millega turg neid premeerib, on sama metaf\u00fc\u00fcsiline nagu t\u00e4nus\u00f5nad tuleviku ehitamise eest.<\/p>\n<p>Teisalt, olenemata sellest, kas jooksva p\u00e4eva l\u00f5pus on v\u00f5itjaks Musk, Ellison v\u00f5i keegi teine, varjab modernsuse traaviv\u00f5istlus k\u00fcsimust kas see pilt mida kogeme kajastab t\u00f5eliselt hea ja halva, soovitu ja ebasoovitava vahekorda. Matrixi filmis viidatakse suurele arusaamatusele, kus elu kulgeb ainsa v\u00f5imalusena kuvanduvas eluolus. See osutub paraku n\u00e4iliseks, et varjata t\u00f5elist tegelikkust. Selleks oli inimeste endi varasem eba\u00f5nnestumine tehnoloogiate rakendamisel. Ent mis saab v\u00f5imu, hakkab inimestele looma hea elu simulatsiooni.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva simulatsiooniks v\u00f5ib pidada seda, mida inimesed teavad. Simulatsioonis ei pea olema teadmised tegelikkusega koosk\u00f5las. P\u00e4rinevad ju teadmised teiste sisustatud meediast, mitte enda kogemusest. Sellega seoses v\u00e4\u00e4rib t\u00e4helepanu, kellele kuuluvad rahvamasside teadmiste ja aruteluteemade \u00fcle domineerivad teabeallikad?<\/p>\n<p>Nendeks on tuttavad nimed. Musk ostis Twitteri (n\u00fc\u00fcd X), luues illusiooni s\u00f5navabadusest. Zuckerbergi sotsiaalmeedia impeerium kureerib, mida ja kuidas keegi maailma n\u00e4eb ja mille poolt v\u00f5i vastu h\u00e4\u00e4letab. Google toimib igasuguse teabe otsija ja filtrina. Jeff Bezos vahendab massidele nii f\u00fc\u00fcsiliste asjade kui ka meedia tarbimist ja omab ameeriklaste jaoks suure m\u00f5juj\u00f5uga ajalehte The Washington Post.<\/p>\n<p>Ainult Larry Ellison paistis selles m\u00f5ttes m\u00e4ngust v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4nuna, ent enam mitte. Paistab, et temast saab kohe Tiktoki kaasomanik.<\/p>\n<p>Lisades inimeste teadvuse sisustamisesse TI-teenused, pole kohatu n\u00e4ha paralleele, milles tavainimesed on vaid bioloogilised raha v\u00e4\u00e4rtust hoidvad patareid, et toita simulatsiooni korraldajate v\u00f5imekust, mida vajatakse optimistliku etenduse elus hoidmiseks.<\/p>\n<p>Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2<a href=\"https:\/\/r2.err.ee\/arhiiv\/portaal\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> saates &#8220;Portaal&#8221;<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tiktoki algoritmi USA-s haldama hakkava firma omanike seast leiab ka maailma j\u00f5ukuselt teise inimese, Oracle&#8217;i asutaja Larry Ellisoni.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1739,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,846,34,36,1901,1903,1902,328,1904],"class_list":{"0":"post-1738","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elon-musk","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-inforuum","17":"tag-larry-ellison","18":"tag-oracle","19":"tag-tiktok","20":"tag-ultrarikkad"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1738","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1738"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1738\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1739"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1738"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1738"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1738"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}