![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3044898h3506t24.jpg\"\/)
V\u00e4lireklaamid Tallinnas. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nKui v\u00e4lireklaame on liiga palju ja nende paigutus suvaline, hakkab l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes kannatama terve linn. Maailma suurlinnades j\u00f5uti \u00fchel hetkel murdepunktini, kui \u00fclek\u00fcllusest ei r\u00e4\u00e4kinud enam \u00fcksnes arhitektid ja reklaamiasjatundjad, vaid katkes ka tavalise inimese kannatus.<\/p>\n
Nii n\u00e4iteks vallandus Poolas liikumine t\u00e4navareklaamide vastu, sest seal peideti terved akendega korrusmajad tohutute reklaamide alla. Paradoksaalsel kombel muutus t\u00e4navapilt \u00fchest k\u00fcljest silmale agressiivseks ja inetuks, teisalt aga inimesed enam lihtsalt ei m\u00e4rganud v\u00e4lireklaame, sest meie tajuv\u00f5imel on piirid.<\/p>\n
Poolakad vabanevad liigsest v\u00e4lireklaamist<\/p>\n
L\u00f5puks tuli ka seadusandlus appi ning Gda\u0144skis ning teisteski Poola linnades hakati eemaldama arhitektuuri varjavaid ja linnapilti risustavaid v\u00e4lireklaame. Kui majad plakatite alt l\u00f5puks v\u00e4lja ilmusid, imestasid paljud, kui ilus on kodulinn.<\/p>\n
Omavalitsuste tulud k\u00fcll \u00fchest k\u00fcljest kahanesid reklaamimaksu v\u00e4henemise t\u00f5ttu, ent teisalt t\u00e4itsid linnakassat piirangute rikkujatele m\u00e4\u00e4ratud trahvid. Ajakiri Bored Panda kirjutas, et Gda\u0144ski elanike toetus toimunule oli k\u00fcsitluse kohaselt pea \u00fcksmeelne: 97 protsenti neist pooldas reklaamide eemaldamist fassaadidelt ning 90 protsenti rangete reeglite kehtestamist haljasaladele ja ajaloolistele piirkondadele.<\/p>\n
Sellal, kui kodaniku\u00fchiskond v\u00f5i moodsama nimega kogukond on innukas v\u00f5itlema naabrusesse laste m\u00e4nguv\u00e4ljaku rajamise vastu v\u00f5i teritab hambaid m\u00f5ne uue kaubanduskeskuse ehitamise kallal, on v\u00e4lireklaamide \u00fclek\u00fcllus Tallinnas mingil p\u00f5hjusel fookusest v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud. V\u00f5ib-olla meil polegi veel juhtunud midagi Poolaga v\u00f5rreldavat, aga t\u00e4navapilt meenutab juba praegu paiguti 1990. aastate metsikut ida.<\/p>\n
Helsingis tohib avalikus linnaruumis p\u00fcsireklaamide m\u00fc\u00fcki korraldada vaid linna hankega valitud operaator. \u00dche hoolde on antud kesklinn, teine toimetab \u00fclej\u00e4\u00e4nud Helsingis. Sel moel v\u00e4lditakse anarhia teket.<\/p>\n
V\u00e4lireklaami suurus ja asukoht peavad sobituma hoonete ning nende \u00fcmbrusega. Elumajadele ei lubata v\u00e4lireklaame \u00fcldjuhul \u00fcldse panna, sest Helsingi vastav juhend \u00fctleb v\u00e4ga selgelt, et ehitise peamine eesm\u00e4rk ei ole olla reklaam, mist\u00f5ttu on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik hoonetele ja kruntidele paigutada ainult hoone ja selle kasutajate reklaame. Ka Tallinnas on vastav m\u00e4\u00e4rus ja kirjutatud ning kirjutamata reeglid tegelikult olemas, piisaks sellest, kui hakata neid j\u00e4rgima.<\/p>\n
V\u00e4lireklaamid Tallinnas. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kas m\u00fc\u00fcakse inimest v\u00f5i kaupa?<\/p>\n
Kogu seda v\u00e4lireklaamide virvarri j\u00e4lgiv inimene v\u00f5iks endalt k\u00fcsida, et \u00e4kki on hoopis tema kaup, keda kellelegi m\u00fc\u00fcakse? M\u00fc\u00fcaksegi lihtsalt fakti, et palju inimesi viibib v\u00e4lireklaami n\u00e4gemisulatuses. Suurele digiekraanile reklaamiaega ostnud ettev\u00f5tjale pakutakse samal ajal v\u00f5ltsi illusiooni, et keegi ka p\u00e4riselt vaatab, ehkki tegelikult teevad seda v\u00e4ga v\u00e4hesed just seet\u00f5ttu, et v\u00e4lireklaam asub vales kohas v\u00f5i neid on seal korraga liiga palju.<\/p>\n
Tihti on maja omanik vaadanud, et v\u00e4lireklaami paigaldamisega otsaseina saab teenida kenakese summa, miks ka mitte, sest maja elanikud ise seda ju ei n\u00e4e. K\u00fcll aga vaatavad hiiglaslikud ekraanid sisse naabermajade asukate akendest ning l\u00f6rtsivad nii kohalike kui ka m\u00f6\u00f6das\u00f5itjate silmis milj\u00f6\u00f6d ja arhitektuuri. Inimene m\u00e4rkab linnakeskkonnas ilu, aga kui keskkond on kole, l\u00fclitab ta selle tervikuna oma teadvusest v\u00e4lja.<\/p>\n
Miks ja millal v\u00e4ljus v\u00e4lireklaamide hulk ja suurus Tallinnas hea maitse piiridest? V\u00e4limeediat reguleerib iseenesest linna m\u00e4\u00e4rus, mis paneb paika, et reklaamid ei tohi reostada linnapilti ega segada liiklust ning need peavad sobima arhitektuursesse keskkonda.<\/p>\n
“Linn peab olema ilus ning reklaamid leidma koha, kus need sulanduvad linnakeskkonda, mitte ei domineeri ega muuda v\u00e4lisilmet.”<\/p>\n
Varem j\u00e4lgis seda linnaplaneerimise amet terves linnas, ent siis anti otsustamine linnaosade arhitektidele, kellel paraku n\u00e4ivad kohati puuduvat vajalikud teadmised ja oskused. Kui Tallinna transpordiamet liiklusohutusele viidates reklaami otseselt ei keela, koosk\u00f5lastavad nad k\u00f5ik taotlused. Viimane aeg oleks t\u00f5sta taas pjedestaalile linna ilu, linn peab olema ilus ning reklaamid leidma koha, kus need sulanduvad linnakeskkonda, mitte ei domineeri ega muuda v\u00e4lisilmet.<\/p>\n
V\u00e4lireklaamide \u00fclek\u00fcllus ei suurenda p\u00f5rmugi nende n\u00e4htavust ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on supp lahja reklaamijate endi jaoks. Ka v\u00e4lireklaamide rohkuse poolest teada-tuntud New Yorgis on t\u00e4navareklaamide hulka j\u00e4rsult v\u00e4hendatud ning suunatud neid loogilistesse kohtadesse, olgu selleks metrood v\u00f5i tee\u00e4\u00e4red. Need on paigad, kus inimesed liiguvad. Kommunikatsioon on toodud t\u00e4nava tasandile ehk sellele k\u00f5rgusele, kus k\u00f5nnitakse. New Yorgi Times Square ja teised sarnased paigad maailmalinnades on muidugi erandiks, need ongi reklaamimekad, mida ei kujutaks v\u00e4lireklaamideta ettegi.<\/p>\n
Br\u00fcsselis, Strasbourgis v\u00f5i Berliinis on m\u00f5eldud sellele, mis asi on \u00fcldse v\u00e4lireklaam. See on informatsiooni jagamise viis, inimesed saavad reklaamidest teavet, mis on neile loodetavasti kasulik ja vajalik. Reklaame lubatakse seal panna \u00f5igetesse punktidesse, kus inimesed neid n\u00e4evad ja s\u00f5num j\u00f5uab p\u00e4rale.<\/p>\n
Aga meil n\u00e4eb Tallinnas Kristiine ristmikul, Endla t\u00e4naval ja Narva maanteel t\u00e4ielikku kaost. Lisaks suurte digiekraanide \u00fclek\u00fcllusele t\u00f5mmatakse traatidega endiselt siia-sinna \u00fcles PVC-plagusid, mis meenutavad n\u00f5ukogudeaegseid mairongk\u00e4ike ja peaks olema 21. sajandil t\u00e4ielikult v\u00e4listatud. Digiekraanid on iseenesest toredad, kui need on maja arhitektuuriga proportsioonis ja asuvad \u00f5iges kohas, eelk\u00f5ige enam-v\u00e4hem samal k\u00f5rgusel t\u00e4naval k\u00f5ndiva inimese silmadega.<\/p>\n
Lahmakad digiekraanid on m\u00f5eldud pigem suurel kiirusel s\u00f5itvatele autojuhtidele kaugelt n\u00e4gemiseks. Millegip\u00e4rast vohavad hiidreklaamid peamiselt vaeste Ida-Euroopa riikide linnades, samuti Aasias ja Ameerikas, sest sealne linnaruum ongi orienteeritud peaasjalikult autojuhtidele. Tallinn aga tahaks ju kuuluda pigem inimestest hoolivate P\u00f5hjamaade linnade sekka.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3044904h6ec0t24.jpg\"\/)
V\u00e4lireklaamid Tallinnas. Autor\/allikas: Tiit M\u00f5tus<\/p>\n
Kellele ja milleks \u00fcldse v\u00e4lireklaam?<\/p>\n
Tallinn on riigi pealinn, v\u00f5rreldes Tartu ja teiste linnadega on seal reklaami surve t\u00e4navapildile paratamatult suur. Enamasti hoonete omanikke isegi ei huvita, mida arvab nende plaanidest panna suvalisse kohta digiekraan maja autor ehk arhitekt. Vanade hoonete puhul on arhitekt juba ammu surnud, seal peab niikuinii lootma elanike ja linnaametnike heale maitsele.<\/p>\n
Alustuseks v\u00f5iks Tallinna linnavalitsus v\u00f5tta kokku oma pikaajalised partnerid ja m\u00f5testada, milleks \u00fcldse on tallinlastele v\u00e4lireklaami vaja ja kelle jaoks eksisteerib linnaruum? Kui saabub selgus, et v\u00e4lireklaam on tarbija informeerimiseks, saaks linnaplaneerijad vaadata, kuhu ja millised reklaamid sobivad.<\/p>\n
Linnavalitsuses peaks toimetama lisaks arhitektidele ka linnadisainer, kunagi oli selline amet muide olemas. Tema p\u00e4riks esimese asjana, kas v\u00e4lireklaami paigaldamise huvilisel on uuemate majade puhul ka koosk\u00f5lastus hoone arhitektilt? Seej\u00e4rel vaataks ta, kas reklaam \u00fchtib linnakujunduslike reeglitega.<\/p>\n
Poliitikutele meeldib k\u00f5neleda rohelisest ja turvalisest linnaruumist, paraku j\u00e4tavad nad t\u00e4helepanuta juhuslikult paigutatud plakatite ja ekraanide negatiivse m\u00f5ju. Neil on aeg asuda tegudele ja l\u00fc\u00fca l\u00e4bi m\u00f5tlemata meediapindade pealetung tagasi enne, kui selle vastu hakkavad s\u00f5dima linnaelanikud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3044901h0393t24.jpg\"\/)
V\u00e4lireklaamid Tallinnas. Autor\/allikas: Tiit M\u00f5tus<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui v\u00e4lireklaame on liiga palju ja nende paigutus suvaline, hakkab l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes kannatama terve linn. Maailma suurlinnades j\u00f5uti \u00fchel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17382,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,10609,37,33,35,34,36,31,32,21,10603,10605,28,29,10608,2019,95,19,111,25,10604,10606,23,24,22,20,10607,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-17381","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-digiekraanid","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-indrek-allmann","20":"tag-joel-volkov","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-linnadisainer","24":"tag-linnaruum","25":"tag-maailm","26":"tag-news","27":"tag-poola","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-reklaamid","30":"tag-talinn","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-valireklaamid-tallinnas","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17381","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17381"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17381\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17382"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17381"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17381"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17381"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}