Kersti Krachti \u00f5igeksm\u00f5istmine ringkonnakohtus oli riigiprokuratuurile j\u00e4rjekordne hoop ja kriitikud tulid kohe v\u00e4lja m\u00f5ttega, et neilt tuleks \u00e4ra v\u00f5tta kohtueelse uurimise juhtimine. Selle \u00f5iguse sai prokuratuur 2004. aastal uue kriminaalmenetluse seadustikuga.<\/p>\n
Reformi juures olnud endise peaprokur\u00f6ri Norman Aasa s\u00f5nul oli see toona \u00f5ige otsus, sest vana s\u00fcsteem polnud t\u00f5hus.<\/p>\n
“Politsei ajas oma asja, saatis asja prokuratuuri, prokuratuurile ei meeldinud, saatis selle tagasi \u2013 nii k\u00e4is asi edasi-tagasi mitu korda. Siis \u00fcks prokur\u00f6r saatis selle kohtusse, teine prokur\u00f6r l\u00e4ks kohtusse, v\u00f5ib-olla ei tundnud vastutust selle asja eest. Tegelikult kvaliteet oli tunduvalt kehvem,” lausus Aas.<\/p>\n
Aastate jooksul on kohtueelse menetluse juhtimine teinud prokuratuuris l\u00e4bi arengu ja kinnistunud.<\/p>\n
“Olulised toimingud kohtueelses menetluses tehaksegi prokuratuuri osav\u00f5tul ja prokuratuur r\u00e4\u00e4gib ikkagi v\u00e4ga palju kaasa, olgu need vahistamised, vara arestimised, l\u00e4biotsimised. Mist\u00f5ttu seda olukorda, et prokuratuur hakkab avastama kriminaaltoimikut alles peale uurimise l\u00f5ppu, taastada oleks siiski suhteliselt m\u00f5ttetu,” \u00fctles endine juhtiv riigiprokur\u00f6r Steven-Hristo Evestus.<\/p>\n
Sellega n\u00f5ustuvad ka teised endised prokur\u00f6rid. Margus Kurmi arvates pole \u00fcldse kindel, et n\u00e4iteks kaitsepolitsei ja politsei juhtimisel kukuksid asjad paremini v\u00e4lja. \u00dchiskond toimib tihti pendli p\u00f5him\u00f5ttel ja prokuratuur on praegu j\u00f5udnud lihtsalt \u00fchte \u00e4\u00e4rde.<\/p>\n
“Eestis on olnud ka aeg, kus prokur\u00f6rid ei julgenud \u00fcldse riske v\u00f5tta, kohtusse mindi ainult sellise kriminaalasjaga, kus t\u00f5endeid oli k\u00fcll ja veel. V\u00f5ib-olla t\u00e4na me oleme nihkunud natuke pendli teekonna teise serva ja prokur\u00f6rid v\u00f5tavad riske v\u00e4ga uljalt ja ei m\u00e4rka seejuures, millist kahju nad \u00fchiskonnas laiemalt tekitavad,” lausus Kurm.<\/p>\n
“V\u00f5ib-olla t\u00e4nane probleem on t\u00f5esti see, et erapooletus on hakanud \u00e4ra kaduma ja prokur\u00f6r tunneb ennast selle asjaga liialt seotuna. Ka tema edu v\u00f5i eduelamus tuleb l\u00e4bi selle konkreetse kriminaalasja, l\u00e4bi v\u00f5idu, mist\u00f5ttu ongi v\u00e4ga raske neil sellest asjast lahti lasta , mis vahel on lihtsalt vajalik,” \u00fctles Aas.<\/p>\n
Prokuratuuri on s\u00fc\u00fcdistatud ka riigi juhtimisse sekkumises ja kuigi nad ise on seda kategooriliselt eitanud, siis Kersti Krachti juhtum on sellele arvamusele kindlasti tuult tiibadesse andnud.<\/p>\n
Evestus mingisugust poliitilist karvast k\u00e4tt prokuratuuri t\u00f6\u00f6s ei n\u00e4e, kuid samas ei saa v\u00e4listada teisi m\u00f5juallikaid.<\/p>\n
“Ma arvan, et k\u00f5ikide nende juhtumite n\u00e4itel on ka p\u00f5hjendatud k\u00fcsida, et kas prokuratuur oma otsustes oli s\u00f5ltumatu ka uurimisasutuse vaatest \u2013 kas ikkagi prokuratuur suudab toimetada selliselt, et teatud asutused ei tule ja ei veena prokur\u00f6ri milleski ja ei n\u00f5ua prokur\u00f6rilt mingite sammude tegemist. Need ohud on ka alati olemas ja nendele tuleb m\u00f5elda,” lausus Evestus.<\/p>\n
Praegu t\u00f6\u00f6tavad uurimisasutused ja prokuratuur s\u00fc\u00fcdistust ette valmistades teatud m\u00f5ttes nagu \u00fcksikul saarel, kuhu kaitsjaid ei lasta. Evestuse s\u00f5nul v\u00f5iks seda protsessi muuta kriminaalmenetluse reformimisega, et m\u00f5lemal poolel oleks v\u00f5imalikult vara v\u00f5rdsed relvad. Aas arvab samamoodi.<\/p>\n
“Iga kogenud prokur\u00f6r teab, et kohtueelne menetlus on natuke nagu platsi peal (palli) t\u00fchja v\u00e4ravasse l\u00f6\u00f6mine \u2013 \u00fchtegi kaitsjat ees ei ole, pallid l\u00e4hevad v\u00e4ravasse \u2013 ja siis tundub, et asi on juba tugev. Kohtusaalis on esimest korda ka kaitsjad v\u00e4ljakul ja paratamatult kohtusaalis need asjad l\u00e4hevad prokuratuuri jaoks alati kehvemaks,” lausus Aas.<\/p>\n
Endised prokur\u00f6rid mingisugust suurt s\u00fcsteemimuutust vajalikuks aga ei pea. Eelk\u00f5ige on oluline tugevam j\u00e4relevalve asutuse sees. Kurmi hinnangul ei saa tekkinud olukorras ka prokuratuuri \u00fcksi s\u00fc\u00fcdistada, sest nad peavad tihti tegutsema kehvade seadustega s\u00fcsteemis.<\/p>\n
“Kui need seadused on ebat\u00e4psed, siis seda suurem on prokuratuuri t\u00f5lgendusruum, ja mis iganes motivatsioonist \u2013 on see lihtsalt uljus v\u00f5i karj\u00e4\u00e4rihimu v\u00f5i mis iganes \u2013 minnaksegi kohtusse v\u00e4ga uljaste, innovatiivsete s\u00fc\u00fcdistustega. Aga see saab olla v\u00f5imalik ainult seet\u00f5ttu, et seadused on \u00fcldised, ebam\u00e4\u00e4rased ja v\u00f5imaldavad laia t\u00f5lgendamist,” \u00fctles Kurm.<\/p>\n
Praegu otsitakse \u00f5igusselgust tihti kohtus. Evestuse arvates on see k\u00f5ige halvem, sest nii tekitatakse inimestele nii m\u00f5nelgi juhul p\u00f5hjendamatuid kannatusi. Samal ajal ei maksa riik katsej\u00e4neseks olemise eest mingit h\u00fcvitist.<\/p>\n
“Riik on loonud k\u00fcll m\u00f5ned t\u00f6\u00f6riistad selleks, et kui inimene on olnud n\u00e4iteks k\u00e4eraudadega radiaatori k\u00fcljes v\u00f5i talt on v\u00f5etud vabadus ja menetlus hiljem l\u00f5petatakse, siis sellistel juhtudel riik nii-\u00f6elda m\u00f5ned sendid isegi on n\u00f5us loovutama inimestele. Aga me r\u00e4\u00e4gime siiski t\u00f5sisemast mainekahjust, kui inimestel ei ole v\u00f5imalik enam oma seni valitud elualal tegutseda v\u00f5i on \u00fchiskondlik usaldus nende suhtes langenud miinimumi. See j\u00e4\u00e4b sageli nende inimeste enda asjaks,” lausus Evestus.<\/p>\n
Ministeeriumid ja parlament liiguvad aga tihti aeglaselt. Riigikogu \u00f5iguskomisjoni esimehe Madis Timpsoni (Reformierakond) s\u00f5nul ei tule see huvi-, vaid pigem ressursipuudusest. Samuti peavad teatud teemad teinekord \u00fchiskonnas t\u00f5usma, et seadusandjad neid m\u00e4rkaks.<\/p>\n
Peagi peaks riigikogusse j\u00f5udma prokuratuuri t\u00f6\u00f6korraldust muutev eeln\u00f5u, millega muu hulgas muudetakse edasikaebamise korda.<\/p>\n
“P\u00e4ris nii vist ei tohiks olla, et \u00fchel prokur\u00f6ril on \u00f5igus otsustada oma sisetunde ajel, kas n\u00fc\u00fcd panna edasi apellatsiooni v\u00f5i kassatsiooni. Enda case on alati armas ja raske on lahti lasta, oma laps on ikka armas \u2013 v\u00f5ib-olla k\u00f5rvaltvaataja pilk, mis \u00fctleb, et sul ei ole piisavalt t\u00f5endeid, et v\u00f5ib-olla see case ei ole nii vettpidav, oleks abiks,” \u00fctles Timpson.<\/p>\n
Timpsoni s\u00f5nul on tal suur usk praegusesse peaprokur\u00f6ri Astrid Asisse, kes on lubanud asutuse probleemidega t\u00f5siselt tegelda ja s\u00fcsteemi paremaks muuta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kersti Krachti \u00f5igeksm\u00f5istmine ringkonnakohtus oli riigiprokuratuurile j\u00e4rjekordne hoop ja kriitikud tulid kohe v\u00e4lja m\u00f5ttega, et neilt tuleks \u00e4ra…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":132788,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,20113,1752,28,29,6572,28192,19,28841,25,10094,18012,19020,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-174526","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kohtuasjad","19":"tag-kohus","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-madis-timpson","23":"tag-margus-kurm","24":"tag-news","25":"tag-norman-aas","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-prokuratuur","28":"tag-prokuror","29":"tag-steven-hristo-evestus","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116551743128737803","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174526","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=174526"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174526\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/132788"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=174526"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=174526"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=174526"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}