L\u00e4henevad riigikogu valimised on tuntavalt aktiviseerinud Eesti arenguid puudutavaid avalikke poliitilisi seisukohav\u00f5tte. On ka p\u00f5hjust, sest majanduse kolm aastat kestnud langusele j\u00e4rgnenud vaevu statistilist viga \u00fcletav majanduskasv ei v\u00f5imalda l\u00e4hiajal taastada kaotatud elatustaset, r\u00e4\u00e4kimata l\u00e4hemale j\u00f5udmisest Euroopa Liidu keskmisele.<\/p>\n
K\u00f5ik see on tasapisi kasvatanud \u00fcldist rahulolematust, mida on s\u00fcvendanud valitsuse vabandavad viited koroonapandeemiale, energiakriisile, Hormuzi v\u00e4ina blokaadile, sihtturgude surutisele ja muudele “objektiivsetele” asjaoludele, justkui meist endist midagi ei s\u00f5ltukski.<\/p>\n
Samuti ei ole vastuv\u00f5etav Ukraina s\u00f5jale viidates kogu elu taandamine julgeolekuohule ja sellise hoiaku vastustajate sildistamine Kremli k\u00e4silasteks. K\u00f5ige kohal h\u00f5ljumas lisaks ideoloogiline dogma, et valitsus ei saa ega tohigi majanduse arenguga tegeleda.<\/p>\n
Me ei pea sellise olukorraga leppima. Eriti teades, et meie saatusekaaslased L\u00e4tis, Leedus ja Poolas on meist tunduvalt edukamad olnud. Vajame muutust m\u00f5tteviisis ja arvan, et seda ootab ka valdav osa \u00fchiskonnast. Peenh\u00e4\u00e4lestuse mentaliteet on end p\u00e4\u00e4stmatult diskrediteerinud, ootus on selge visiooni ja seda ellu viiva otsustusv\u00f5ime j\u00e4rele, mis taastaks omaaegse usu Eesti tulevikku ja motiveeriks k\u00f5iki ka selle nimel pingutama.<\/p>\n
Olgu j\u00e4rgnevas esitatud m\u00f5ned m\u00f5tted, kuidas selle v\u00e4ljakutsega toime tulla.<\/p>\n
Majandusareng<\/p>\n
Eesti arengut vedanud kasvufaktorite ammendumisele \u2013 see, mis t\u00f5i meid siia, enam edasi ei vii \u2013 viitas president Toomas Hendrik Ilves juba 2014. aastal. Kaks aastat hiljem s\u00f5nastati peenh\u00e4\u00e4lestuse doktriin, majandus kasvas inertsist veel viis aastat, kuni saavutas 2021. aastal oma tipu. N\u00fc\u00fcdseks on j\u00f5uetu paigaltammumine kestnud umbes viis aastat ja struktuursed probleemid on n\u00e4htavad pea k\u00f5igis \u00fchiskondliku elu valdkondades.<\/p>\n
Kesksel kohal selle seiskumise m\u00f5istmisel on t\u00f5siasi, et meie majandusareng on kinni eelk\u00f5ige madalas t\u00f6\u00f6viljakuses, mitte niiv\u00f5rd t\u00f6\u00f6h\u00f5ives v\u00f5i haritud t\u00f6\u00f6j\u00f5u puuduses ega ka teadus-arendustegevuse madalas tasemes, seda nii reaalmajanduses kui ka avalikus sektoris.<\/p>\n
Paradoksaalselt on 2021. aastal p\u00fcstitatud ambitsioonikas siht t\u00f5sta Eesti t\u00f6\u00f6viljakus 2035. aastaks 110 protsendini EL-i keskmisest samast aastast hoopis langusesse p\u00f6\u00f6ranud.<\/p>\n
Madal t\u00f6\u00f6viljakus on omakorda olulisel m\u00e4\u00e4ral tingitud odavatele sisenditele ehitatud \u00e4rimudelitest, mida iseloomustavad inimkapitali, tootmisvahendite ja t\u00f6\u00f6stusomandi, sh intellektuaalomandi madal kontsentratsioon. Teisis\u00f5nu: v\u00e4ikesed ettev\u00f5tted, madal mehhaniseerituse-automatiseerituse-digitaliseerituse tase ja toimetamine v\u00e4\u00e4rtusahela alumistel korrustel ilma konkurentsiv\u00f5imet kasvatavate tootmisklastriteta.<\/p>\n
Neid struktuurseid probleeme ei lahenda odava t\u00f6\u00f6j\u00f5u sissetoomine ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ive kasv ega ka alusuuringute rikkalikum rahastamine ja doktori\u00f5ppe edendamine. Esimesed taastoodavad vanu \u00e4rimudeleid ja teistel puudub pinnas juurdumiseks.<\/p>\n
Lahendust tuleb otsida sihikindlast riiklikust (t\u00f6\u00f6stus)poliitikast, mida arendatakse koost\u00f6\u00f6s ettev\u00f5tlus- ja akadeemilise sektoriga ning koosk\u00f5las hariduse ja teiste sektoriaalsete poliitikatega, sealhulgas l\u00e4bi suunatud v\u00e4\u00e4rtuspakkumiste v\u00e4lisinvestoreile.<\/p>\n
K\u00f5ik see eeldab poliitilisi valikuid, mille m\u00e4rks\u00f5na on vahendite koondamine oma tugevuste v\u00f5imendamiseks ja loobumine konkurentsiv\u00f5imetutest tegevussuundadest. \u00dchtlasi tuleks suur osa EL-i struktuurifondi vahenditest suunata otseselt t\u00f6\u00f6viljakuse kasvatamisele ehk t\u00f6\u00f6kohtade v\u00e4hendamisele, mitte nende loomisele, r\u00e4\u00e4kimata kergliiklusteedest, kiigeplatsidest ja kirveviskev\u00f5istlustest.<\/p>\n
Riigirahandus<\/p>\n
Teise v\u00e4ltimatult lahendust vajava poliitilise v\u00e4ljakutsena n\u00e4en riigirahanduse p\u00f6\u00f6ramist j\u00e4tkusuutlikule rajale. Me elame \u00fcle j\u00f5u, meie kulud, sh jooksvad kulud, \u00fcletavad (maksu)tulusid 4,5 protsendi v\u00f5rra SKP-st ja seda kogu riigieelarve strateegia nelja-aastases perspektiivis. Selle olukorra p\u00f5hjendamine pelgalt kasvanud kaitsekuludega on eksitav ja vastutustundetu.<\/p>\n
Kuigi osa probleemidest on seotud vastutustundetult kasvatatud toetustega, tuleks m\u00f5ista, et ka rahanduse probleemid on struktuursed ja puudutavad meie senist lihtsustatud maksu- ja eelarvepoliitilist m\u00f5ttelaadi. Enamgi veel, osa meie lihtsast ent j\u00e4igast maksumudelist ei lase meil teostada ka paljudes arenenud riikides tehtavat m\u00f5istlikku majanduspoliitikat .<\/p>\n
Igati p\u00f5hjendatud on seisukohad, et rahanduse korrastamine pole v\u00f5imalik ilma maksupoliitika sisulise revisjonita, k\u00e4sitledes sealhulgas ka vara- ja t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksude tasakaalu, ettev\u00f5tte tulumaksu taastamise ning astmelise tulumaksu plusse ja miinuseid. Ja seda vaatamata maksufestivali j\u00e4rgsele \u00f5igustatud igatsusele maksurahu j\u00e4rele.<\/p>\n
Enne maksude kasvatamist tuleks aga leida v\u00f5imalusi kulutusi v\u00e4hendada ja seda kahes suunas. Esiteks tuleks silmas pidada toetuste vajadusp\u00f5hisust ja teiseks v\u00e4hendada valitsussektori halduskulusid elik suurendada t\u00f6\u00f6viljakust.<\/p>\n
Tahaks loota, et valimisteks valmistuvad erakonnad suudavad pakkuda konkreetse ja usutava omapoolse lahenduse \u00e4hvardavale rahanduskriisile. Selle aseainena ei tohiks leppida \u00fclds\u00f5naliste lubaduste v\u00f5i siis eksitavate kinnitustega stiilis “lugege mu huultelt”. Vajame konkreetseid lahendusi, mida toetaksid usutavad arvutused v\u00e4hemalt saja miljoni euro t\u00e4psusega.<\/p>\n
Riigireform<\/p>\n
Kolmanda, aga v\u00f5ib-olla k\u00f5ige akuutsema v\u00e4ljakutsena tuleks k\u00e4sitleda vajadust riigivalitsemise korralduse reformi j\u00e4rgi.<\/p>\n
Kaheksa aastat tagasi advokaat J\u00fcri Raidla initsiatiivil asutatud sihtasutus seadis oma tegevuse eesm\u00e4rgiks riigireformi ettevalmistamise ja selle l\u00e4biviimisele kaasaaitamise, mis p\u00e4\u00e4dis k\u00f5igi erakondade allkirjastatud \u00fchismemorandumiga, ent asjakohane eeln\u00f5u h\u00e4\u00e4bus riigikogus poliitilise huvipuuduse t\u00f5ttu. Vajadus valitsemiskorralduse uuendamiseks on aga pigem s\u00fcvenenud.<\/p>\n
Eesti riigivalitsemise korraldusele otsa vaadates tuleb tunnistada, et meie p\u00f5hiseadus ja sellest tulenev valitsemiskorraldus on meid \u00fcldjoontes h\u00e4sti teeninud. Oleme p\u00e4\u00e4senud nii p\u00f5hiseadus- kui valitsuskriisidest.<\/p>\n
“Me vajame Riigireformi 2.0, mis v\u00f5iks olulises osas l\u00e4htuda riigireformi sihtasutuse omaaegsetest ettepanekutest ja leida kaasajastatud v\u00e4ljundi tulevase valitsuse t\u00f6\u00f6plaanis.”<\/p>\n
Samal ajal on tuntav \u00fcldise valitsemise mugandumine koos b\u00fcrokratiseerumise kasvu ja agiilsuse kaoga, mis on kasvavalt takistamas \u00fchiskonna kiiremat arengut ja tarvilisi reforme. Ka eelpool kirjeldatud probleemid majanduses ja riigirahanduses on suuresti seotud ebakohtadega valitsemiskorralduses, sealhulgas kulude kokkuhoidu puudutavalt. Me vajame Riigireformi 2.0, mis v\u00f5iks olulises osas l\u00e4htuda riigireformi sihtasutuse omaaegsetest ettepanekutest ja leida kaasajastatud v\u00e4ljundi tulevase valitsuse t\u00f6\u00f6plaanis.<\/p>\n
N\u00e4eksin riigireformi kolmetasandilise protsessina.<\/p>\n
Esmalt valitsemise efektiivsusele ja agiilsusele suunatud sammud, mida saaks valitsus korraldada m\u00e4\u00e4ruste ja riigieelarve tasemel juba \u00fche aasta jooksul. M\u00e4rks\u00f5nadeks valitsemiskulude v\u00e4hendamine (20 protsenti) t\u00f6\u00f6viljakuse kasvatamise kaudu, menetlust\u00e4htaegade l\u00fchendamine (kaks korda) uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselev\u00f5tu kaudu ja eelarve l\u00e4bipaistvuse kasvatamine kogu avaliku sektori eelarveinfo avalikustamise kaudu.<\/p>\n
Teiseks riigikorraldust puudutavad muutused, mis eeldavad (konstitutsiooniliste) seaduste muutmist nagu ministrite ametisse nimetamise korraldus, tippametnike vastutuse kasvatamine ja rotatsioon, aga ka valitsuse v\u00f5imestamine ministeeriumide ja ametite silotornistumise v\u00e4hendamiseks. Kaaluda tuleks ka riigikogu j\u00e4relevalve ja seadusandliku v\u00f5imekuse kasvatamist. Seda oleks v\u00f5imalik teostada kahe kuni nelja aasta perspektiivis.<\/p>\n
Riigireformi kolmas tase v\u00f5iks h\u00f5lmata ka p\u00f5hiseaduslikke k\u00fcsimusi, nagu presidendi institutsioon (valimine ja valimisperiood), ministrite staatus (ministeeriumi tegevjuht v\u00f5i poliitilist juhtimist korraldav valitsuse liige), aga ka kaasaja julgeoleku v\u00e4ljakutseid rahu- ja s\u00f5jaaja valitsemiskorraldust puudutavalt.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n
Eesti elu ja selle korraldus on meie hoida ja vastutada, me ei saa k\u00e4si laiutades j\u00e4tta end v\u00e4liste j\u00f5udude ja s\u00f5jaliste konfliktide meelevalda.<\/p>\n
Meil on k\u00f5ik v\u00f5imalused oma tulevikku ise kujundada, n\u00f5udes oma esindajatelt riigi- ja volikogudes vastavaid otsuseid ja tegutsemist ning valides parimaid neid ka teostama. Seda on tark teha enne, kui v\u00e4lised asjaolud v\u00f5i allumatuseks kiskuv rahulolematus meid selleks sunnivad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"L\u00e4henevad riigikogu valimised on tuntavalt aktiviseerinud Eesti arenguid puudutavaid avalikke poliitilisi seisukohav\u00f5tte. On ka p\u00f5hjust, sest majanduse kolm…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":174802,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,4559,37,33,35,34,36,590,31,32,21,133,28,29,2198,7326,19,25,640,14730,18499,56931,56325,23,24,22,20,2185,1012,30],"class_list":{"0":"post-174801","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-burokraatia","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa-liit","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-jaak-aaviksoo","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-majanduskasv","24":"tag-majanduspoliitika","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-riigikogu","28":"tag-riigikogu-valimised-2027","29":"tag-riigirahandus","30":"tag-riigireform","31":"tag-struktuurifondid","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-valitsemiskulud","37":"tag-valitsus","38":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116554519431193744","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174801","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=174801"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174801\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/174802"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=174801"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=174801"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=174801"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}