{"id":17409,"date":"2025-10-11T19:15:21","date_gmt":"2025-10-11T19:15:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/17409\/"},"modified":"2025-10-11T19:15:21","modified_gmt":"2025-10-11T19:15:21","slug":"simson-pealtvaatajana-poliitikat-jalgides-arritab-koige-enam-lauslollus-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/17409\/","title":{"rendered":"Simson: pealtvaatajana poliitikat j\u00e4lgides \u00e4rritab k\u00f5ige enam lauslollus | Eesti"},"content":{"rendered":"

Alustaks laiemalt kaugemalt Euroopast. Te ei ole juba ligi aasta enam Euroopa Komisjoni energiavolinik. Kindlasti on aega olnud laiemalt m\u00f5elda ja ka j\u00e4reldustele j\u00f5uda, mis on Euroopas praegu valesti?<\/p>\n

Ma arvan, et kui m\u00f5elda veel laiemalt ja vaadata maailma konteksti, siis Euroopa on piirkond, kus on v\u00e4ga paljud asjad \u00f5igesti ja eelk\u00f5ige investeeringute meelitamise m\u00f5ttes on Euroopa pluss see, et ta on nii igavalt ettearvatav.<\/p>\n

Kui n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikides otsuseid muudetakse \u00fcle\u00f6\u00f6 ja p\u00e4ris arusaamatutel p\u00f5hjustel, siis Euroopas toimivad asjad nii, nagu on sel aastal v\u00f5i eelmisel v\u00f5i isegi viis aastat tagasi kokku lepitud ja peetakse kokkuleppeid, nii et see on, ma arvan, p\u00e4ris h\u00e4sti.<\/p>\n

Aga valesti on see, et Euroopas ei ole varem nii keerulist olukorda olnud, kus naaber ja tulevane osa Euroopa Liidust on s\u00f5jas ja see s\u00f5da on kestnud kauem, kui keegi karta oskas. Nii et see s\u00f5jasurve kindlasti m\u00f5jutab ka k\u00f5iki Euroopa Komisjoni tehtud otsuseid, olgu need j\u00e4rgmine eelarve seitsmeks aastaks v\u00f5i isegi hakkamasaamine majanduslikult t\u00e4na ja homme.<\/p>\n

Te \u00fctlete, et Euroopa on ettearvatav v\u00f5i aimatav ja kokkulepped peavad, aga kui me m\u00f5tleme n\u00e4iteks kas v\u00f5i viimase k\u00fcmne\u2013kahek\u00fcmne aasta vaates, siis Ameerika \u00dchendriigid oma d\u00fcnaamika juures on m\u00e4rgatavalt kiiremini kasvanud kui Euroopa. Hiina kasvab m\u00fchinal j\u00e4tkuvalt \u2013 kui palju sa muidugi usaldad sealseid statistilisi n\u00e4itajaid \u2013, aga siiski, kas on nii, et Euroopa seisab paigal, ei liigu?<\/p>\n

Alati on kergem kasvada kiiresti, kui sinu stardipositsioon on niiv\u00f5rd palju kehvem.<\/p>\n

USA puhul ei olnud.<\/p>\n

USA puhul, kui n\u00fc\u00fcd vaadata, kuidas keskmisel eurooplasel elus l\u00e4heb v\u00f5i keskmisel ameeriklasel, siis rahulolematust tavalisel iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6l k\u00e4ival ameeriklasel on palju rohkem kui eurooplasel, kellel on n\u00e4iteks tagatud tervishoid ja turvalisus pensionite n\u00e4ol. Nii et sotsiaalne turvalisus Euroopas on kindlasti parem.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kides investeeringutest, et kas tootmine j\u00e4\u00e4b Euroopasse, siis see on t\u00f5esti praegu \u00fcks suuremaid k\u00fcsimusi. Ma m\u00e4letan, kaks aastat tagasi me v\u00e4risesime k\u00f5ik, et toonane USA president [Joe] Biden tuli v\u00e4lja v\u00e4ga suure toetuspaketiga ja paljud Euroopa ettev\u00f5tjad \u00fctlesid, et ma n\u00fc\u00fcd viin oma tootmise \u00fcldse Ameerika \u00dchendriikidesse, sest sealt tulevad sellised soodsad maksutingimused, et Euroopa kaotab igasuguse m\u00f5tte minu investeeringute sihtmaaks olemisel.<\/p>\n

Ja nad on k\u00f5ik tagasi, sest \u00fcle\u00f6\u00f6 see, mis kokku lepiti inflatsiooni v\u00e4hendamise aktiga, on nullitud. Nii et arvan, et see ongi see n\u00e4itaja, et Euroopa on ostuj\u00f5uline turg. Euroopa on teada andnud, et v\u00e4ga paljudele uutele tehnoloogiatele pannakse siitpoolt \u00f5lg alla ja see on meile v\u00f5ti.<\/p>\n

Reedene intervjuu: Kadri Simson Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kui me vaatame, mida n\u00e4iteks Donald Trump praegu teeb ehk et kuigi nemad Euroopaga s\u00f5lmisid justkui tollikokkuleppe, siis s\u00f5ltumata sellest ka praegu j\u00e4tkatakse surve avaldamist. Viimane uudis oli selle kohta, kuidas ta n\u00f5uab, et Euroopa leevendaks Ameerika \u00dchendriikide ettev\u00f5tetele kehtestatavaid n\u00f5udeid ja reegleid. Praeguses valguses tundub, et USA on v\u00e4ga j\u00f5uliselt ettev\u00f5tteid enda pinnale just tootma t\u00f5mbamas ja loomas oma ettev\u00f5tetele Euroopa ettev\u00f5tete eeliseid.<\/p>\n

Ma j\u00e4lgin igap\u00e4evaselt USA uudiseid ja loen lehti, eks seal ole segaseid s\u00f5numeid. Ka m\u00f5ned Korea autotootjad, kes l\u00e4ksid oma tootmist Ameerikasse viima, sattusid raskustesse, kui nende Korea kodanikest koolitajad ilma p\u00f5hjuseta arreteeriti ja riigist v\u00e4lja saadeti, see on keeruline.<\/p>\n

Seal on keeruline olukord, aga mis Euroopa on teinud: ma arvan, et t\u00e4nane Euroopa Komisjon on tabanud head takti, kuidas Trumpi administratsiooniga l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida. Pakkudes talle n\u00e4iteks ligip\u00e4\u00e4su meie gaasiturule, mis USA presidendile, kes tahaks rohkem pumbata nii naftat kui maagaasi v\u00e4lja, kindlasti atraktiivne on. Selle vastu nad said k\u00f5igile teistele Euroopa toodetele soodustariifim\u00e4\u00e4rad.<\/p>\n

T\u00f5si, president Trumpil on raske aru saada, et k\u00e4ibemaks ei olegi eraldi lisanduv tariif, vaid on midagi, mida Euroopas k\u00f5ik maksavad, aga ma arvan, et samm-sammult ja sarmir\u00fcnnakuga saadakse temaga ikkagi kokkulepped s\u00f5lmitud. Ja need kokkulepped on Euroopal Ameerikaga palju paremad kui n\u00e4iteks meie suurtel kaubandusrivaalidel, olgu selleks arenev maailm v\u00f5i Hiina.<\/p>\n

Aga Suurbritannia?<\/p>\n

Ega brittidel ka kerge ei ole, Suurbritannia pole ka meie konkurent, selles m\u00f5ttes Euroopa turg ei kaota midagi, kui ka Suurbritannia suudab oma tariifid l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida Trumpiga.<\/p>\n

Seda ma n\u00e4en Br\u00fcsselist, et r\u00e4\u00e4gitakse, kuidas me oleme n\u00fc\u00fcd Trumpiga kokku leppinud ja n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik selge, aga Trumpi vaadates mulle tundub, et ei ole kunagi milleski kokku lepitud. Kui ka Trump saab mingi asja justkui paberile, ei t\u00e4henda see, et j\u00e4rgmine hetk ta ei v\u00f5iks esitada uusi n\u00f5udmisi.<\/p>\n

Nii on, ja kui vaadata n\u00fc\u00fcd k\u00f5iki komisjoni k\u00f5lavaid v\u00e4lja\u00fctlemisi, kuidas Euroopa majanduskasvu tugevdada, siis eelk\u00f5ige peetakse silmas seda, et Euroopa ise oma 405 miljoni maailma mastaabis v\u00e4ga ostuj\u00f5ulise kodanikuga on maailma k\u00f5ige atraktiivsem turg. Nii et eelk\u00f5ige hoida ka seda olukorda, kus eba\u00f5iglane konkurents ei tule Euroopa turule kaupa m\u00fc\u00fcma. N\u00e4iteks kasutades viise, et reeglid kuskil v\u00e4ljaspool Euroopat on palju l\u00f5dvemad kui meie enda ettev\u00f5tjatel.<\/p>\n

Aga see on ju ammu juba juhtunud. Palju l\u00f5dvemate reeglitega ja tihti ulatusliku riigipoolse subsiidiumiga toodetud kaubad on Euroopas ammu sees. Ma m\u00f5tlen siinkohal n\u00e4iteks kas v\u00f5i Hiinat. See ei ole midagi sellist, mis tulevikus juhtub, see on juba asi, mis on juhtunud.<\/p>\n

Jah, ja Euroopa Komisjonis on \u00fcks volinik, kes on t\u00e4iesti sellise \u00fclesande peale ka s\u00e4etud. M\u00f6\u00f6dunud mandaadi jooksul n\u00e4iteks Hiina elektriautodele erinevad piirangud ka tulid, sest oli n\u00e4ha, et Hiina riik on sinna pannud eba\u00f5iglase riigiabi sisse, et v\u00e4lja suretada ja \u00e4ra hoida igasugust v\u00f5imalust, et Euroopas talle v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne konkurent \u00fcldse kasvada saaks. Sellist kontrolli tehakse pidevalt, et riigiabi ei rikuks meie turu p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n

Lisaks sellele on n\u00fc\u00fcd l\u00e4hiaegadel ju oodata, et tuleb ka piiri\u00fclene mehhanism, mis \u00fctleb meie kaubanduspartneritele, et te v\u00f5ite lubada enda tehastel tossata, kui see teile sobib, aga siis te maksate tariifi. Kui te tahate Euroopaga kaubelda meiega v\u00f5rdsetel tingimustel, siis te peate kehtestama samasuguse p\u00f5him\u00f5te, et saastaja maksab.<\/p>\n

Mul on v\u00e4ga s\u00fcgavad kahtlused, kas see j\u00e4tkuvalt tuleb, arvestades Trumpi viimase aja algatusi. Trump \u00fctleb selle asja kohta, et tegemist on eba\u00f5iglase turubarj\u00e4\u00e4riga ja kui Euroopa tahab kaubelda Ameerikaga, siis ta peab selle maha v\u00f5tma v\u00f5i v\u00e4hemalt nii mulle praegu tundub, et ta s\u00f5nab. Kas see ka p\u00e4riselt juhtub, on ebaselge.<\/p>\n

Ma m\u00e4letan, kui president Trump esmakordselt sai USA presidendiks ja teatas, et Ameerika \u00dchendriigid Pariisi leppest lahkuvad, siis oli tal palju j\u00e4rgijaid. N\u00fc\u00fcd, kui ta m\u00f6\u00f6dunud kuul New Yorgis samasuguseid k\u00f5nesid pidas, ei tulnud teised riigijuhid temaga kaasa, vastupidi, ka p\u00e4rast teda mindi k\u00f5nepulti ja \u00f6eldi, et \u00fcks, teine ja kolmas oluline maailma t\u00f6\u00f6stusj\u00f5ud j\u00e4tkab oma majanduse rohelisematele alustele viimist.<\/p>\n

Enam tal nii palju neid noogutajaid ei ole, tegelikult on aru saadud, et see, et v\u00f5etakse uued tehnoloogiad kasutusele, on juba mitte enam keskkonnateadlik k\u00e4itumine, vaid turg suunab seda tegevust ja see on turu m\u00f5ttes m\u00f5istlik tegevus.<\/p>\n

Reedene intervjuu: Kadri Simson Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

T\u00f5si ta on, et Euroopa puhul see k\u00f5ige suurem valge element toas on just energiakulud. Meil Euroopas see, mida me maksame v\u00f5i mida meie ettev\u00f5tted maksavad kas v\u00f5i elektri eest, on oluliselt k\u00f5rgem kui Hiinas ja Ameerika \u00dchendriikides. Ja teie oma ametiajal ei suutnud seda kuskile alla tuua.<\/p>\n

Jah, see vastab t\u00f5ele, sest minu ametiaega sattus selle generatsiooni k\u00f5ige suurem energiakriis. V\u00f5ib-olla midagi nii suurt tabas L\u00e4\u00e4ne-Euroopat seitsmek\u00fcmnendatel, kui naftatootjad otsustasid l\u00e4\u00e4nemaailma pigistada, ei saatnud oma naftakargosid enam teele, sama juhtus ju aastal 2021, kui Venemaa hakkas vaikselt tekitama ebastabiilsust meie gaasiturgudel.<\/p>\n

V\u00e4ga suur osa toonasest elektrienergiast oli toodetud gaasijaamade abil. \u00d5nneks sellest kriisist tuldi v\u00e4lja ja t\u00e4na on hinnad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt langenud. Selle jaoks oli vaja ka asendada v\u00e4ga palju gaasielektrijaamu taastuvenergia v\u00f5imsustega, aga fakt on see, et 90 protsenti ka t\u00e4na Euroopas kasutatavast maagaasist ostetakse sisse. T\u00f5si, mitte enam nii palju Venemaalt, aga rohkem veeldatud maagaasi n\u00e4ol Ameerika \u00dchendriikidest, torugaasi n\u00e4ol saame me seda ka Aserbaid\u017eaanist, Al\u017eeeriast ja Norrast.<\/p>\n

Senimaani, kuni sa ostad sisse teistelt tootjatelt, sinu sisendhind energia n\u00e4ol ongi kallim kui n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikidel, kes toodab kogu siseriiklikult vajamineva nafta ja gaasi ise ja toodab \u00fclegi, nii et j\u00e4tkub m\u00fc\u00fcgiks teistele maailma regioonidele.<\/p>\n

Aga kui v\u00f5tame v\u00f5rdluseks n\u00e4iteks Hiina, millel on samamoodi tegelikult tohutu fossiilk\u00fctuse s\u00f5ltuvus ajalooliselt olnud v\u00e4lismaailmas, siis nemad asendavad sisseostetavat fossiilk\u00fctust, t\u00f5si, taastuvenergiaga mingil m\u00e4\u00e4ral. Neil on h\u00fcdrot, nad panevad aina rohkem p\u00e4ikese- ja tuuleelektrijaamu p\u00fcsti, aga samamoodi siseriikliku kivis\u00f6eelektrijaamu rajavad. Nende vaade ei ole mitte rohep\u00f6\u00f6re, vaid energiajulgeolek ja s\u00f5ltumatus ja majanduse elektrifitseerimine. Sellise Hiinaga meil on erakordselt raske Euroopas konkureerida.<\/p>\n

T\u00f5epoolest, kui Aasia s\u00f6ejaamad on teismeliseeas, keskmine vanus on 14 aastat, siis meie Euroopa omad on \u00fcle neljak\u00fcmnesed. Nii et on suhteliselt kerge samm olnud saata need vanakesed, mis on ehitatud seitsmek\u00fcmnendatel-kaheksak\u00fcmnendatel, eelpensionile siin Euroopas s\u00f6ejaamade n\u00e4ol. Hiinas ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud Aasias pole need investeeringud ennast veel p\u00e4riselt tagasi teeninudki ja eks Hiina elektrifitseerimine on midagi, mida Euroopa ise kavatseb ka teha.<\/p>\n

Kui sa v\u00e4hendad oma kaubandusbilansis v\u00e4ljaminekuid n\u00e4iteks naftale ja naftatoodetele ja selle asemel investeerid taastuvelektri tootmisse, siis keskpikas plaanis on see muidugi v\u00e4ga m\u00f5istlik tegevus.<\/p>\n

Taastuvenergia on tore, aga seda saab olla energiamiksis t\u00e4nap\u00e4evaste tehnoloogiate puhul \u00fcsna piiratud koguses, eriti kui r\u00e4\u00e4gime taastuvenergiast, mis on ilmast s\u00f5ltuv. See vajab salvestust, aga lahendust pikaajaliselt salvestuseks, mis on samaaegselt ka m\u00f5istlik v\u00f5i majanduslikult \u00e4ratasuv, tegelikult v\u00e4ga ei ole. <\/p>\n

Mittejuhitav taastuvenergia t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ga h\u00e4sti koos n\u00e4iteks h\u00fcdroga, see on suurep\u00e4rane kooslus, seda me n\u00e4eme Skandinaaviast, aga seda \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopasse kopeerida on erakordselt halb.Samas me vaatame, et sakslased n\u00e4iteks panid oma tuumajaamad kinni. Kas teil volinikuna ei tekkinud tunnet, et tahaks sakslastele \u00f6elda: kuulge, s\u00f5brad, olge normaalsed.<\/p>\n

Tegelikult koos sakslastega samasuguse otsuse tegid ka ju belglased, see k\u00f5ik juhtus peale Fukushima tuumakatastroofi ja siin ei tasu alahinnata \u00fchiskondlikku meelsust. Kui on juhtunud tuumajaamaga selline \u00f5nnetus, siis poliitikud reageerivad \u00fchiskondlikule ootusele ja ka belglased muutsid oma seisukohta, sest nende plaan oli asendada tuumajaamad gaasijaamadega, mida ei olnud veel ehitatud. Aastal 2021-2022 oli selge, et gaasikasutust tuleb m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada, mitte suurendada kordades.<\/p>\n

Ma olen sakslastega r\u00e4\u00e4kinud, see, et nad oma kinni pandud tuumajaamu uuesti avaksid, ei tule k\u00f5ne allagi, ekspertiis kaob p\u00e4ris kiiresti ja investeeringud taask\u00e4ivitamiseks on juba ebam\u00f5istlikud. \u00dcldse tuleb vaadata, et Euroopa Liidus olevast sajast tuumareaktorist enamus on v\u00e4ga l\u00e4hedal oma oodatava eluea l\u00f5ppemisele ja v\u00e4ga v\u00e4he on juurde tulnud.<\/p>\n

\u00dcks v\u00e4rskemaid lisandusi Euroopa tuumajaamadele on meie enda l\u00e4hinaabruses Olkiluoto, aga nagu me teame, v\u00f5ttis see ka v\u00e4ga palju kauem aega, kui esialgselt planeeritud ja kulud olid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgemad. Nii et tuumajaamade k\u00e4ikutulemise Euroopas on olnud k\u00f5vasti pidurdatud.<\/p>\n

Reedene intervjuu: Kadri Simson Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Rootslased plaanivad uusi ja tegelikult on m\u00f5tteid veelgi. Te ometigi ei arva, et meil on v\u00f5imalik ilma tuumata liikuda t\u00e4ielikult s\u00fcsinikuvaba elektritootmise suunas Euroopas?<\/p>\n

See on iga liikmesriigi enda otsus, kas nad kasutavad tuumajaamasid v\u00f5i mitte, aga selgelt on sadu miljardeid investeeringuid vaja teha, asendamaks juba neid olemasolevaid, mis muidu vastasel juhul turult kaovad.<\/p>\n

Kui Euroopa Liit \u00fctles, et rohep\u00f6\u00f6rde strateegia on majanduskasvu strateegia, siis ma sain aru, kuhu see peaks minema ja j\u00f5udma. Kui ma vaatan, kuhu see on j\u00f5udnud, kuidas tegelikult me ostame kogu tehnoloogiat ja k\u00f5iki vahendeid, ma m\u00f5tlen p\u00e4ikesepaneele v\u00f5i generaatorid, sisse Hiinast, selle asemel, et meil oleks tekkinud Euroopas t\u00f6\u00f6stus, mis suudab nii tehnoloogiat arendada kui ka tootmisseadmeid toota, siis rohep\u00f6\u00f6rde majanduskasvu ots on justkui l\u00e4bi kukkunud.<\/p>\n

Ei vasta t\u00f5ele, et me k\u00f5iki vahendeid ostame Hiinast. Euroopal endal on p\u00e4ris k\u00f5va t\u00f6\u00f6stus. N\u00e4iteks k\u00f5ik v\u00f5rgukomponendid, maailma kolmest suuremast ettev\u00f5tjast kaks on eurooplased.<\/p>\n

Ka tuulikutes on Euroopal v\u00e4ga k\u00f5va positsioon, eriti meretuuleparkide osas. Suurimad tootjad on ikka veel eurooplased ja siin on ka v\u00f5ti, et selle jaoks, et p\u00fcstitada meretuulikuid, peab sulema ligip\u00e4\u00e4s sadamatesse, nii et Hiinal ei ole nii kergegi oma mis iganes laienemispoliitikaga neid turge \u00fcle v\u00f5tta.<\/p>\n

P\u00e4ikesepaneelide puhul, jah, on tuline \u00f5igus, et suur neist on toodetud Hiina poolt, aga nendel on \u00fcks suur pluss v\u00f5rreldes n\u00e4iteks turbiinidega: kui su p\u00e4ikesepaneel on katusele paigaldatud, siis p\u00e4ikest enam kinni keerata ei saa. Vastupidiselt sellele, et sa ostad gaasiturbiini ja k\u00fctust ei pruugi enam k\u00e4tte saada.<\/p>\n

Jah, aga plaan, kuidas Euroopas v\u00f5iks tekkida v\u00f5imekus k\u00f5iki neid asju ise toota, v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ja p\u00e4rast tervele maailmale m\u00fc\u00fca, ei ole \u00f5nnestunud, kas v\u00f5i kui vaadata laiemalt n\u00e4iteks akutehnoloogiat, v\u00f5imekust toota elektriautosid \u2013 Euroopa ei ole esirinnas selles osas.<\/p>\n

Aga selles suunas liigutakse, et oma positsioon kehtestada. Eelk\u00f5ige on akude puhul k\u00fcsimus see, et Euroopa t\u00e4nasel p\u00e4eval ei tooda neid v\u00e4\u00e4rt koostisosi ja Hiina on v\u00e4ga paljudele riikidele pannud kaevandustele k\u00e4pa peale ja veel enam, muldmetallidest vajalike koostisosade v\u00e4lja rafineerimisel on Hiinas v\u00e4ga suur monopol, nii et see on \u00fcks osa, kus Euroopas m\u00f5eldakse, kuidas sellest olukorrast v\u00e4lja tulla.<\/p>\n

\u00dcheks v\u00f5tmeks on taaskasutamine \u2013 \u00fchel p\u00e4eval need akud vajavad \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemist ja need materjalid juba ongi tegelikult siis meie pinnal siin olemas.<\/p>\n

Mul lihtsalt on selline taju, et kui me oleme Euroopas olnud aastaid v\u00e4ga ideelised v\u00f5i vaadanud helgema ja parema tuleviku suunas, siis meie suurimad geopoliitilised konkurendid \u2013 ja ma ei m\u00f5tle siin Venemaad, m\u00f5tlen Euroopale tervikuna Ameerika \u00dchendriike, Hiinat, v\u00f5ib-olla v\u00e4iksemas mahus ka Indiat \u2013 seal on ikkagi v\u00e4ga tugev pragmaatilisus praegu \u00f5hus. Trumpi Ameerika on ju selgelt \u00f6elnud, et neid ei huvita miski, nemad tahavad teha, mis iganes nad tahavad teha, Hiina samamoodi. <\/p>\n

Kas me oleme sunnitud siin Euroopas siiski \u00fcmber m\u00f5tlema oma l\u00e4henemist nii iseendale kui ka maailmale tervikuna? Kas me oleme sunnitud tahes-tahtmata muutuma ebaoluliseks v\u00f5i siis pragmaatilisemaks?<\/p>\n

Ma arvan, et Euroopa on p\u00e4ris pragmaatiline, kuigi selles olukorras, kus maailma kliimapoliitikal puudub eestk\u00f5neleja ja Euroopa peab seda t\u00fchikut t\u00e4itma, tundub, et me oleme \u00fcliidealistlikud, on siin taustal v\u00e4ga suur pragmaatilisus.<\/p>\n

N\u00e4iteks praegu r\u00e4\u00e4givad Euroopa liikmesriigid ja Euroopa parlament l\u00e4bi, mida me peaksime saavutama v\u00f5i kus me peaksime olema aastal 2040. Seal on selged p\u00f5him\u00f5tted, et lisaks k\u00f5igele, mis t\u00e4na juba k\u00e4ep\u00e4rane on \u2013 p\u00e4ikeseenergia ja tuuleenergia \u2013, peame me panustame k\u00f5vasti ka tehnoloogiatesse, mis v\u00f5ivad meid aidata, aga t\u00e4na veel turuk\u00f5lblikud ei ole, n\u00e4iteks s\u00fcsinikup\u00fc\u00fcdmise tehnoloogia. Ehk et kui me kasutame fossiilseid k\u00fctuseid, mis emiteerivad CO2, lihtsalt p\u00fc\u00fcame selle CO2 kinni ja sellega v\u00e4hendame oma heiteid.<\/p>\n

Teine on muidugi tuumaenergia. On v\u00e4ga suur r\u00fchm Euroopa liikmesriike, kes \u00fctlevad, et on eba\u00f5iglane, et seatakse eesm\u00e4rk ainult taastuvenergiale, me tahame, et tuumaenergia, mis ka ei sisalda endas ju heiteid atmosf\u00e4\u00e4ri, v\u00f5iks olla paremas pildis. Seet\u00f5ttu 2040. aastasse on \u00f6eldud, et s\u00fcsinikup\u00fc\u00fcdmise tehnoloogia ja v\u00e4iksed moodulreaktorid on tehnoloogiad, kuhu Euroopa paneb ka oma j\u00f5udu, tuge ja finantse.<\/p>\n

Teisest k\u00fcljest j\u00e4llegi, kui vaadata, mis toimuvad erinevatel valimistel Euroopas, millised on avalikud meelsused, siis n\u00e4ib, et v\u00f5ime saada mitmes riigis v\u00f5imule inimesed, kes \u00fctlevad, et senist poliitikat tuleb m\u00e4rgatavalt muuta.<\/p>\n

Lihtsalt Euroopa \u00fclesehituses on selline printsiip, et kui midagi on kokku lepitud, siis \u00fcmbermuutmiseks peab olema Euroopa-\u00fcleselt 27 valitsuse plaanis enamus. See, et \u00fches v\u00f5i teises riigis tuleb mingi populist v\u00f5imule, ei m\u00e4\u00e4ra veel seda, et Euroopa enamuses oleks kukkunud populismisohu.<\/p>\n

Reedene intervjuu: Kadri Simson Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kunagi ei saa midagi v\u00e4listada. Aga j\u00e4tkaks Eesti teemadega. Kas te juba teate, keda te kohalike omavalitsuste volikogude valimistel valite?<\/p>\n

Jah, tean k\u00fcll. Mul on s\u00fcdamest hea meel, et ma ei vali Tallinnas. Paljud mu tuttavad \u00fctlevad, et j\u00e4tavad valima minemata ja seda on paha kuulda. Aga mul on Haapsalus oma selge valik tehtud.<\/p>\n

Kas see on partei v\u00f5i valimisliit?<\/p>\n

See on valimisliit. Ma p\u00f5him\u00f5tteliselt kinnitan lihtsalt seda otsust, miks ma Eesti peatumispaigaks olen valinud Haapsalu \u2013 sellep\u00e4rast, et seal on asjad normaalselt kulgenud. Ma tahan, et see linn niimoodi j\u00e4tkaks ka.<\/p>\n

Kas siis Tallinn, mis on aastaid valitsetud Keskerakonna poolt ja n\u00fc\u00fcd viimase aasta jooksul nelikliidu poolt, ei ole normaalselt juhitud?<\/p>\n

Ma tahaksin uskuda, et ka Tallinnas ei valitse meid rumalad ehk lihtsalt \u00f6eldes lollid. Aga see, mis siin juhtunud on, ei ole just v\u00e4ga innustav. Meil on j\u00e4\u00e4nud valimisteni napilt aega ja inimesed ei tunne endas motivatsiooni minna valima ja \u00f6elda, et annan oma usalduse \u00fchele v\u00f5i teisele. See on tegelikult nii l\u00e4himineviku kui ka pikema mineviku k\u00fcsimus. Keskerakonda on pikalt n\u00e4htud ja paljud inimesed on otsustanud, et nad seda aega tagasi ei taha. See, mis Reformierakond suvel tegi, oli kasulik ainult opositsioonis olevatele j\u00f5ududele.<\/p>\n

Reformierakond ei m\u00e4\u00e4rinud mitte ainult iseennast, vaid ka k\u00f5iki teisi, kes nendega koos Tallinnas v\u00f5imuliitu moodustasid. Mina, kes ma olen pikalt poliitikas olnud ja poliitikat j\u00e4lginud, keeldun uskumast, et see tehti rumalusest. Ma arvan, et see suvine k\u00e4ik, et Reformierakond linnavalitsuse l\u00f5hkus, tuli sellest, et Reformierakond ei hooli Tallinnast, vaid tal oli t\u00e4htis riigikogus lisah\u00e4\u00e4lte saamine ja see oli just sellest m\u00f5ttest kantud.<\/p>\n

Kas Reformierakond sai siis riigikogus sellest kuidagi lisah\u00e4\u00e4li?<\/p>\n

Ma arvan, et mindi rapsima ja rabelema ja see on ka halb, kui erakond, kes valitsusvastutust kannab, ei sisenda usaldust, et nad teavad, mis nad teevad. Aga l\u00e4bi aastak\u00fcmnete on Reformierakonna edu valem olnud see, et p\u00e4rast kahte aastat vahetatakse partner nagu vanad sokid v\u00e4lja ja kutsutakse uus asemele. Siis saab k\u00f5ik halvasti l\u00e4inud asjad eelmise kaela j\u00e4tta ja alustada puhtalt lehelt.<\/p>\n

Aga sel aastal juhtus \u00fcks ootamatu asi: sotsid visati k\u00fcll v\u00e4lja, aga Isamaa ei tulnudki asemele, ja see ei olnud plaanis, sest eelmine kord, kui Isamaad kutsuti, tuli ta \u00fcheksaks kuuks valitsusse. See kangekaelsus n\u00fc\u00fcd mitte minna Reformierakonnale appi tekitas ilmselt k\u00f5va segadust, sest plaan ei t\u00f6\u00f6tanud nii, nagu ta alati on t\u00f6\u00f6tanud.<\/p>\n

Siis tulebki otsida riigikogus neid h\u00e4\u00e4li, kes v\u00f5iksid aidata selle aasta eelarve vastu v\u00f5tta. Ma arvan, et on \u00fcldine konsensus, et Eesti 200 hakkab peatselt lagunema ja see t\u00e4hendab, et Michalil on kestmiseks vaja veel lisah\u00e4\u00e4li parlamendist.<\/p>\n

Te ei arva, et Reformierakond ise v\u00f5iks hakata lagunema?<\/p>\n

See ei oma v\u00e4ga suurt t\u00e4htsust, sest viimastel valimistel neile antud mandaat ikkagi kohustab neid hambad ristis edasi tiksuma. See on v\u00e4ga halb olukord, sest keegi teine erilist indu neid aidata ju enam ei n\u00e4e ja meil on poolteist aastat siin raisata.<\/p>\n

Kas teie hinnangul Kristen Michal ei saa partei juhtimise v\u00f5i peaministriks olemisega hakkama?<\/p>\n

Ma arvan, et ta ei ole rumal inimene, aga k\u00f5ik viimased sammud on paistnud v\u00e4ga k\u00fc\u00fcnilised ja edutud. N\u00fc\u00fcd tuleb j\u00e4lle m\u00f5elda nende \u00f5nnetute valijate peale, kes teavad k\u00fcll, et on valimised, aga seda, mis tegelikult Eesti elu muserdab, ei saa nende valimistega muuta.<\/p>\n

Aga kas Kristen Michal j\u00e4tkab veel aasta l\u00f5pus v\u00f5i j\u00e4rgmisel aastal peaministri ja parteijuhina?<\/p>\n

Seda ma ei tea, aga ma olen t\u00e4iesti kindel, et j\u00e4rgmistele valimistele minnakse teise esimehega.<\/p>\n

Te olete kunagi ka \u00fcritanud parteijuhti maha v\u00f5tta ja l\u00f5puks \u2013 mitte k\u00fcll teil isiklikult, aga J\u00fcri Rattal see \u00f5nnestus \u2013 Edgar Savisaare asemel Keskerakonna juhiks ja ka peaministriks tulla. Kui keeruline on \u00fcldse partei sees esimeest vahetada?<\/p>\n

Kui on selge arusaamine, et seda tuleb teha selle jaoks, et sinu partei kestaks, siis on see v\u00f5imalik, olgu su vastas v\u00f5i Edgar Savisaar.<\/p>\n

Aga kuidas see t\u00e4psemalt k\u00e4ib? Skeemitatakse kuskil tagatoas v\u00f5i k\u00e4iakse \u00fcksteise k\u00f6\u00f6ke m\u00f6\u00f6da arutamas, et midagi tuleks n\u00fc\u00fcd ette v\u00f5tta? Mis toimub praegu Reformierakonnas?<\/p>\n

Ma arvan, et hoitakse n\u00e4gu, et need valimised veel kuidagi \u00e4ra teha, ja p\u00e4rast seda tulevad selged arutelud. Eks Tartu Reformierakond tunneb, et nad ei kannata sellep\u00e4rast, mida nad Tartus teinud on, vaid sellep\u00e4rast, kuidas nende erakonna maine on mutta langenud. Teistes Eesti linnades pole Reformierakond nii m\u00f5neski linnas suutnud oma nimekirjaga v\u00e4ljagi tulla.<\/p>\n

See on Eesti poliitmaastikul tavaline, et erakonnad k\u00f5ikides piirkondades oma nimekirjaga v\u00e4ljas ei ole. Selles iseenesest midagi v\u00e4ga \u00fcllatavat ju ei ole. Aga kes v\u00f5iks Kristen Michali j\u00e4rel saada Eesti peaministriks ja Reformierakonna juhiks?<\/p>\n

Ma arvan, et see on t\u00e4iesti \u00fcksk\u00f5ik. Neil on kenasid, pikalt t\u00f6\u00f6d teinud inimesi k\u00fcllaga. \u00dcldine Reformierakonna renomee on ju v\u00e4ga kiiresti \u00fcles ehitatav j\u00e4rgmisteks riigikogu valimisteks. Neil on parimad rahalised v\u00f5imalused ja v\u00e4ga tugev reklaamiagentuur. Neil on lihtsalt vaja uut n\u00e4gu.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla selleks j\u00e4rgmiseks \u00f5itsemiseks ongi vaja praegu saada kohalikel valimistel h\u00e4ving. Siis on paljudel valijatel tunne, et nad karistasid nad \u00e4ra, ja kahe aasta p\u00e4rast l\u00e4hevad j\u00e4lle r\u00f5\u00f5msalt kollast lippu lehvitades andma sellele uuele n\u00e4ole ja tuhast t\u00f5usnud Reformierakonnale toetust.<\/p>\n

Kas teile ei tundu, et Reformierakond on natukene kaotanud oma v\u00e4\u00e4rtuspakkumise Eesti valijale? Korras riigirahandus oli ju sellest \u00fcks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa. Praegu nad on l\u00e4inud nii suurelt kui v\u00f5imalik riigieelarvega defitsiiti ja plaanivad seda ka j\u00e4tkata. See ei ole kuidagi lihtsasti \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratav. Kas see ei pruugi olla asi, mis neid j\u00e4\u00e4davalt n\u00e4rima hakkab?<\/p>\n

Jah, muidugi. Nad k\u00e4ituvad t\u00e4na, nagu homset ei olekski. Keegi ei tea, kui halvasti see sellisele tuumvalijale m\u00f5juda v\u00f5ib, kes l\u00f6\u00f6b k\u00e4ega ja \u00fctleb, et selles erakonnas ei kostunud vastuh\u00e4\u00e4li, kui nad l\u00e4ksid miinusesse mitte ainult kaitsekulude p\u00e4rast, vaid ka selleks, et teha maksukingitusi k\u00f5ige suurema sissetulekuga inimestele praegu, kus miinus on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne ka ilma sellise maksuotsuseta.<\/p>\n

Ja tulevikus tuleb tahes-tahtmata mingil hetkel hakata neid makse j\u00e4lle t\u00f5stma, kes iganes on valitsuses, sellep\u00e4rast, et eelarve leevendusreegel kaob.<\/p>\n

Absoluutselt. See on v\u00e4ga riuklik, mida nad tegid t\u00e4navuse eelarvega, teades, et t\u00e4naste v\u00e4ljavaadetega on neil v\u00e4ga v\u00e4ike v\u00f5imalus vastutada miinuse eest kahe aasta p\u00e4rast. See on juba kellegi teise mure. Oma saamatust niimoodi edasi l\u00fckata on nagu t\u00fchja Coca-Cola purki jalaga toksida. Keegi peab selle pr\u00fcgi l\u00f5puks ju \u00fcles t\u00f5stma ja panema taarakogumiskotti ehk siis lahendama maksu- ja eelarve v\u00e4ljaminekute tasakaalu k\u00fcsimuse.<\/p>\n

Te olete elus p\u00e4ris palju igasuguseid kampaaniaid nii teinud kui ka l\u00e4hedalt n\u00e4inud. Kas sellised asjad v\u00f5iksid toetust t\u00f5sta ja paremat tulemust aidata teha?<\/p>\n

Sellega, et sa \u00fctled, et saad eelarve tasakaalu korda?<\/p>\n

Ei, pigem sellega, et inimesed, siin on teile j\u00e4rgmisest aastast 1800 eurot rohkem.<\/p>\n

Ei, ma absoluutselt ei arva. Mul on v\u00e4ga pikk ajalooline m\u00e4lu ja sellist asja katsetas kunagi ju Koonderakond, kes oli samas positsioonis nagu Michal t\u00e4na \u2013 valimistel said nad liiga suure toetuse, 40 kohta riigikogus. Siis nende toetus muudkui langes ja langes ning vaene Mart Siimann ei suutnud midagi teha. Aga valimised tulid ja ta tegi k\u00f5ige suuremaid kingitusi erinevatele valijar\u00fchmadele, mis ei taganud talle mitte mingit kestmist. Nii et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, suures plaanis, valija ei ole rumal.<\/p>\n

Reedene intervjuu: Kadri Simson Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Siis tuli Mart Laar, tegi p\u00e4rast valimisi alustuseks kohe negatiivse lisaeelarve ja k\u00e4rpis suure punase pliiatsiga igasuguseid asju \u00e4ra. Aga teie olite toona ju ometigi Keskerakonnas. Teid seda t\u00fc\u00fcpi tegevused vast kuidagi positiivselt v\u00e4ljendama ei pannud?<\/p>\n

Jah, sellep\u00e4rast, et tegelikult need valimised v\u00f5itis ju toona Keskerakond, kes tuli ja tegi esimest korda v\u00e4ga k\u00f5va tulemuse 1999. aastal. See oli esimene kord, kui mina riigikokku kandideerisin. Ma arvan, et olin \u00fcldnimekirjas umbes 163. kohal.<\/p>\n

Ka Keskerakond ei v\u00e4ltinud toona maksude k\u00fcsimust, nagu tehti n\u00fc\u00fcd kaks aastat tagasi, et s\u00f5nagi ei r\u00e4\u00e4gitud mitte \u00fchestki maksumuudatusest, suu hoiti kinni ja siis p\u00e4ev hiljem tehti erinevaid maksumuudatusi. Aga 99. aastal oli Keskerakond v\u00e4ga selge selles, et Eestil on vaja astmelist tulumaksu.<\/p>\n

Kas te siiamaani arvate seda?<\/p>\n

Ma arvan k\u00fcll. Olles ise viis aastat t\u00f6\u00f6tanud Br\u00fcsselis ja makstes astmelise tulumaksu k\u00f5rgemat taset, ei ole ma oma seisukohta sugugi muutnud.<\/p>\n

Kas see on midagi sellist, mille nimel te olete valmis ka kunagi tulevikus poliitikaga taas liituma?<\/p>\n

Ma arvan, et ainult maksuk\u00fcsimus mind ei innusta, aga \u00fcle\u00fcldiselt arvan, et on v\u00e4ga vale, kui poliitikaga tegelevad need, kes ei peaks, ja need, kes v\u00f5iksid, hoiavad ennast sellep\u00e4rast, et poliitika on v\u00e4ga stressirohke ja sageli kurnav amet. Mingis hetkes inimestel on vastutus ka \u00fchiskonna ees kaasa l\u00fc\u00fca ja pakkuda oma lahendusi, nii et ma olen istunud n\u00fc\u00fcd pealtvaatajaloo\u017eis ja mind t\u00f5esti k\u00f5ige rohkem \u00e4rritab see, kui ma n\u00e4en lauslollust. M\u00f5tlen, et v\u00f5iks ju olla keegi, kes \u00fctleb neile, et \u00e4rge nii tehke.<\/p>\n

Mis on see lauslollus, mida te n\u00e4gite?<\/p>\n

Neid on siin rohkelt, aga n\u00e4iteks v\u00e4ga rumalaid liitlassuhete l\u00f5hkumisi, nagu see suvel oli, kus Reformierakond hakkas tasuta lasteaiakoha p\u00e4rast m\u00f5ned kuud enne valimisi m\u00f6llama. See tundus l\u00e4bim\u00f5tlematu ja poliittehnoloogiliselt pliiatsist v\u00e4lja imetuna.<\/p>\n

J\u00e4lle, ma arvan, et \u00fcks v\u00e4ga t\u00e4htis asi on see, et erakondades oleks inimesed, kes hoiavad lollused \u00e4ra. Ma ise olen Keskerakonnas olnud sellises positsioonis, kus v\u00e4ga palju m\u00f5ttetuid kahjulikke asju j\u00e4i tegemata, sest erakonnas olid inimesed, kes ei lubanud nii teha.<\/p>\n

R\u00e4\u00e4kides lollust \u00e4raj\u00e4tmisest, siis nendes kampaaniates, kus te kunagi Keskerakonna olulise liikmena osalesite v\u00f5i aitasite neid vedada, oli ka ju igasugu erinevaid asju, n\u00e4iteks kas v\u00f5i m\u00f5tleme tagasi K-kohukese peale. Kui palju \u00fcldse toona mingisugust h\u00e4marat tehingut v\u00f5i h\u00e4marat raha liikus?<\/p>\n

Ma arvan, et kui keegi \u00fcritaks teha t\u00e4na sellist kampaaniat nagu tehti aastal 2002, kui Res Publica tuli n\u00e4iteks, l\u00f5petaks ta v\u00e4ga suures jamas. Meie reeglid on aastatega niiv\u00f5rd palju karmimaks muutunud, et n\u00fc\u00fcd me k\u00e4ime ringi ja \u00fctleme, et jube igav kampaania, mitte midagi ei tehta. Aga see ongi see olukord, kus k\u00f5ik on l\u00e4bin\u00e4htav, sendi pealt kokku loetav ja erakondadel ei ole mingeid v\u00f5imalusi paluda s\u00f5bralikelt \u00e4rimeestelt, et \u00e4kki teate paralleelselt mingi teise kampaania veel.<\/p>\n

Kas sellest on kahju?<\/p>\n

Ei, lihtsalt elu on igavam, aga selle v\u00f5rra turvalisem.<\/p>\n

Kuidas need m\u00f5tted toona juhtusid, kas te istusite kuidagi partei tagatoas ja arutlesite, et v\u00f5iks mingi asi veel olla v\u00f5i raha ei ole \u00fcldse, kus need m\u00f5tted s\u00fcndisid?<\/p>\n

Enne igasuguseid valimisi on alati need, kes valitsevad, p\u00fc\u00fcdnud kinni keerata opositsiooni v\u00f5imalusi paremat valimistulemust saada. N\u00e4iteks seekord v\u00f5eti osal inimestel kohalikel valimistel h\u00e4\u00e4led \u00e4ra ja see l\u00f5i tagasi. Toona, kui see K-kohukese reklaam oli, keelati v\u00e4lireklaam \u00e4ra. \u00d6eldi, et sa ei tohi kirjutada plakatile ei oma nime, kandidaadinumbrit, sa ei tohi p\u00f5him\u00f5tteid levitada t\u00e4navaruumis. Nagu praegu ringi k\u00e4ies me n\u00e4eme, see keeld on kadunud aegade jooksul, aga see oli reaktsioon sellele, et \u00fcks teavitamisviis, et on tulemas valimised, on kadunud.<\/p>\n

Ta oli niisugune kuningriiklik nali, sest ega kohukesereklaam otseselt ei andnud teada, et valimised on tulemas, aga kuna ta oli sellel ajal ja nendel pindadel, kus muidu olid valimisreklaamid, siis alateadvusega inimesed oskasid v\u00e4lja lugeda, mille \u00fcle see nali siis n\u00fc\u00fcd toimub.<\/p>\n

Reedene intervjuu: Kadri Simson Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Ega ta n\u00fc\u00fcd nii v\u00e4ga alateadvusega ka ei olnud, see oli roheline K-t\u00e4ht.<\/p>\n

Samal pinnal, kus muidu oleks olnud Keskerakonna reklaamid.<\/p>\n

T\u00e4pselt. Kas toona oli tavaline, et ettev\u00f5tjad v\u00f5tsid parteide reklaamid enda kanda?<\/p>\n

Ma arvan k\u00fcll, toona olid ju veel lubatud ka ettev\u00f5tete annetused, ka need keerati millelgi kinni, veel sellel sajandil.<\/p>\n

Kas ettev\u00f5tete annetused peaksid olema lubatud?<\/p>\n

Ei, ma arvan, et tegelikult selline kasin reklaamikampaania, nagu meil t\u00e4na on, on ju s\u00e4\u00e4stlik. Me hakkame liikuma sinnamaani, kus v\u00f5ib-olla on v\u00e4ga tasuv teha t\u00f6\u00f6d kogu aeg, mitte v\u00f5tta kolmeks aastaks puhkust ja siis neljandal aastal aktiveeruda, vaid liikuda kogu aeg inimeste seas, anda kogu aeg intervjuusid ja olla telesaatetes n\u00e4htav. See v\u00f5ib poliitikule kasu tuua rohkem kui 1000 eurot \u00fchel plakatil.<\/p>\n

Eks ikka, popp poliitik on hea olla, saab teinekord valitud. Aga kui r\u00e4\u00e4kida veel korra Keskerakonnast, siis p\u00e4rast seda, kui Tanel Kiik kaotas esimehe valimistel Mihhail K\u00f5lvartile, otsustasite te l\u00f5puks parteist lahkuda. Miks teile K\u00f5lvarti Keskerakond ei meeldi?<\/p>\n

Olgem ausad, Tanel Kiik andis alla aasta aega enne seda, kui mina lahkusin ja ma m\u00f5istsin selle v\u00e4ga tugevalt hukka. Minu meelest, kui sinu erakonnas esimees vahetub, ei pea sa seda v\u00f5tma igavese s\u00fcndmusena, tuleb j\u00e4rgmine kongress ja kui see esimees pole tasemel, siis vahetatakse esimees \u00e4ra, v\u00e4hemalt normaalsetes erakondades nii tehakse. Eriti hea n\u00e4ide on ju sotsiaaldemokraadid, kes iga nelja aasta tagant vahetavad esimeest ja eelmised ei solvu ja ei lahku.<\/p>\n

Minu jaoks sai ilmselt m\u00e4\u00e4ravaks see, et ma ei saanud lollusi enam \u00e4ra hoida. Minu positsioon erakonnas oli muutunud t\u00fchiseks ja mind isiklikult v\u00e4ga…\u00a0 L\u00f5puks sai selleks p\u00f5hjuseks see, et \u00fches Keskerakonna volikogus, kus polnud p\u00e4evakorda pandud meie Euroopa kuuluvus, tehti ilma kvoorumita otsus, et me lahkume Alde r\u00fchmast, ilma et oleks \u00fcldse liikmetele selgitatud, mida Euroopas \u00fchte v\u00f5i teise poliitperekonda kuulumine loeb, ilma et oleks hoolitud sellest, et kunagi, kui me sinna liitusime, oli meil hea koost\u00f6\u00f6 Soome ja Rootsi keskparteidega ja sellep\u00e4rast me seal olemegi.<\/p>\n

Taheti sama soojaga kapata Jaak Madisoni soovitusel Euroopa-vastasesse r\u00fchma, kus n\u00e4iteks \u00fcks juhtpoliitik on see T\u0161ehhi [Andrej] Babi\u0161, kes just valimised v\u00f5itis. Nii et kuna see tundus s\u00fcndivat, leidsin ma, et ma sellises Euroopa-vastases seltskonnas olla ei taha.<\/p>\n

Aga ometigi, kui K\u00f5lvarti puhul oodati p\u00e4rast seda, kui ta Keskerakonna juhiks sai, et Keskerakond v\u00f5ib trivialiseerida, muutuda m\u00f5ttetuks, siis seda n\u00fc\u00fcdseks tundub, et ei ole juhtunud, Keskerakond on v\u00f5itmas suurelt Tallinnas kohalikel omavalitsuste valimistel, s\u00f5ltumata sellest, et Vene kodanikud ei saa h\u00e4\u00e4letada enam. Keskerakond suutis ka ilma teie lollusi \u00e4ra hoidmata oma toetuse taastada.<\/p>\n

Ma arvan, et valimised k\u00e4ivad alati pendliga. Kui kaks aastat tagasi riigikogu valimistel Reformierakond sai \u00fcldist eestlaste s\u00f5ja\u00f5\u00f5va kasutades \u00fclem\u00e4\u00e4ra suure toetuse, siis pendel lendab tagasi ja see ongi praegu juhtunud.<\/p>\n

Ja Keskerakond ei ole liiga euroskeptiliseks muutunud, s\u00f5ltumata sellest, et Jaak Madison parteiga liitus.<\/p>\n

Anna neile aega.<\/p>\n

Arvate, et nad muuvad veel?<\/p>\n

Ma arvan k\u00fcll, ma arvan, et \u00fcle\u00fcldine meeleolu on suhteliselt sarnane selle erakonnaga, kust Jaak Madison tuli, v\u00f5ib-olla on rohkem venekeelseid inimesi seal, aga arusaamine Euroopa asjadest on ikka toodud kaasa euroskeptilisest \u00f5hkkonnast tilkuvana.<\/p>\n

Te ei arva siis, et Mihhail K\u00f5lvart, arvestades piiranguid, arvestades seda, mis vahendid tal olid, on tegelikult \u00fcsna edukalt teinud oma t\u00f6\u00f6d parteijuhina?<\/p>\n

Ma arvan, et see, et tal on nimekirjad koos ja ta ise on v\u00e4ga toetatav Lasnam\u00e4el, on kindlasti tema pluss. Tal on ka \u00f5nne olnud ja poliitikas peab \u00f5nne olema.<\/p>\n

See, kuidas j\u00e4lle mindi torkima valimisseadust, teades, et see on alati toonud tagasil\u00f6\u00f6gi. Mul tuleb meelde, kui kunagi loodeti, et Keskerakond kaotab oma ainuv\u00f5imu ja mindi Tallinna valimisringkondi muutma, millest tuli tuul tiibadesse ja Keskerakond sai k\u00f5vema tulemuse kui seni varem v\u00f5imalik oli olnud. See mobiliseerib neid, kellele tundub, et neile tahetakse \u00e4ra teha. Ja j\u00e4lle mindi sama asja riigikogus tegema, nii et tuleb peeglisse vaadata neil, kes t\u00e4na raskustes on.<\/p>\n

Reedene intervjuu: Kadri Simson Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Milline oleks olnud Tanel Kiige Keskerakond? Kas see oleks praegu umbes samas kohas v\u00f5i ta oleks midagi hoopis muud?<\/p>\n

Pole \u00f5rna aimugi. Ma ei ole Tanel Kiike juhina ise l\u00e4hedalt n\u00e4inud ja eks tal oleks ilmselt olnud see olukord, et Keskerakond ei oleks Tallinnas v\u00f5imult k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4nudki. Sest tuletame meelde, et see kannatuste rada, mis Keskerakonnal praegu on, tuleb ju sellest, et K\u00f5lvart lihtsalt hoolimatult lasi neil k\u00f5igil \u00e4ra minna. Tanel Kiigel ja veel m\u00f5nel inimesel, kes tegelikult olid ka kriitilised h\u00e4\u00e4led Tallinna volikogus.<\/p>\n

Nii et ega ka K\u00f5lvartit on omad vitsad peksnud, ta oleks v\u00f5inud pakkuda v\u00f5itjana kaotajale kuldse k\u00e4epigistuse ja hoidnud need volikogu liikmed erakonnas.<\/p>\n

Kui vaadata, kuidas Keskerakond on erinevatesse parteidesse v\u00e4lja filtreerunud, siis \u00fcks kolleeg tegi selle kohta hea t\u00e4helepaneku: k\u00f5ik parteid teavad, mida Tallinna valija soovib \u2013 keskerakondlast valida. Aga n\u00e4iteks J\u00fcri Ratas, Keskerakonna endine juht, on praegu Isamaas Euroopa parlamendis. Kui te peaksite taas poliitikasse sisenema, milline see teie valitud partei siis oleks?<\/p>\n

See on hea k\u00fcsimus. Kui mul sellele oleks konkreetne vastus, siis ilmselt ma poleks suutnud vastu panna kiusatusele kaasa l\u00fc\u00fca Eesti poliitikas hetkel, kui ma juba Eestis tagasi olen. Aga mul seda vastust veel ei ole. Ma tean, et igas erakonnas on s\u00fcmpaatseid inimesi ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes erakondade puhul inimesed selle meeskonna loovadki, kellega sa siis tahad liituda v\u00f5i ei taha.<\/p>\n

Neid valikuid ju nii palju ka ei ole. \u00dchest k\u00fcljest v\u00f5iks ju hea s\u00f5bra J\u00fcri Rattaga taas liituda Isamaas ja teine variatsioon, kuhu on paljud keskerakondlased tee leidnud, on sotsiaaldemokraadid. Kumb siis neist kahest?<\/p>\n

Ma ei ole praegu sellist valikut tegemas, mul on see kolmas valik, et ma vaatan k\u00f5rvalt, j\u00e4lgin ja panen oma kannatuse proovile. Ei pea olema esimene konflikt kohe see, kus ma l\u00e4hen osapooli abistama.<\/p>\n

Parlamendivalimistel plaanite kandideerida?<\/p>\n

Ma praegusel hetkel olen k\u00fcll umbes 40 tundi n\u00e4dalas t\u00f6\u00f6l, aga see t\u00f6\u00f6 ei hoia mind Eestis kinni. Kui ma olen pooleteist aasta p\u00e4rast rohkem enda juuri Eestisse ajanud ja mul on t\u00f6\u00f6 Eestis, siis ma ei v\u00e4lista, et ma tahan ka Eesti poliitikas kaasa l\u00fc\u00fca. Aga see endiselt praegu ei ole veel otsustatud.<\/p>\n

See on k\u00f5ik arusaadav. Aga tahaksin \u00fchest asjast veel r\u00e4\u00e4kida, kuiv\u00f5rd teie olite majandus- ja kommunikatsiooniminister, kes P\u00e4rnusse lennujaama rajas. Kas te t\u00e4na olete sama meelt, et see oli kuidagi hea otsus.<\/p>\n

P\u00e4rnus oli lennujaam olemas, see, mida p\u00e4rnakad tahtsid v\u00e4ga innukalt. Oma innukuse t\u00f5estuseks kirjutas ka P\u00e4rnu linnapea alla lepingu, et \u00fclalpidamiskulud j\u00e4\u00e4vad P\u00e4rnu linnale, kuni ei hakka kulusid katma saabuvad lennud. Oli lennurada, mis v\u00f5tab vastu ka t\u0161arterlende, ja ma arvan, et me k\u00f5ik, kui oleksime teadnud, et avamine langeb koroonaajale, oleksime olnud teistsugusel positsioonil, aga aastal 2017 tundus p\u00e4rnakatele, et raudtee tuleb niikuinii, neljarajaline Via Baltica saab ka teoks ja puudu on veel lennukit\u00e4ied turiste madalhooajal, kui keegi teine P\u00e4rnus olla ei taha.<\/p>\n

Mis mul \u00fcle j\u00e4i, kui mulle kirjutasid k\u00f5ik vallavanemad ja linnapea ja maavanem, et just seda on P\u00e4rnule vaja ja mitte erastatud raudteeliini ajutist remonti, siis ma arvan, et oli \u00f5ige kuulata kohalikke.<\/p>\n

T\u00e4na oleme t\u00e4pselt selles olukorras, kus me paljud juba ette \u00fctlesid, et sinna ei hakka mitte keegi lendama ja see hakkab olema veskikiviks maksumaksja kaelas.<\/p>\n

Vaadates teisi v\u00e4ikeseid riike, kus on mitu lennujaama, siis m\u00f5nikord on nii, et muidugi, P\u00e4rnu lennujaam on osa Tallinna lennujaamast, aga n\u00e4iteks, kui Ryanair peab Tallinna lennujaama liiga kalliks, siis v\u00f5ib ta leida mingi k\u00f5rvalisema lennujaama, kuhu ta lendab oma lendudega. Nii et ma ei kirjutaks P\u00e4rnu lennujaama maha.<\/p>\n

Ja mis on v\u00e4ga oluline, sealt endiselt lendab ju lennuk v\u00e4ikesaartele, nii et see oli enne nii ja seda lennujaama ei oleks saanud ka kinni panna p\u00e4riselt.<\/p>\n

V\u00f5ib ka v\u00e4ita alati, et Ryanairilt saaks k\u00fcsida v\u00e4iksemat tasu, kui Tallinna lennujaam ei peaks P\u00e4rnu lennujaama kulusid katma.<\/p>\n

T\u00f5si, aga seda katab P\u00e4rnu linn vastavalt lepingule.<\/p>\n

Reedene intervjuu: Kadri Simson Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alustaks laiemalt kaugemalt Euroopast. Te ei ole juba ligi aasta enam Euroopa Komisjoni energiavolinik. Kindlasti on aega olnud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17410,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,1849,34,36,2337,31,32,21,10612,819,28,29,19,25,10613,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-17409","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-energeetika","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa-komisjon","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kadri-simson","21":"tag-keskerakond","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-reedene-intervjuu","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17409","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17409"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17409\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17410"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17409"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17409"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17409"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}