Putukateadlase Urmas Tartese s\u00f5nul on mitmed kevadised loodusm\u00e4rgid t\u00e4navu tavap\u00e4rasest varem kohal ning eriti h\u00e4sti on seda m\u00e4rgata putukate ja puukide puhul. Samas v\u00f5ib kuiv kevad t\u00e4hendada, et s\u00e4\u00e4ski tuleb t\u00e4navu v\u00e4hem.<\/p>\n
Kuigi inimestele v\u00f5ib tunduda, et kevad on visalt saabunud, on loodus putukateadlase Urmas Tartese s\u00f5nul paljudes aspektides tavap\u00e4rasest ees. “See kevad tundub olevat p\u00e4ris teistmoodi. V\u00e4ga paljud loodusm\u00e4rgid on isegi n\u00e4dal kuni poolteist varasemad,” \u00fctles ta “Vikerhommikus”.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul ei puuduta see ainult talvitunud liblikaid, kes esimeste soojade ilmadega v\u00e4lja tulevad, vaid ka neid liike, kes peavad enne aktiivseks muutumist l\u00e4bima teatud arenguetapid. “On m\u00e4rgata liike, kes on tavap\u00e4rasest n\u00e4dal-poolteist varasemad,” m\u00e4rkis Tartes.<\/p>\n
Kevade \u00fcks ebameeldivamaid kaasn\u00e4hte on paljude jaoks puugid. Putukateadlase s\u00f5nul on t\u00e4navused olud puukidele soodsad. “Puukidele meeldib pikk soe periood ja nende jaoks hakkab soe aeg siis, kui temperatuur on \u00fcle nelja kraadi,” selgitas ta.
Mida l\u00fchem on talv ja mida pikem kevad-suvi-s\u00fcgis, seda paremini puugid Tartese s\u00f5nul toime tulevad. Inimesed on t\u00e4navu juba varakult m\u00e4rganud, et nii metsades kui ka linnal\u00e4hedastel radadel on puuke palju.<\/p>\n
Tartes r\u00e4\u00e4kis, et puukide arvukus s\u00f5ltub suuresti sellest, kui palju leidub piirkonnas nende toiduloomi. N\u00e4iteks v\u00f5ib puuke rohkesti kohata loomade soolakute \u00fcmbruses, kuhu ulukid kogunevad mineraale saama. Samuti liiguvad puugid linnal\u00e4hedastesse piirkondadesse koos metsloomade ja lemmikloomadega “Lemmikloomad viivad neid j\u00e4lle edasi ka linnakooslusele l\u00e4hemale,” lausus ta.<\/p>\n
Puukidega seoses ringleb aga palju m\u00fc\u00fcte ja segadust. N\u00e4iteks levib arusaam, et puuki ei tohi paja k\u00e4ega eemaldada v\u00f5i puudutada. Tartese s\u00f5nul ei ole siin \u00fchest vastust, kuid oht tekib pigem siis, kui puuki tugevalt pigistada. “Kui peaksime puuki k\u00f5vemini pigistama ja meie n\u00e4ppudel on mingisugune haav, siis v\u00f5ivad haigusetekitajad haava sisse j\u00f5uda,” selgitas ta.<\/p>\n
Samas ei n\u00e4e ta p\u00f5hjust paanikaks juhul, kui inimene m\u00e4rkab alles ringi k\u00f5ndivat puuki. “Kui ta rahulikult n\u00e4ppude vahele v\u00f5tta ja v\u00e4ikse nipsuga tagasi loodusesse l\u00fckata, siis ei juhtu k\u00fcll mitte midagi,” \u00fctles Tartes.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, kas puuk tuleks kindlasti tappa, vastas ta pigem filosoofiliselt. “See on s\u00fcdamerahu k\u00fcsimus. Arvata, et me n\u00fc\u00fcd selliselt k\u00e4itudes suudame puukide arvukust oluliselt v\u00e4hendada, on tore optimism,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Kui puukidele sobib pikk soe periood, siis s\u00e4\u00e4skedele on oluline vee olemasolu. Tartese s\u00f5nul v\u00f5ib t\u00e4navune kuiv kevad t\u00e4hendada s\u00e4\u00e4sevaesemat algsuve. “Tavap\u00e4rased lombid ja loigud, kus s\u00e4\u00e4sevastsed arenevad, on hetkel t\u00e4iesti kuivad,” \u00fctles ta. See t\u00e4hendab, et s\u00e4\u00e4skedel on v\u00e4hem sigimis- ja kasvamisv\u00f5imalusi. Eriti v\u00f5ib seda tunda piirkondades, kus vett on looduslikult v\u00e4hem.<\/p>\n
Samas r\u00f5hutas Tartes, et looduses ei ole \u00fckski muutus ainult positiivne v\u00f5i negatiivne. “K\u00f5ik uudised looduses on nii ja naa,” s\u00f5nas ta. N\u00e4iteks v\u00f5ib s\u00e4\u00e4skede v\u00e4hesus olla seotud ka p\u00f5uaga, mis valmistab muret p\u00f5llumeestele. “Kui p\u00f5llumehel kipub saak ikalduma, on s\u00e4\u00e4ski v\u00e4he,” t\u00f5i ta n\u00e4ite.<\/p>\n
Kevadeti muutuvad aktiivsemaks ka r\u00e4stikud, keda inimesed ja lemmikloomad v\u00f5ivad metsaradadel kohata. Tartese s\u00f5nul on enamik r\u00e4stikuid siiski inimese suhtes pigem pelglikud. “\u00dcheksa r\u00e4stikut k\u00fcmnest l\u00e4heb meie tee pealt \u00e4ra enne, kui me teda \u00fcldse n\u00e4eme,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Probleemid tekivad siis, kui inimene v\u00f5i loom satub r\u00e4stikule liiga l\u00e4hedale v\u00f5i astub talle kogemata peale. Tartes r\u00f5hutas, et r\u00e4stik r\u00fcndab \u00fcksnes enesekaitseks. “Inimene ei ole talle s\u00f6\u00f6k,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Tartese s\u00f5nul tasub lihtsalt hoida m\u00f5istlikku vahemaad. R\u00e4stik ei ulatu r\u00fcnnates kaugemale kui umbes poole oma keha pikkuse v\u00f5rra. “Kui me j\u00e4\u00e4me meetri kaugusele r\u00e4stikust, siis on k\u00f5ik t\u00e4iesti ohutu,” \u00fctles ta. Ja veel \u00fche levinud hirm ul\u00fckkas ta samuti \u00fcmber: r\u00e4stik ei hakka inimest taga ajama. “Ei hakka. Inimene ei ole tema jaoks toiduloom,” kinnitas Urmas Tartes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Putukateadlase Urmas Tartese s\u00f5nul on mitmed kevadised loodusm\u00e4rgid t\u00e4navu tavap\u00e4rasest varem kohal ning eriti h\u00e4sti on seda m\u00e4rgata…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":174920,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,23860,28,29,285,95,19,25,3074,72545,79393,13680,17167,23,24,22,37501,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-174919","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kevad","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-loodus","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-poud","26":"tag-puugid","27":"tag-rastik","28":"tag-saased","29":"tag-suvi","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-urmas-tartes","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116555077688885300","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174919","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=174919"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174919\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/174920"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=174919"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=174919"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=174919"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}