{"id":174851,"date":"2026-05-11T07:21:09","date_gmt":"2026-05-11T07:21:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/174851\/"},"modified":"2026-05-11T07:21:09","modified_gmt":"2026-05-11T07:21:09","slug":"suurbritannia-ettevotete-juhid-teenivad-paroolimuugiga-palgalisa-r2-portaal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/174851\/","title":{"rendered":"Suurbritannia ettev\u00f5tete juhid teenivad paroolim\u00fc\u00fcgiga palgalisa | R2 Portaal"},"content":{"rendered":"

\u00dchendkuningriigi pettustevastase organisatsiooni Cifas raporti<\/a> kohaselt m\u00fc\u00fcs iga kaheksas t\u00f6\u00f6taja m\u00f6\u00f6dunud aastal oma ettev\u00f5tte sisselogimisandmeid. Kuigi k\u00fcberp\u00e4ttust v\u00f5iks pidada madalapalgaliste sissetulekuallikaks, \u00f5igustavad tegu k\u00f5ige enam hoopis tippjuhid ja IT-sektori spetsialistid, vahendab R2 tehnikakommentaaris<\/a> Kristjan Port.<\/p>\n

Meisse on p\u00f5lvkondade kaupa sisestatud, et inimese v\u00e4\u00e4rtus peitub tema oskustes, tema ajas ja isiklikus maines. N\u00fc\u00fcd on aga tekkinud uus, vaikiv turg, kus kaubeldakse t\u00f6\u00f6tajate IT-paroolidega. See meenutab metsikut varikapitalismi, kus \u00f5ige ja vale \u00fcle juurdlemise asemel haaratakse kinni igast v\u00f5imalusest, kui vaid sellega saab midagi teenida.<\/p>\n

M\u00fc\u00fcgiks ei l\u00e4he mitte isiklikku elu puudutavad kontod, vaid t\u00f6\u00f6andja digitaalse t\u00f6\u00f6ruumi v\u00f5tmed. T\u00f6\u00f6v\u00f5tjad on avastanud kasutamata kapitali, mille saab avatud turul konkurentidele ja kurjategijatele avatud turul maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Tehniline v\u00f5imalus selleks on alati olemas olnud, ent isegi sellesse m\u00f5ttesse suhtuti pea reflektoorse tabuna. Usuti kirjutamata kokkuleppesse, mis hoidis k\u00f5igi \u00fchist ja habrast turvalisust. Teati, et kui \u00fcks reedab ja leke levib, pole enam kellelgi turvaline olla. Valmidus oma t\u00f6\u00f6andja digitaalsed v\u00f5tmed maha m\u00fc\u00fca ja kutsuda v\u00f5\u00f5ras ettev\u00f5tte sisemisse p\u00fchamusse ei teki moraalses vaakumis.<\/p>\n

Inimesed suudavad endiselt \u00f5igel ja valel vahet teha. Moraalne kompass puruneb reeglina dramaatilistes oludes, nagu s\u00f5ja ajal v\u00f5i sattudes eluohtlikku olukorda. Igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6elu pole kerge, aga rutiinne. Seal nihkuvad moraalsed piirid tegijale endalegi m\u00e4rkamatult ja kutseetika pidurid v\u00f5ivad kuluda mitme teguri koosm\u00f5jul.<\/p>\n

Digitaalne t\u00f6\u00f6korraldus kasvatab ps\u00fchholoogilist distantsi t\u00f6\u00f6taja ning ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtusahela ja klientide vahel. Sarnast efekti n\u00e4eme poekassas: sularaha k\u00e4est andes tajume, et loobume reaalsest v\u00e4\u00e4rtusest. Kaardi v\u00f5i telefoniga viibates j\u00e4\u00e4b kulu aga abstraktseks \u2013 just seet\u00f5ttu tehakse sularahaga makstes v\u00e4hem impulssoste.<\/p>\n

Samamoodi, kui l\u00f5ppklient on kontorit\u00f6\u00f6tajale pelgalt abstraktne m\u00f5iste, muutub teoreetiliseks ka vastutustunne. Sisselogimisandmed pole f\u00fc\u00fcsiline seifiv\u00f5ti, mida kurjategijale pihku pista. Seet\u00f5ttu ei tundu paroolide rahaks tegemine m\u00fc\u00fcjale vargusena, vaid pigem puhta ja ohvriteta andmet\u00f6\u00f6tlusena.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6turul levib ebastabiilsus. Pole vahet, kas uudised t\u00f6\u00f6tajate koondamiste lainetest p\u00e4rinevad kaugetest ettev\u00f5tetest. L\u00f6\u00f6gi all on seni t\u00f6\u00f6suhteid koos hoidnud kirjutamata kokkulepe ehk imelisel moel usku toitnud t\u00f6\u00f6andja “lojaalsus”. See ei v\u00e4ljendu otseselt rahas, vaid tulevase sissetuleku garantiis. Kui see ootus puruneb, ei taju t\u00f6\u00f6tajad end enam kollektiivi p\u00fcsiva osana. Ajutise asukana tundub loogiline v\u00f5tta k\u00f5ik, mis v\u00f5tta annab, kuni veel saab. S\u00fcsteemi ligip\u00e4\u00e4sude m\u00fc\u00fck on seega omamoodi ennetav lahkuminek.<\/p>\n

Suurettev\u00f5tete juhtide ja globaalse poliitika kasvav k\u00fc\u00fcnilisus murendab paratamatult ka tavainimeste v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemi. Oleme m\u00e4rkamatult sattunud v\u00f5idujooksu madalaima \u00fchise nimetaja \u2013 raha \u2013 poole. Kui tavakodanik n\u00e4eb, et v\u00f5imukandjad kohtlevad institutsioone isikliku varasalviena variseb moraalse \u00fcleoleku pjedestaal kokku. Inimesed tunnevad end reegleid j\u00e4rgides lihtsalt rumalana, eriti olukorras, kus ostuj\u00f5ud pidevalt langeb. Selle taustal tundub t\u00f6\u00f6andja infos\u00fcsteemi ligip\u00e4\u00e4su m\u00fc\u00fcmine kohati k\u00f5igest inflatsiooni vastu v\u00f5itlemisena.<\/p>\n

K\u00f5igele sellele sunnib m\u00f5tlema \u00dchendkuningriigi pettustevastase organisatsiooni Cifas v\u00e4rske t\u00f6\u00f6kohapettuste raport<\/a>. Uuringust selgub, et kaheksandik t\u00f6\u00f6tajatest m\u00fc\u00fcs viimase aasta jooksul oma ettev\u00f5tte sisselogimisandmeid ning umbes iga seitsmes tunneb kedagi, kes on seda teinud. Tuhande t\u00f6\u00f6tajaga ettev\u00f5ttes puutub seega andmete m\u00fc\u00fcgiga otseselt kokku ligikaudu 130 inimest. Lisaks peab iga neljas t\u00f6\u00f6taja \u00f5igustatuks varjatud koost\u00f6\u00f6d konkurendiga.<\/p>\n

On ekslik eeldada, et probleemi allikas on madalapalgalised ja rahulolematud t\u00f6\u00f6tajad. Cifase andmed n\u00e4itavad hoopis vastupidist: mida k\u00f5rgemale ametiredelil ronida, seda enam moraalsed pidurid \u00fcles \u00fctlevad. V\u00f5imu kasvades suureneb ka sallivus ligip\u00e4\u00e4sude m\u00fc\u00fcmise suhtes, kusjuures seos on peaaegu lineaarne. Keskastmejuhtidest usub 32 protsenti, et sisselogimisandmete m\u00fc\u00fcmine on \u00f5igustatud. Nendega n\u00f5ustub 36 protsenti direktoritest ning koguni 43 protsenti tippjuhtidest peab seda arvestatavaks v\u00f5imaluseks.<\/p>\n

Kas siit v\u00f5ib v\u00e4lja lugeda, et juhtkond teab midagi, mida allpool ei teata? Nende moraalne kompass suunab pilgu p\u00e4\u00e4stepaadi poole, kuhu tasuks v\u00f5imalusel midagi kasulikku kaasa haarata. Tundub, et osa juhte peab ebakindla tulevikuga ettev\u00f5tte turvalisust \u00f5igustatult isiklikuks likviidseks varaks.<\/p>\n

Cifas r\u00f5hutab, et pettustesse suhtuvad k\u00f5ige sallivamalt just IT- ja telekommunikatsioonisektori t\u00f6\u00f6tajad \u2013 samad inimesed, kellele me oleme usaldanud digimaailma kaitsmise. Lisaks valmidusele m\u00fc\u00fca sisselogimisandmeid, teevad nad k\u00f5ige sagedamini konkurentidele lisat\u00f6\u00f6d ja panevad toime kuludokumentidega seotud pettusi. L\u00f5petuseks v\u00f5ime aga k\u00f5ik kergendatult hingata, sest aruanne puudutab ju ainult \u00dchendkuningriiki.<\/p>\n

Esmasp\u00e4evast neljap\u00e4evani v\u00f5ib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dchendkuningriigi pettustevastase organisatsiooni Cifas raporti kohaselt m\u00fc\u00fcs iga kaheksas t\u00f6\u00f6taja m\u00f6\u00f6dunud aastal oma ettev\u00f5tte sisselogimisandmeid. Kuigi k\u00fcberp\u00e4ttust v\u00f5iks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":174852,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[58529,26,27,79382,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,79381,25,660,23,24,22,20,30],"class_list":["post-174851","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-andmevargus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-cifas","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-parool","tag-populaarseimad-lood","tag-suurbritannia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116554739416763210","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174851","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=174851"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174851\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/174852"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=174851"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=174851"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=174851"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}