Ajalooliselt kujunes eestlaste ja baltisakslaste suhe ebav\u00f5rdsel pinnal. \u00dched valitsesid siinmail sajandeid, teised kuulusid allutatud klassi. Sotsiaalne ja majanduslik l\u00f5he vormis m\u00f5lema kogukonna enesetaju ning toitis vastastikust umbusku. Kehtiva korra l\u00f5hkus teine maailmas\u00f5da. Baltisakslased lahkusid Eestist 1939. aasta \u00fcmberasumise ehk Umsiedlungi k\u00e4igus, k\u00fcmned tuhanded eestlased pagesid pealetungiva Punaarmee eest l\u00e4\u00e4nde viis aastat hiljem, 1944. aasta s\u00fcgisel.<\/p>\n
Nii kohtusid sajanditepikkuse keerulise ajalooga kogukonnad 1940. aastate teises pooles uuesti s\u00f5jaj\u00e4rgsel L\u00e4\u00e4ne-Saksamaal. M\u00f5lemad olid ilma j\u00e4\u00e4nud kodumaast ja seisid silmitsi s\u00f5jast laastatud v\u00f5\u00f5ra riigi argip\u00e4evaga.\u00a0<\/p>\n
Argielu raskused vaevasid algusaastatel m\u00f5lemat r\u00fchma. Baltisakslastel oli uut elu \u00fcles ehitades siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne eelis \u2013 Saksa kodakondsus ja keeleoskus.<\/p>\n
Kristiina Kivilaane s\u00f5nul andis see baltisakslastele tugeva edumaa. “T\u00e4nu sellele said nad n\u00e4iteks kohe kandideerida riigiteenistusse, noore Saksamaa Liitvabariigi aparaati,” selgitas ta. Head n\u00e4ited on baltisaksa p\u00e4ritolu diplomaadid, nagu Bernt von Staden v\u00f5i isa-poeg Rudolf ja Henning von Wistinghausen. Neist viimane sai ka taasiseseisvumise j\u00e4rel esimeseks Saksa saadikuks Eestis.<\/p>\n
Demograafiliselt olid j\u00f5ujooned uuel kodumaal samuti tugevalt baltisakslaste kasuks. Eestlasi j\u00e4i L\u00e4\u00e4ne-Saksamaale pidama vaid pisike kogukond \u2013 hinnanguliselt umbes 4000 inimest, ametlikult registreeritud baltisakslasi oli 1950. aastal 38 000.<\/p>\n
Kuldne Eesti aeg<\/p>\n
V\u00f5\u00f5rsil sidus m\u00f5lemat kogukonda kaotatud kodumaa ja soov m\u00e4lestusi elus hoida. Ent Eesti, mida taga igatseti, oli kummagi jaoks m\u00f5nev\u00f5rra erinev.<\/p>\n
Eestlaste pagulasm\u00e4lu keskmes oli iseseisev vabariik. Ajakirjanduses ja seltsielus hoiti elus kujutlust “kuldsest Eesti ajast” \u2013 riigist, mis neilt s\u00f5ja ja okupatsioonidega k\u00e4est v\u00f5eti ning mille taastamist peeti enesestm\u00f5istetavaks sihiks. Riigijuhte, sealhulgas Konstantin P\u00e4tsi ja Johan Laidoneri, koheldi pehmelt \u00f6eldes kriitikavabalt. Nende tegevuse tagantj\u00e4rele anal\u00fc\u00fcsimist v\u00f5i iseseisvuse kaotamises s\u00fc\u00fcdistamist tollases L\u00e4\u00e4ne-Saksa eestlaste ajakirjanduses naljalt ei kohta.<\/p>\n
M\u00e4lupildi k\u00f5rval p\u00fc\u00fcdis eestlaste pagulasajakirjandus hoida \u00f5hus poliitilist v\u00f5itlusvaimu. Veel 1949. aastal ilmusid ajalehes Eesti Rada lootusrikkad juhtkirjad, mis sisendasid usku peatsesse kodumaale naasmisse. Aastak\u00fcmnete pikkune ootus n\u00f5udis aga oma l\u00f5ivu. 1972 nentis eestlaste keskorganisatsiooni pikaaegne juht Johannes V\u00e4strik, et kogukonnas leidub juba “uinujaid”. “Meie \u00fclesanne on neid ergutada, et nad ei v\u00e4siks,” lisas V\u00e4strik.<\/p>\n
Baltisakslaste m\u00e4lu ei piirdunud seevastu ainult Eesti Vabariigi perioodiga. “Nende jaoks oli keskne kogu ajalooline minevik Baltikumis alates keskajast. Ei saa \u00f6elda, et igatseti taga ainult kadunud m\u00f5isaromantikat, vaid kodumaad kui tervikut \u2013 kogu elukeskkonda ja siia maha j\u00e4\u00e4nud minevikku,” selgitas Kivilaan.<\/p>\n
Just seet\u00f5ttu peab Kivilaan oluliseks ka baltisakslaste kuvandit korrigeerida. Kuigi baltisakslaste minevikuihalust seostatakse sageli m\u00f5isate ja aadlieluga, puudutas kodumaa kaotus palju laiemat kogukonda. “Tegelikult olid m\u00f5isnikud ikkagi v\u00e4ike eliit. Suurem osa baltisakslasi olid tavalised linnakodanikud ja literaadid,” lisas ta.<\/p>\n
Ometi polnud ka baltisakslaste identiteet s\u00f5jaj\u00e4rgsel Saksamaal iseenesestm\u00f5istetav. 1970. aastatel tabas kogukonda omamoodi identiteedikriis. Vanem p\u00f5lvkond arutles ajakirjanduses t\u00f5siselt selle \u00fcle, kas 30 aastat p\u00e4rast \u00fcmberasumist saab \u00fcldse enam baltisakslasi teistest eristada.<\/p>\n
Noorema p\u00f5lvkonna seas levis 1968. aasta tudengirahutuste ideestik ja osa noori vastandus vanema p\u00f5lvkonna hoiakutel. Eestlastel samalaadset identiteedik\u00fcsimust Kivilaane s\u00f5nul ei tekkinud, sest nende siht oli selgem: hoida elus poliitilist j\u00e4rjepidevust ja uskuda Eesti iseseisvuse taastamisse.<\/p>\n
Vastastikune huvi ja sarnased mustrid<\/p>\n
Hoolimata erinevatest m\u00e4lestustest hakkas \u00fchine trauma vana vaenu tasapisi siluma. Kui veel 1940. ja 1950. aastatel tegutsesid m\u00f5lemad kogukonnad omaette, kaotasid vanad eelarvamused j\u00e4rgnenud aastak\u00fcmnetel oma teravuse. \u00dchist p\u00e4randit n\u00e4hti uues valguses ning varasemate vastanduste asemel otsiti j\u00e4rjest enam \u00fchisosa.<\/p>\n
See peegeldus ilmekalt ka pagulasajakirjanduses. Nii eestlaste Eesti Rada kui ka baltisakslaste Baltische Briefe hoidsid teineteise tegemistel silma peal. Kuna eestlaste kogukond oli Saksamaal pisike, suunasid baltisakslased oma pilgu sageli ka arvukama Eesti kogukonnaga Rootsi poole. Kui eestlased korraldasid Saksamaal laulupidusid, n\u00e4iteks 1986. aastal, v\u00f5i ESTO p\u00e4evi Rootsis, leidis see kajastust ka baltisaksa leheveergudel. Baltisakslaste ajakirjanduses ilmus ka arvamuslugusid, mis kutsusid \u00fcles eestlastega suhteid tihendama ja uut lehte p\u00f6\u00f6rama.\u00a0<\/p>\n
Sarnaseid radu pidi kulgesid ka \u00fchistegevused. M\u00f5lemad andsid v\u00e4lja raamatuid oma suurkujude kohta, hoidsid elus seltsielu ja kaasasid noori. Nii eestlastel kui ka baltisakslastel olid oma laste- ja noortelaagrid, et j\u00e4reltulev p\u00f5lvkond ei kaotaks sidet juurtega.<\/p>\n
Poliitilises plaanis ei j\u00e4\u00e4nud baltisakslased \u00fcdini k\u00f5rvale ka eestlaste vabadusp\u00fc\u00fcetest. N\u00e4iteks oli mitmete eestlaste \u00fcrituste patroon baltisaksa p\u00e4ritolu poliitik ja liidumaa kultuuriminister Wilhelm Hahn. Hahni isiklik side Eestiga oli traagiline. Tema isa, \u00fclikooli pastori ja hilisema m\u00e4rtri, m\u00f5rvasid bol\u0161evikud 1919. aastal Tartu krediidikassa keldris. Kivilaane s\u00f5nul toetasid baltisakslased Balti rahvaste vabadusp\u00fc\u00fcdlusi, kuid see polnud nende tegevuste keskmes.<\/p>\n
Eestlased boikoteerisid, baltisakslased reisisid<\/p>\n
K\u00f5ige markantsem erinevus kahe grupi vahel ilmnes suhtumises raudse eesriide taha reisimisse. Eestlased v\u00e4ltisid okupeeritud kodumaa k\u00fclastamist ja olid selles osas \u00e4\u00e4rmiselt ettevaatlikud. V\u00e4liseesti kogukonnas valitses hoiak, et N\u00f5ukogude Eestisse reisimisega tunnustaks nad vaikivalt okupatsiooni. Lisaks kardeti KGB repressioone.<\/p>\n
Baltisakslased tegutsesid m\u00e4rksa pragmaatilisemalt ja julgemalt. F\u00fc\u00fcsiline kontakt kodumaaga oli neile sedav\u00f5rd oluline, et vennad Wencelidesed asutasid M\u00fcnchenis lausa eraldi baltisaksa reisib\u00fcroo. Alates 1960. aastate l\u00f5pust muutusid Eesti-reisid baltisakslaste seas v\u00e4ga populaarseks.<\/p>\n
“Isegi kui Eestis ei saanud igale poole minna \u2013 n\u00e4iteks Paidesse sai, aga Tartusse minna ei tohtinud \u2013, on lugusid, kuidas r\u00e4\u00e4giti bussijuht \u00e4ra ja s\u00f5ideti liinibussiga ikkagi keelatud linna,” t\u00f5i Kivilaan n\u00e4ite. Eestlaste ajalehed avaldasid baltisakslaste reisikirju suure \u00f5hinaga, sest tekstide vahendusel said lugejad haruldase v\u00f5imaluse kiigata raudse eesriide taha ja saada aimu N\u00f5ukogude Eesti argip\u00e4evast.\u00a0<\/p>\n
Edukas l\u00f5imumine ja \u00f5ppetunnid t\u00e4nap\u00e4evaks<\/p>\n
Kuigi m\u00f5lemad kogukonnad klammerdusid mineviku k\u00fclge, ei takistanud see kummagi grupi Saksa \u00fchiskonda sulandumist. L\u00f5imuti v\u00e4ga edukalt. Eestlased omandasid k\u00f5rghariduse ja\u00a0 t\u00f6\u00f6tasid headel ametikohtadel. Kuigi Saksamaal s\u00fcndinud noored polnud Eestit kunagi n\u00e4inud, pidasid nad end eestlasteks, olles samal ajal eeskujulikud L\u00e4\u00e4ne-Saksa kodanikud.\u00a0<\/p>\n
Kas 1940. aastate Eesti pagulaste lugu v\u00f5iks \u00f5petada midagi ka t\u00e4nap\u00e4eva r\u00e4ndekriiside valguses? Kivilaan nentis, et toonane situatsioon oli paljuski erinev. “Eestlased lootsid tol ajal v\u00e4ga palju iseendale ja oma pealehakkamisele,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Lisaks ei saatnud eestlasi rassiline stigma ning madalam oli ka keelebarj\u00e4\u00e4r. Paljud s\u00f5jap\u00f5genikud r\u00e4\u00e4kisid saksa keelt, mis oli Eesti Vabariigi ajal esimene v\u00f5\u00f5rkeel. T\u00e4nap\u00e4eva p\u00f5genikel tuleb sageli silmitsi seista hoopis teistsuguste kultuuriliste ja keeleliste t\u00f5ketega.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itab L\u00e4\u00e4ne-Saksamaale j\u00f5udnud eestlaste ja baltisakslaste lugu, kuidas \u00fcleilmsed katastroofid ja \u00fchine ilmaj\u00e4etuse tunne suudavad ajaloolisi vastasseise leevendada. Vaen, mis tundus kodumaal \u00fcletamatu, asendus paguluses vaikse teineteise m\u00f5istmisega. Hoolimata k\u00f5igist ajaloo keerdk\u00e4ikudest istusid eestlased ja baltisakslased \u00fchise Eesti-sideme toel l\u00f5puks isegi \u00fche laua taha, n\u00e4iteks organisatsioonides nagu Balti Selts.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ajalooliselt kujunes eestlaste ja baltisakslaste suhe ebav\u00f5rdsel pinnal. \u00dched valitsesid siinmail sajandeid, teised kuulusid allutatud klassi. Sotsiaalne ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":174894,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[286,49498,26,27,37,33,35,79387,6880,34,36,31,32,21,79385,3736,28,29,31641,33904,19,16017,30856,25,51,79386,7384,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-174893","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ajalugu","9":"tag-baltisakslased","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-rada","16":"tag-eestlased","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-kristiina-kivilaan","23":"tag-laane-saksamaa","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-laulupidu","27":"tag-loimumine","28":"tag-news","29":"tag-pagulased","30":"tag-pogenikud","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-saksamaa","33":"tag-saksamaa-liitvabariik","34":"tag-sojapogenikud","35":"tag-top-stories","36":"tag-topstories","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116554951809799855","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174893","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=174893"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174893\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/174894"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=174893"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=174893"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=174893"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}