{"id":174948,"date":"2026-05-11T09:20:23","date_gmt":"2026-05-11T09:20:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/174948\/"},"modified":"2026-05-11T09:20:23","modified_gmt":"2026-05-11T09:20:23","slug":"david-frost-briti-kohalike-valimiste-oppetunnid-osutavad-inimeste-raevule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/174948\/","title":{"rendered":"David Frost: Briti kohalike valimiste \u00f5ppetunnid osutavad inimeste raevule"},"content":{"rendered":"

\u00dchendkuningriigis 7. mail toimunud kohalikud valimised ei kujuta riigile kahe partei poliitika l\u00f5ppu, kuid suurte parteide paar v\u00f5ib muutuda, kirjutab<\/a> lord Frost Telegraphis.\u00a0<\/p>\n

Seekordsed kohalikud valimised ei muuda Keir Starmeri jaoks mitte midagi. Nii, nagu ma kirjutasin aasta alguses, on tegemist ringi jalutava poliitilise laibaga. Ainsaks k\u00fcsimuseks on, kuidas ja millal ta peaministri ametist lahkub ning mis hakkab juhtuma tema j\u00e4rel, mitte kas ta seda teeb.<\/p>\n

V\u00f5imalik on teha viis olulist j\u00e4reldust.<\/p>\n

Esiteks, taas, Briti valijaskond \u00fctles v\u00f5imul olevatele inimestele, et neil on k\u00f5rini sellest, kuidas neid valitsetakse. 2024. aastal \u00fctlesid valijad seda tooridele. N\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6parteilastele. Britannia mitte ainult ei vaja muutust, vaid lisaks soovib seda. <\/p>\n

Nii kaua kui ajaloolised parteid (toorid ja leiboristid) ei v\u00f5ta seda s\u00f5numit kuulda v\u00f5i neid ei saa usaldada muutuste elluviimises, inimesed h\u00e4\u00e4letavad j\u00f5udude poolt, kes selle \u00e4ra teevad. “Rahvamehelikkuse” teemal vingumisest pole midagi kasu kui poliitikud ei tee seda, mida inimesed p\u00e4riselt tahavad.<\/p>\n

\n

Muutuste soov toob kaasa riigi poliitika jagunemise maapiirkondade- ja \u00f5ukonna parteiks. <\/p>\n<\/blockquote>\n

Teiseks toob muutuste soov kaasa riigi poliitika jagunemise maapiirkondade- ja \u00f5ukonna parteiks<\/a> (country \/ court party). Mis on tegelikult Briti poliitika l\u00e4biv teema juba ajast 350 aastat tagasi kui sellised m\u00e4\u00e4ratlused esimest korda kasutusele v\u00f5eti. <\/p>\n

\u00dchel poolel on maapiirkondade valijad: k\u00fclades ja v\u00e4ikelinnades elavad inimesed, rikkust loov v\u00e4ikesemahuline erasektor, valgete kaubikutega ringi s\u00f5itvad inimesed, massisisser\u00e4nde peale t\u00f5siselt pahane rahvas ja Brexiti toetajad. <\/p>\n

Teisel pool on \u00f5ukond: valijad, kes usuvad suurlinnade \u00e4\u00e4rmuslikesse v\u00e4\u00e4rtustesse, keda sisser\u00e4nne ja mitmekesisus ei sega, valitsusest s\u00f5ltuv korporatistlik erasektor; inimesed, kes s\u00f5ltuvad \u00fchel v\u00f5i teisel viisil avalikust sektorist ja maksumaksja rahastusest ning \u00dchendkuningriigi Euroopa Liitu j\u00e4\u00e4mise pooldajad (Remainers). T\u00e4na pole olemas parteikoetist, mis viimase osapoole tahet peegeldaks, kuid kindlasti see tekib.\u00a0<\/p>\n

Kolmandaks v\u00f5ib teha j\u00e4relduse, et tooride t\u00f5elist taastumist pole siiani kuskilt n\u00e4ha. Vaatamata nende r\u00f5\u00f5muh\u00f5isetele seekordsete valimiste peale, on reaalsus siiski niisugune, et nad on suuremas osas Kagu-Inglismaa rikkamate piirkondade vananevate kinnisvaraomanike partei: nende toetajad elavad Londoni teatud linnaosades ja \u00e4\u00e4relinnades ning Oxfordshire’i ja l\u00f5unaranniku v\u00f6\u00f6ndis. V\u00f5ib-olla Kemi Badenochil \u00f5nnestus midagi saavutada ja osutatud piirkondade inimesed tooride taha koondada, kuid \u00fcldvalimisi pole v\u00f5imalik v\u00f5ita toetudes vaid riigi kaguosa valijaskonnale.<\/p>\n

Nende teine probleem on selles, et konservatiivide toetajaskond jaguneb maapiirkondade \/ \u00f5ukonna vahel. Toorid on v\u00e4hemalt eelduste kohaselt Brexiti partei, kuid nende toetus on k\u00f5ige suurem riigi piirkondades, mis toetasid k\u00f5ige enam Liitu j\u00e4\u00e4mist. <\/p>\n

Samuti on nad v\u00e4idetavalt muutuseid sooviv partei, kuid neid toetavad valijad, kes soovivad pigem keerata kella tagasi David Cameroni v\u00f5i isegi Tony Blairi aegadesse. Tegemist on kahaneva ja anomaalse \u00fchiskonna osaga<\/a> ning seni pole kusagilt n\u00e4ha, et toorid suudaksid sellise olukorra k\u00fc\u00fcsist v\u00e4lja murda.<\/p>\n

\n

Briti poliitikas toimuvad ajaloolised muutused.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Neljandaks j\u00e4relduseks on t\u00f5demus, et Reform [Nigel Farage’i partei] ei ole siiani suutnud toorides kahtlemist \u00e4ra kasutada. Reformil l\u00e4ks piirkondades, nagu Hampshire, \u00fcllatavalt h\u00e4sti, kuid \u00fcldjoontes kinnitavad valimistulemused, et nende toetus k\u00fc\u00fcndib k\u00f5ige enam kuhugi kolmek\u00fcmne protsendi l\u00e4hedale. <\/p>\n

Matemaatiliselt on v\u00f5imalik sellise toetusega v\u00f5ita \u00fcldvalimised, kuid sellisel juhul kaasneb v\u00f5iduga tingimus, et keeruliste otsuste langetamiseks mandaat puudub. See t\u00e4hendab, et Reformil on vaja j\u00f5uda toetusega neljak\u00fcmne protsendi ulatusse. Mis t\u00e4hendab senisest suurema konservatiivide toetajate poolehoiu v\u00f5itmist, mida on v\u00f5imalik teha r\u00f5hutades majanduslikku kompententsi, vaba turumajandust ja madalamaid makse. <\/p>\n

Lisaks n\u00f5uab “vana” t\u00f6\u00f6partei toetajaskonna h\u00e4\u00e4li, milleks on vaja r\u00f5hutada kultuuri, sisser\u00e4ndega kaasnevaid probleeme ja nomenklatuurivastaseid v\u00e4\u00e4rtuseid. Reform vajab m\u00f5lema valijagrupi toetust, nende n\u00f5udmised pole \u00fcksteist v\u00e4listavad ja seda on v\u00f5imalik saavutada.\u00a0<\/p>\n

Viiendaks ja viimaseks pole usutav, et mitme partei poliitika j\u00e4\u00e4b \u00dchendkuningriigis p\u00fcsima. Pigem on tegemist \u00fcleminekuperioodiga uue tasakaalu suunas ja uus parteis\u00fcsteem peegeldab maapiirkondade \/ \u00f5ukonna jaotust. \u00fchendkuningriigi valimiss\u00fcsteem on selline, mis sunnib<\/a> l\u00f5puks poliitilised j\u00f5ud koonduma kahe suure partei \u00fcmber ja kui sellist s\u00fcsteemi ei muudeta, siis juhtub see paratamatusena taas.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kui kaua niisugune \u00fcleminek v\u00f5ib aega v\u00f5tta? Kahek\u00fcmnenda sajandi alguses kulus selleks kaksk\u00fcmmend aastat. T\u00e4na on niisugused arengud kestnud juba k\u00fcmnendi. J\u00f5ujoonte muutumist on selgelt n\u00e4ha.\u00a0<\/p>\n

\n

\u00dchendkuningriigis toimub \u00fcleminekuperiood uue tasakaalu suunas ja uus parteis\u00fcsteem peegeldab maapiirkondade \/ \u00f5ukonna jaotust.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n

Millised parteid saavad olema uued suured poliitilised j\u00f5ud? \u00d5ukonnaparteiks saavad kas leiboristid v\u00f5i Rohelised. Kui Rohelised suudavad loobuda selle ogarusest, v\u00f5ib selgelt n\u00e4ha, kuidas nad t\u00f6\u00f6partei valijad veelgi enam enda poolele t\u00f5mbavad. Samamoodi v\u00f5ivad leiboristid meelitada Euroopa Liiduga taas\u00fchinemise kampaaniaga enda taha n\u00f5ndanimetatud progressiusklikud.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Nende vastu seisab Reform, juhul kui see millegi rumalaga hakkama ei saa, mis on maapiirkondade partei par excellence: see on Briti riikliku iseseisvuse, rahvusliku endateadmuse ja traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste partei. Tooridel poleks kunagi olnud v\u00f5imalik j\u00f5uda tulemuseni, mida saavutas seekordsetel kohalikel valimistel Reform, mis v\u00f5itis enda taha isegi piirkonnad, mis j\u00e4id 2019. aastal Boris Johnsonist puutumata. <\/p>\n

T\u00e4nane olukord osutab, et tooridest saab tulevikus piiratud toetusega ni\u0161\u0161ipartei, nagu seda Saksamaal on Vabad Demokraadid v\u00f5i Baierimaa CSU. Ehk midagi Kagu-\u00dchendkuningriigi SNP (\u0160otimaa Rahvuspartei) laadset, kuigi seal ootab neid ees t\u00f5sine konkurents liberaaldemokraatidega. Samamoodi on keeruline n\u00e4ha, et tooridest saaks taas p\u00e4riselt rahvuslik partei. Millest v\u00f5ib j\u00e4reldada ja mida need valimised taas kinnitavad, et t\u00e4na toimuvad poliitikas ajaloolised muutused.\u00a0<\/p>\n

T\u00f5lkis Karol Kallas<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dchendkuningriigis 7. mail toimunud kohalikud valimised ei kujuta riigile kahe partei poliitika l\u00f5ppu, kuid suurte parteide paar v\u00f5ib…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":174949,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-174948","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116555207403883901","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174948","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=174948"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/174948\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/174949"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=174948"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=174948"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=174948"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}