Kui Sirbist tehti ettepanek keskenduda siin raamatuaasta m\u00f5tiskluses teatriraamatute teemale, hakkas mind j\u00e4lle painama lause \u00fchest teatriarvustusest: \u201eLihtne on lugeda Hamleti monoloogi, sest see ei puuduta \u00fchtegi inimest isiklikult.\u201c*<\/p>\n
See v\u00e4ide ei anna rahu, on k\u00fc\u00fcnistanud s\u00fcdant terve suve, n\u00fc\u00fcd juba s\u00fcgisegi. T\u00f5si, kiskusin \u00fcksiku lause kontekstist v\u00e4lja, aga see toimib suure\u00adp\u00e4raselt ka iseseisvana, m\u00f5jub suisa manifestina. Oletan, et autor tahtis lugejat rabada, irriteerida. Taipan sedagi, et Hamleti monoloog t\u00e4histab k\u00f5igi monoloogide kvintessentsi. Kummatigi kahtlustan, et kirjutaja pidi ise oma v\u00e4idet uskuma, kas v\u00f5i kr\u00f6\u00f6mikese. Siin ongi konks!<\/p>\n
Minu elu esimene Hamlet, keda n\u00e4gin teatrilaval, on Juhan Viiding Draama\u00adteatris 1978. aastal. Tean, et Mikk Mikiveri lavastust tervikuna ei peetud s\u00fcndmuslikuks, ent ainuline nimiosaline ei unune. Olin saanud viieteistaastaseks ja Hamleti monoloog puudutas \u00fcdini. Ei m\u00e4leta, et tookord oleksin teatris nutnud, see-eest nutsin p\u00f5hjalikult kodus p\u00e4rast etendust \u201eHamletit\u201c lugedes: Georg Meri t\u00f5lkes, ikka see William Shakespeare\u2019i kogutud teoste viies k\u00f6ide, mustakaaneline raamat, oran\u017e \u00fcmbrispaber on n\u00fc\u00fcdseks ribadeks kulunud. Sellest hetkest alates ei olnud enam v\u00f5imalik kujutleda surelikku inimlast, keda Hamleti monoloog(id) ei puudutaks isiklikult ja vahetult. Ainu\u00fcksi seep\u00e4rast, et me m\u00f5tleme surmast alati.<\/p>\n
Muide, teatrisaalis nutsin \u00fckskord ka: Ugalas, vaadates vist k\u00fcmnendat korda teatriteadlase Rimma Kret\u0161etova kontseptsioonituks lavastuseks tituleeritud \u201eHamletit\u201c, kus nimiosas oli Andres Lepik \u2013 aga see oli hoopis teistmoodi nutt, sest paar n\u00e4dalat varem, 1986. aasta talvel, olin matnud oma isa. Niimoodi samastusin Hamleti leinaga ainult sel korral.<\/p>\n
K\u00fcllap nii m\u00f5nigi lehelugeja muigab n\u00fc\u00fcd \u00fcleolevalt (keegi teine v\u00f5ib-olla ka m\u00f5istvalt, isegi samastudes?) noore neiu tundlevate pisarate \u00fcle. Aga \u201eHamletit\u201c olen vaadanud igas eas, seni on n\u00e4htud vahest k\u00fcmmekonda eesti n\u00e4itlejat Hamleti rollis, k\u00f5iksugu modifikatsioonid pealekauba. Naiivsed, kaitsekihita pisarad on asendunud selle emotsionaalsuse ja ratsionaalsuse p\u00f5neva, igal etendusel ettearvamatu tasakaaluga, mis muudab teatrivaatluse niiv\u00f5rd vastu\u00adpandamatuks. Kaasam\u00f5tlemine surmast ja elust ei ole loidunud ega roidunud, aga puudutavaid teemasid on \u00fcha lisandunud, sild elu ja teatri vahel muutunud aina kandvamaks.<\/p>\n
Mida selle arvustaja h\u00e4iriva lausega siis peale hakata? V\u00f5ib-olla t\u00f5esti olekski Hamleti monoloogi \u201elihtne\u201c lugeda, kui see ei puudutaks isiklikult \u2013 ei n\u00e4itlejat ega vaatajat. Aga minu juba pikas teatrivaatleja elus sedalaadi kogemus puudub. \u00c4kki peaks avardama s\u00f5na \u201elihtne\u201c t\u00e4hendust, p\u00f6\u00f6rama lihtsuse ja isiklikkuse seose risti vastupidiseks: just nimelt isiklikkus toob kaasa s\u00fcgava ja loomuliku lihtsuse, iga s\u00f5na, m\u00f5tte, \u00fctlemata j\u00e4tmise l\u00e4bitunnetamise?!<\/p>\n
K\u00fcsite n\u00fc\u00fcd, mis on noil targutustel pistmist teatriraamatutega? Paljugi. Siit v\u00f5rsub terve hulk pinevaid, sissepoole suunatud k\u00fcsimusi. Kuidas kirjeldada Hamleti monoloogi esitamist, sel konkreetsel ja ainukordsel etendusel? Kuidas portreteerida n\u00e4itlejat ja tema rolli? Kuidas tempida vajalik, lausa v\u00e4ltimatu subjektiivsus v\u00e4hegi \u00fcldistusv\u00f5imelise k\u00f5rvalpilguga? Kuidas kirjutajana hoida lavastusel ja n\u00e4itlejal s\u00f5nadest loodud peeglit silmade ees, ilma et see muunduks k\u00f5verpeegliks? Ja kas keegi seda peegeldust \u00fcldse veel vajab? Ka see on k\u00fcsimus. Samas ei ole ometigi, sest kui sinna kahtluse mudam\u00fclkasse kinni j\u00e4\u00e4da, polekski enam k\u00fcbetki eneseusaldust n\u00e4itlejast kui ajastu l\u00fchikroonikast raamat kirjutada.<\/p>\n
Kui panna kirja oma ihusilmaga laval n\u00e4htu, saab sellest j\u00e4\u00e4dvustatud teatriolevik, seej\u00e4rel s\u00f5nusse p\u00fc\u00fctud m\u00e4lestus. Kui seda loevad nooremad, kes s\u00fcnniaasta t\u00f5ttu ei saanudki neidsamu lavastusi n\u00e4ha, \u00e4rkab kujutlus, millest ajapikku kujuneb m\u00e4lestuste m\u00e4lestus. Nagu lugedes Reet Neimari rolliportreed J\u00fcri J\u00e4rveti Claudiusest, mis ilmus \u201eTeatri\u00adm\u00e4rkmikus 1968\/69\u201c ja on avaldatud ka raamatus \u201eJ\u00fcri J\u00e4rvet. Narr ja kuningas\u201c (Eesti Teatriliit, 2009). Voldemar Panso lavastas \u201eHamleti\u201c Noorsooteatris 1966. aastal. Tihendatud televersiooni lavastusest saab n\u00fc\u00fcdki vaadata (Eesti Telefilm 1970), aga film ei k\u00e4ivita kujutlusv\u00f5imet pooltki nii \u00e4rksalt ega h\u00f5lmavalt kui andekas kirjeldav kirjas\u00f5na. Tele-, kino-, videopilt v\u00f5ib olla s\u00f5nale abiks ja m\u00e4lule toeks, aga pilt ei asenda s\u00f5na.<\/p>\n
Reet Neimar alustab rolliportreed nii: \u201eSelgituseks. On allj\u00e4rgnev ehk anal\u00fc\u00fcs? Kindlasti mitte. \u00dclesannegi on teine: rolli \u00fcleskirjutus \u2013 misanstseeni, plastika, intonatsiooni tabamine \u2013, fikseerimine koos tegutsemismotiivi, seesmise p\u00f5hjendatuse, allteksti p\u00fc\u00fcdmisega. Episoodist episoodi, etendusest etendusse. M\u00f5istagi l\u00e4bi konkreetse j\u00e4lgija-j\u00e4\u00e4dvustaja vastuv\u00f5tun\u00e4rvi. Interpretatsiooni interpretatsioon. Loomulikult ei ole see materjal rangelt v\u00f5ttes mingi dokument. Ja ometi tundub tema t\u00e4hendus peituvat k\u00f5igepealt dokumentaalsuses.\u201c<\/p>\n
Selles selgituses on kaduvast teatrist kirjutamise, n\u00e4itleja rolli s\u00f5nadesse p\u00fc\u00fcdmise paradoksaalsust t\u00e4pselt lahatud. Siit saab teatrist kirjutaja hingetuge, loomisjulgust.<\/p>\n
Hiljuti, Theatrumi t\u00e4nutulu\u00ad\u00f5htul, luges laval Hamleti monoloogi Lembit Peterson. Ilmselt on just tema 2003. aasta lavastus, kus Hamleti rollis oli Marius Peterson, v\u00f5imaldanud t\u00e4nini k\u00f5ige avaramat kaasam\u00f5tlemist, h\u00f5lmates nii eksistentsiaalset kui ka \u00fchiskondlikku m\u00f5\u00f5tkava, igavikulistest p\u00f5hik\u00fcsimustest pilketorkeni advokaadi pealuust. N\u00fc\u00fcd, 2025. aasta t\u00e4nupidu\u00f5htu edenedes, sain juhuse t\u00f5ttu kuulda Lembit Petersoni arutlust, kuidas oleks t\u00e4pseim t\u00f5lkida Hamleti viimset repliiki n\u00e4idendis. T\u00f5epoolest, kuidas on lood vaikuse j\u00e4\u00e4vusega \u2013 see paneb m\u00f5tlema.<\/p>\n
\u00dches olen veendunud: k\u00f5ige olulisem on isiklik puudutus. Tabagu see siis esialgu teismelist, kes tuhiseva kompromissitusega teatrisse \u00e4ra armub, mis tihti juhtub t\u00e4nu lemmikn\u00e4itlejale; hiljem v\u00f5ib armumisest ajapikku kujuneda t\u00f5sine armastus teatri vastu \u2013 t\u00e4psem oleks \u00f6elda: teatri poole. Kui l\u00e4heb h\u00e4sti, kestab see l\u00e4bi elu. Vaikuseni. V\u00f5ib-olla kauemgi. Kas unen\u00e4gudesse antakse teater kaasa \u2026 Ka see on k\u00fcsimus. Aga loota tohime ometi. Sest mistarvis ilma lootuseta teatrit \u00fcles kirjutada?<\/p>\n
* Andrus Karnau, N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib elada, kartmata. \u2013 Sirp 20. VI 2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Sirbist tehti ettepanek keskenduda siin raamatuaasta m\u00f5tiskluses teatriraamatute teemale, hakkas mind j\u00e4lle painama lause \u00fchest teatriarvustusest: \u201eLihtne…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":876,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,844,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-17419","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-eesti-raamat-500","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17419","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17419"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17419\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/876"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17419"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17419"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17419"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}