H\u00f5lpsasti v\u00f5ib juhtuda, et esietendusest saadud mulje m\u00e4ngib teatrivaatlejale vingerpussi. Sel juhul v\u00f5tab v\u00f5imust kerge pettumusevirvendus. (Ja ma ei pea silmas aia taha l\u00e4inud lavastusi, m\u00f5istagi tuleb ette noidki, mida pole v\u00e4himatki p\u00f5hjust uuesti vaadata.) Juhtus nii, et “Don Quijote” esietendusel S\u00fcdalinna teatris olin kenakeses segaduses. P\u00e4rast murdsin t\u00fckk aega pead, miks n\u00f5ndamoodi l\u00e4ks. K\u00fcllap raiskasin saalis liiga palju energiat eelarvamusele v\u00f5i kujutelmale, justkui peaks don Quijote elustumine laval kandma piigina teravat, ilmselget s\u00f5numisihikut t\u00e4nap\u00e4eva. Kuna kramplik kontseptsiooniihalus ei ole mulle omane, olin mitmekordselt n\u00f5utu. V\u00f5ib-olla eksitas mind ere m\u00e4lupilt Daniil Zandbergi j\u00f5ulise poliitilise alltekstiga lavastusest “Sinel” (Eesti Noorsooteater, 2022). Kuigi arukam olnuks keskenduda hoopis kahe lavastuse \u00fchisosale \u2013 atraktiivsele ja fantaasiarikkale visuaalteatrile.<\/p>\n
“Don Quijote” 22. m\u00e4rtsi etendus tundus ja k\u00fcllap oligi terviklikum, sujuvam. Oskasin juba ise ka sulanduda lavastuse stilistikasse, kus \u00f5hulisus tasakaalus s\u00fcdamliku naivismiga. Rullub ju n\u00e4itelaval lahti muinaslugu, turvises r\u00fc\u00fctel ratsutab papist hobusel ja tema kannupoiss eeslil, nende teele ilmuvad k\u00f5iksugused maskid, siluetid, inimnukud, maastikud, lossid, viirastused \u2026 Elasin kaasa Kurva Kuju r\u00fc\u00fctli seiklustele ses esteetiliselt v\u00f5luvas maailmas. Kummatigi j\u00e4i veelgi kripeldama sisemine kahtlus, kas suudan adekvaatselt lahti muukida lavastuse salakoodi. Ent \u00f5nneks saabus m\u00f5istmine: vaja on intuitiivselt usaldada nukkernaljakat poeesiat.<\/p>\n
“Don Quijote” kavalehel annab nimiosat\u00e4itja Aleksandr Iva\u0161kevit\u0161 publikule soovituse: “Sisenege teatrisse avala hingega. Lihtsalt vaadake, tundke ja m\u00f5elge. Oma elus m\u00f5istame me liiga sageli kohut, anname hinnanguid, aga teatris tuleb \u00f5ppida vastuv\u00f5tlikkust. Kui v\u00f5tsid vastu \u2013 hea; kui mitte \u2013 t\u00e4na lihtsalt polnud “minu teema”. Ei ole vaja kohe teatrile “diagnoosi” panna. Ja veel \u2013 lubage endal vahel lihtsalt l\u00f5butseda. See on samuti suur oskus.”<\/p>\n
Siinkohal v\u00f5iksin vastu v\u00e4ita, et diagnoosi panek ongi teatrist kirjutaja sotsiaalne roll. Parafraseerides Tom Stoppardit: “kriitikud, inimeste vastandid”. Aga lapsemeelse usaldusega m\u00e4ngu sisse minek on paeluvam, hingele tervendavam kui pelk hinnangu andmine.<\/p>\n
Kavalehel pole otses\u00f5nu kirjas Miguel de Cervantes Saavedra romaani dramatiseerija, aga selge, et selle p\u00f6\u00f6rase t\u00f6\u00f6 on teinud lavastaja Zandberg ise. “Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast” on teos, mille s\u00fcndmustikku on lavaaega koondada keeruline. Tundus, et lavastuse \u00fcks eesm\u00e4rk on v\u00e4ltida liiga tuttavaid motiive, mis seostuvad pigem muusikaliga “Mees La Manchast” kui Cervantese algtekstiga.<\/p>\n
\u00dcks erandlik krutski ses lavailmas on. Teatrisaali sisenedes p\u00fc\u00fcab pilku salap\u00e4rane h\u00e4rra, kes vasakul pool lavaservas k\u00f5nnib kogu etenduse v\u00e4ltel ja ka vaheajal jooksulindil. Jevgeni Kravetsi roll, too omap\u00e4rane t\u00fc\u00fcp, on ainus v\u00f5\u00f5rituslik tegelane, \u00fcksiti jutustaja v\u00f5i kommentaator, kes kumedal mikrofoniv\u00f5imendusega h\u00e4\u00e4lel lausub peat\u00fckkide pealkirju. Esietendusel, kui mu istekoht oligi vasakul pool, n\u00f5udis sammuv mees \u00fclem\u00e4\u00e4ragi t\u00e4helepanu; vaheajal juhtusin kuulma arutelu, mitu kilomeetrit n\u00e4itleja etenduse jooksul l\u00e4bib. Aga kes see persoon ikkagi on? Millist t\u00e4hendust tema sooritus edastab? \u00c4kki peaks siit otsima viidet spordikultusele, mis t\u00f5rjub r\u00fc\u00fctliromaanide lugemise? Ei, see ei klapi, romaan “Don Quijote” on sammujale tuttav. Kui Kravets kummardades isep\u00e4iselt, nurgeliste robotlike liigutustega tantsima puhkes, tugevnes sild n\u00fc\u00fcdisaega. Kommentaatori h\u00e4\u00e4le jahe saatusehoovus ja kiretu distants avaldab muljet. Teist korda vaadates k\u00f5ndiv h\u00e4rra enam nii tugevalt ei domineerinud.<\/p>\n
\u00dclej\u00e4\u00e4nud seitse k\u00f5rvalosalist liiguvad laval vilkalt ja vaimukalt rollist rolli, olles nimitegelase ja ta ustava kannupoisi teekonnal vajadusel m\u00e4rkamatuks sulanduv “hall mass”, siis taas v\u00e4rvikad t\u00fc\u00fcbid, kes r\u00fc\u00fctli teele katsumusi veeretavad, kiusavad, pilkavad, \u00f5rritavad. S\u00fcdamega tema poolt ei ole keegi, nii kiirgab suhtumisest t\u00e4hendusi.<\/p>\n
Visuaalselt on lavamaastik ja tegelaskond vallatult pilkup\u00fc\u00fcdev, m\u00e4ngleva ja salap\u00e4rase \u00f5hustiku loovad kunstnik MO-LU (Aleksandr Mohhov, Maria Lukka), valguskunstnik Anton Andrejuk, helilooja Markus Robam. L\u00e4bivalt leidlik on liikumisjoonis, n\u00f5tke koreograafia. Ise\u00e4ranis don Quijote liigutustes, olgugi neis m\u00e4nglevat kohmakust, heiastub hinge tantsulisus. Misanstseenid pakuvad pidevalt \u00fcllatusi. Pildiliselt lummavaim on unen\u00e4oline stseen teises vaatuses, mil don Quijote ja Sancho kerkivad luulelisest udulaamast, nad viivleksid kui \u00f5hus, maa ja taeva vahel. Publik ahhetab lapselikus r\u00f5\u00f5mus. Ses unepildis p\u00f6\u00f6rdub isegi sammumees korraks seljaga saali poole, j\u00e4\u00e4b muinaslooga silmitsi.<\/p>\n
Aleksandr Iva\u0161kevit\u0161i don Quijote ja Dmitri Kordase Sancho Panza koosm\u00e4ng on lavastuse telg. Need kaks on vahvad lavapartnerid, teineteist h\u00e4sti tunnetavad ja t\u00e4iendavad, rollikohaselt kontrastsed, samas aimatavalt sarnase huumorimeelega. Meenus nende kauaaegne koosm\u00e4ng legendlavastuses “Viis \u00f5htut” (autor Aleksandr Volodin, lavastaja Aleksandr Kladko, esietendus 2011); samuti vaimukad isa ja poja momendid lavastuses “Teatrimees” (autor Thomas Bernhard, lavastaja Mindaugas Karbaus\u00adkis, Publica Production 2025). “Teatri\u00admehe” juurde p\u00f6\u00f6rdun veel tagasi, muuseas, ka see lavastus pakkus t\u00f5elise elamuse teistkordsel vaatamisel.<\/p>\n
Esietendusel h\u00f5renes pinge teises vaatuses, kui don Quijote ja Sancho Panza teineteisest irdusid, kumbki omap\u00e4i tegutsedes. Sancho kuberneriamet saarel, ta \u00f5igusem\u00f5istmise m\u00f5istulood m\u00f5jusid omaette numbritena. Teist korda vaadates toimisid paralleelstseenid ladusamalt. Sancho Panza arusaam, et vabadus on olulisem kui v\u00f5im, haakub Kurva Kuju r\u00fc\u00fctli idealismiga. Don Quijote ja Sancho taaskohtumine on aga eriliselt r\u00f5\u00f5mustav.<\/p>\n
Kummatigi toonitab lavastus, hoolimata kahe teekaaslase s\u00f5prusest, l\u00e4bivalt don Quijote \u00fcksindust. Eelmainitud unen\u00e4oline pilt laieneb saali, kus r\u00fc\u00fctel publiku poole p\u00f6\u00f6rdudes otsib oma Dulcinead, keda ta ei leiagi. Ka viimases stseenis on don Quijote j\u00e4\u00e4nud \u00fcksi.<\/p>\n
“Teie aeg on saabunud \u2026” kuulutab saatuse h\u00e4\u00e4l. Seda on lihtne m\u00f5ista kui elutee otsasaamist. Vastuseks asutab r\u00fc\u00fctel end v\u00f5itlema n\u00e4htamatute vastaste leegioniga, vehkides sinava taeva\u00adlaotuse taustal m\u00f5\u00f5gaga vapralt ja graatsiliselt, kuni tema ja meie vahele langeb maamullakarva vahesein. Nii j\u00e4\u00e4b kriipima avaram k\u00fcsimus: kas on saabunud don Quijote aeg? V\u00f5i peaks k\u00fcsima teisiti: mis juhtub, kui hajub idealism, kui kaob headus, h\u00e4\u00e4bub helge naiivsus?<\/p>\n
\u00dcsna haruldane on v\u00f5imalus k\u00f5rvutada n\u00e4itleja Aleksandr Iva\u0161kevit\u0161i loometeel kaht sedav\u00f5rd n\u00f5udlikku ja isiksuslikku rolli nagu n\u00e4itleja Bruscon lavastuses “Teatrimees” ja don Quijote. Sisult on “Teatrimees” peategelase l\u00f5ppematu monoloog, aga see ei lahjenda peenelt sekundeerivate partnerite (Dmitri Kordas, Jekaterina Kordas, Aleksandra Budarina, Aleksandr Okunev) kaasam\u00e4ngimise lusti ja r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n
Iva\u0161kevit\u0161i kaks tegelast on esmapilgul nii eriilmelised. Teatri vang, n\u00e4itleja Bruscon, on terav, torkiv, sarkastiline \u00f5iendaja, pealispinnal suisa despoot, kui kamandab oma perekonnaliikmetest n\u00e4itetruppi. Ent eks ole seegi osake rituaalist. Brusconi enda kirjutatud, lavastatud ja peaosalisena etendatud n\u00e4item\u00e4ngu pealkiri “Ajaloo ratas” muutub vargsi \u00fcha t\u00e4henduslikumaks. See ratas veereb, ligineb purustava hooga. Kui Bruscon otsekui muuseas v\u00f5tab Hamleti poosi, n\u00e4ib tema \u017eest argisel viivul koomiliselt kohatu, ometi v\u00e4lgatab l\u00e4bi \u00f5hu eksistentsiaalne “olla v\u00f5i mitte olla \u2026”. Don Quijote ei esita Hamleti-k\u00fcsimust iialgi, v\u00e4hemasti kuuldavalt mitte, t\u00f5eline r\u00fc\u00fctel ei saa endale lubada kahtlusi. Ent illusioonide ja loova hulluse vaekaalud on m\u00f5lema tegelase teema. Kummaski lavaelus p\u00e4\u00e4seb m\u00f5jule Iva\u0161kevit\u0161i aristokraatlik sarm ja musikaalsus: tekstiandmises ja alltekstis, viibetes, liigutustes.<\/p>\n
Tagasi m\u00f5eldes tekib kahe lavastuse finaali vahel kummaline koosk\u00f5la. “Teatri\u00admees”: kuigi Bruscon n\u00f5uab oma n\u00e4item\u00e4ngu finaalis t\u00e4ielikku pimedust, ei allu p\u00e4rispimedus teatrimehe re\u017eiile ja tabab artisti ootamatult. Don Quijote, keda Iva\u0161kevit\u0161 m\u00e4ngib heleda leebuse ja lapseliku imestamisv\u00f5ime, humoorika jonnakuse ja \u00f5hkkerge, lausa hella k\u00f5rvalpilguga, j\u00e4\u00e4b l\u00f5puni truuks valgusele. J\u00e4relm\u00f5jus on kaks suurrolli idealistid, oma kutsumusele truud, hingelaadilt poeedid. Meenub Betti Alveri luuletus “Suurest haardest”.<\/p>\n
Aga see ei ole enam artikli, vaid teatri\u00adr\u00fc\u00fctliromaani teema.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"H\u00f5lpsasti v\u00f5ib juhtuda, et esietendusest saadud mulje m\u00e4ngib teatrivaatlejale vingerpussi. Sel juhul v\u00f5tab v\u00f5imust kerge pettumusevirvendus. (Ja ma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":174830,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,79378,79379,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,79380,19,2176,25,1278,488,177,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-174829","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-daniil-zandberg","11":"tag-don-quijote","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-miguel-de-cervantes-saavedra","23":"tag-news","24":"tag-pille-riin-purje","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-sirp","27":"tag-sudalinna-teater","28":"tag-teater","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116554653017194150","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174829","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=174829"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174829\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/174830"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=174829"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=174829"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=174829"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}