Selleks, et uudiss\u00f5na inimestele p\u00e4riselt k\u00fclge hakkaks, ei piisa aga ainult heast ideest \u2013 oluline on, kuidas s\u00f5na k\u00f5lab ja keelde sobitub, kirjutas EKI turundusspetsialist Eliise Allesfeld “Keeleminutites”.<\/p>\n
Toit on argine n\u00e4htus. Praktiliselt k\u00fctus, mida inimene peab endale sisse tankima, et peletada n\u00e4lga, j\u00f5uetust v\u00f5i pahurust. Teisalt on toit midagi palju rohkemat \u2013 see on t\u00e4is m\u00e4lestusi, harjumusi, emotsioone ja arvamusi. \u00dcks l\u00f5hn v\u00f5ib sind viia tagasi lapsep\u00f5lve ja m\u00f5ni retsept v\u00f5ib tekitada tulist vaidlust teemal “kuidas p\u00e4riselt kartulisalatit tegema peab”. Seet\u00f5ttu on toit suurep\u00e4rane s\u00f5nakorje teema, sest k\u00f5igil on sellega mingisugune suhe.<\/p>\n
T\u00e4navu neljandat korda toimuv uudiss\u00f5nade korje S\u00f5naus<\/a> ootab kuni 30. maini just toiduteemalisi s\u00f5nu esitama. Paremaid vasteid otsitakse sellistele tsitaats\u00f5nadele nagu brunch, superfood ja catering, aga ka suup\u00e4rasematele s\u00f5nadele nagu “\u0161a\u0161l\u00f5kk”, “avokaado” ja “friikartul”. Loetletud s\u00f5nad v\u00f5iksid anda suuna, millist t\u00fc\u00fcpi s\u00f5nadele vasteid otsitakse, sest taolisi toidus\u00f5nu leidub k\u00fcll ja veel. S\u00f5nasepad ongi pakkunud k\u00f5ige agaramalt vasteid just inglise keelest tulnud s\u00f5nadele. Populaarseks on osutunud ka vasted “j\u00e4\u00e4kidest tehtud toidule”, mida v\u00f5iks edaspidi kutsuda “kapinoppeks”, “purupalaks” v\u00f5i “l\u00f5pikuks”.<\/p>\n Et uudiss\u00f5na inimestele p\u00e4riselt k\u00fclge hakkaks, ei piisa aga ainult heast ideest \u2013 oluline on, kuidas s\u00f5na k\u00f5lab ja keelde sobitub. Eesti Keele Instituut on uudiss\u00f5nade loomiseks lausa juhendi kirjutanud. Muidugi v\u00f5iks s\u00f5na olla eestip\u00e4rane ja v\u00f5imalikult l\u00fchike, et seda oleks hea h\u00e4\u00e4ldada. S\u00f5na peab vastama ka eesti keele reeglitele, see t\u00e4hendab, et see on h\u00f5lpsasti k\u00e4\u00e4natav v\u00f5i p\u00f6\u00f6ratav, ilma et s\u00f5navormid eksitavad oleksid. Kui uudiss\u00f5naks on tuletis, peaks see vastata eesti keele tuletusreeglitele ning liits\u00f5na eesti keele liitmisreeglitele. S\u00f5na loomisel tuleb j\u00e4lgida ka t\u00e4hendusseoseid, mille kohta saad lugeda EKI teatmikust<\/a>.<\/p>\n Eesti Keele Instituudi koordineerija-terminoloog Kairi Janson usub, et on tunnuseid, mis aitavad rahval s\u00f5na suurema t\u00f5en\u00e4osusega omaks v\u00f5tta. “Keegi ei tea kunagi t\u00e4pselt ette, milline uudiss\u00f5na lendu l\u00e4heb. Aga kindlasti aitab see, kui seda on m\u00f5nus \u00f6elda ja lihtne kasutada. Siis saavad inimesed s\u00f5naga vabalt ja loovalt ringi k\u00e4ia.” Seega v\u00f5iks uudiss\u00f5na olla mugav h\u00e4\u00e4ldada, k\u00e4\u00e4nata ja p\u00f6\u00f6rata. Samuti v\u00f5iks silmas pidada seda, kuidas nimetatakse eesti keeles teisi sarnaseid asju, ja m\u00f5elda, kas s\u00f5na t\u00e4hendus on selge ka tausta selgitamata. ” Samas on inimeste s\u00fcdamed v\u00f5itnud ka sellised s\u00f5nad, mida esialgu peab t\u00e4psustama, kuid mis on siiski v\u00e4ga meie keele n\u00e4gu. K\u00f5ige t\u00e4htsam on ikkagi keeler\u00f5\u00f5m.”<\/p>\n Iga pakutud s\u00f5na muidugi kohe keelde ei lenda. K\u00f5igepealt vaatab laekunud s\u00f5nad \u00fcle keeletundlik komisjon, kes nopib v\u00e4lja k\u00f5ige leidlikumad variandid. Seej\u00e4rel l\u00e4heb asi juba rahva k\u00e4tte \u2013 v\u00e4ljavalitud s\u00f5nade \u00fcle saab h\u00e4\u00e4letada S\u00f5nause Facebooki-lehel<\/a>. Nii s\u00fcnnivadki uued s\u00f5nad avaliku kaasaelamise saatel.<\/p>\n Elevust jagub ka s\u00f5naloomest endast v\u00e4ljapoole. K\u00f5ige usinam klassi- v\u00f5i noortekollektiiv saab auhinnaks kohtumise Eesti Vabariigi presidendi Alar Karisega Kadrioru lossis. Parimate s\u00f5nade autorid saavad preemia Eesti Keele Instituudilt ja kutse Vabamusse, rahva lemmikut ootab aga \u00f6\u00f6bimine kahele Aavikute majamuuseumis Kuressaares. V\u00f5itjad kuulutatakse v\u00e4lja juuni keskel Vabamus.<\/p>\n Kui kogu see jutt uute s\u00f5nade leiutamise \u00fcmber tundus kuidagi tuttav, siis p\u00f5hjusega. S\u00f5naus pole sugugi uus ettev\u00f5tmine. Esimest korda kutsus konkursi ellu president Toomas Hendrik Ilves 2010. aastal. Tookord osutus v\u00f5idus\u00f5naks “taristu”, mis on t\u00e4naseni laialdaselt kasutuses ja asendanud varasema “infrastruktuuri”. Loodetavasti s\u00fcnnib ka t\u00e4navusest toiduteemalisest s\u00f5nakorjest m\u00f5ni uus s\u00f5na, mis hakkab kanda kinnitama restoranide ja kohvikute men\u00fc\u00fcdes, koduk\u00f6\u00f6kides v\u00f5i vestlustes, kus k\u00f5ht valjuh\u00e4\u00e4lselt ise oma s\u00f5na sekka tahab \u00f6elda.<\/p>\n