{"id":175055,"date":"2026-05-11T11:31:14","date_gmt":"2026-05-11T11:31:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175055\/"},"modified":"2026-05-11T11:31:14","modified_gmt":"2026-05-11T11:31:14","slug":"mida-madalam-palk-seda-vahem-teadmisi-eesti-inimeste-rahatarkust-mojutab-sissetulek-ja-haridus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175055\/","title":{"rendered":"Mida madalam palk, seda v\u00e4hem teadmisi. Eesti inimeste rahatarkust m\u00f5jutab sissetulek ja haridus"},"content":{"rendered":"

Uuringu tulemused kinnitavad, et j\u00e4rgmise sammuna tuleb fookus suunata investeerimisteadmiste parandamisele ja sotsiaalse eba\u00fchtsuse v\u00e4hendamisele rahatarkuses.<\/p>\n

\u201eM\u00e4rgatav on muutus, et Eesti inimesed ei vaata oma rahakotti enam vaid t\u00e4nase p\u00e4eva l\u00f5ikes. Seitsmeprotsendiline t\u00f5us tulevikku vaatavates hoiakutes kinnitab, et s\u00e4\u00e4stmine ja finantsplaneerimine on muutumas loomulikuks osaks meie igap\u00e4evasest m\u00f5ttelaadist, mitte ei ole enam pelgalt teoreetiline teadmine,\u201c \u00fctles rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Marge Aasalaid.<\/p>\n

Suurim muutus toimus hoiakutes<\/p>\n

Eesti elanike rahatarkuse koondskoor t\u00f5usis v\u00f5rreldava metoodika alusel 68 protsendilt 70-le. Kuigi OECD v\u00e4rskendas t\u00e4navu metoodikat, n\u00e4itavad k\u00f5rvutatud andmed selget trendi: me teame rohkem, k\u00e4itume nutikamalt ja tunneme end rahaliselt turvalisemalt.<\/p>\n

<\/p>\n

Kui varem oli fookus pigem hetkes elamisel, siis n\u00fc\u00fcd v\u00e4\u00e4rtustavad eestlased \u00fcha enam pikaajalist planeerimist ja s\u00e4\u00e4stmist.<\/p>\n

K\u00f5ige m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsem h\u00fcpe toimus rahalistes hoiakutes (+7 protsenti). Kui varem oli fookus pigem hetkes elamisel, siis n\u00fc\u00fcd v\u00e4\u00e4rtustavad eestlased \u00fcha enam pikaajalist planeerimist ja s\u00e4\u00e4stmist. Lisaks t\u00f5usis majandusliku heaolu m\u00f5\u00f5dik 43 protsendilt 46-le, peegeldades paremat valmisolekut ootamatusteks. Ka digirahatarkus kasvas 59 protsendilt 63-le \u2013 oleme digikanalites tegutsedes kindlamad ja teadlikumad.<\/p>\n

\u201eEestlaste baasteadmised on tugevad, aga uuring n\u00e4itas selgelt k\u00e4tte meie \u201eklaaslae\u201c – keerulisemad investeerimisteemad on paljudele veel v\u00f5\u00f5rad,\u201c m\u00e4rkis Tallinna Tehnika\u00fclikooli majandusanal\u00fc\u00fcsi ja rahandusinstituudi kaasprofessor T\u00f5nn Talpsepp. <\/p>\n

\u201eKuigi 90% elanikest m\u00f5istab une pealt inflatsiooni ja intresside m\u00f5ju, siis keerulisemad instrumendid tekitavad segadust. Vaid 14% vastanutest teadis, kuidas on omavahel seotud v\u00f5lakirjad ja intressim\u00e4\u00e4rad. Kuigi see k\u00fcsimus oli uuringus esmakordselt ja varasem v\u00f5rdlusmoment puudub, peegeldab tulemus siiski asjaolu, et huvi investeerimise vastu on kasvanud kiiremini kui s\u00fcvateadmised,\u201c lisas Talpsepp.<\/p>\n

Mida k\u00f5rgme palk, seda paremad teadmised<\/p>\n

Kuigi \u00fcldpilt on positiivne, joonistuvad uuringust v\u00e4lja selged sotsiaaldemograafilised l\u00f5hed. K\u00f5ige tugevamalt m\u00f5jutab rahatarkust sissetulek<\/a> ja haridustase<\/a>: kui k\u00f5rgepalgaliste teadmiste skoor ulatub 81 protsendini, siis madalama sissetulekuga leibkondades piirdub see 62 protsendiga.<\/p>\n

Sarnane vahe k\u00e4riseb ka haridusteel, kus k\u00f5rgharidus annab teiste gruppide ees kuni 15-protsendipunktilise eelise. Huvitav erisus ilmneb aga sugudevahelises v\u00f5rdluses – kuigi meeste sooritus teadmiste kontrollis oli naiste omast kindlam (vastavalt 85% ja 74%), on tegelik k\u00e4itumine ja hoiakud raha suhtes m\u00f5lemal sugupoolel \u00fcsna sarnased ja tasakaalus.<\/p>\n

Uuring p\u00f5hineb OECD koordineeritud rahvusvahelisel rahatarkuse m\u00f5\u00f5tmise standardil. Eesti viib selliseid uuringuid l\u00e4bi alates 2010. aastast (varem 2010, 2012, 2015, 2019, 2023).<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (6)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uuringu tulemused kinnitavad, et j\u00e4rgmise sammuna tuleb fookus suunata investeerimisteadmiste parandamisele ja sotsiaalse eba\u00fchtsuse v\u00e4hendamisele rahatarkuses. \u201eM\u00e4rgatav on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":77350,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,406,8351,3754],"class_list":{"0":"post-175055","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-haridus","16":"tag-rahatarkus","17":"tag-sissetulek"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116555722805291538","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175055","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175055"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175055\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/77350"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175055"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175055"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175055"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}