Eesti riigi strateegilistes dokumentides eitatakse s\u00fcsteemselt Eesti riiki kui rahvusriiki, nendib Maarja Vaino Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal juhtus midagi m\u00e4rgilist. Nimelt, kui Eesti Muinsuskaitse Selts tegi ettepaneku muuta Tartu rahu aastap\u00e4ev 2. veebruar riigip\u00fchaks, vastas haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson sellele nii<\/a>: “Tartu rahu on otseselt seotud Eesti v\u00f5iduga Vabaduss\u00f5jas ning selle t\u00f5lgendamine v\u00f5ib m\u00f5nele osale elanikkonnast m\u00f5juda keeruliselt, kui r\u00f5huasetus asetub \u00fcksnes vastasseisule. Just seet\u00f5ttu on oluline, et selle t\u00e4htp\u00e4eva sisu ja t\u00e4hendus oleksid lahti seletatud tasakaalukalt, ajalooliselt t\u00e4pselt ja k\u00f5iki \u00fchiskonnagruppe kaasavalt.”<\/p>\n Teiste s\u00f5nadega andis k\u00f5rge ametnik m\u00f5ista, et eestlased peaksid oma ajalugu vaka all hoidma vanas heas n\u00f5ukogudeaegses stiilis, et vennasrahvaid mitte h\u00e4irida. Haridusminister ruttas k\u00fcll ametniku liigset avameelsust kiiresti siluma, kuid tegelikult on hea, et see Andero Adamsoni vastus avalikkuse ette j\u00f5udis, sest just sellist poliitikat tegelikult Eesti erinevates strateegiadokumentides aetaksegi.<\/p>\n N\u00e4iteks dokument nimega “Eesti 2035”. Selles kirjutatakse rahuliku s\u00fcdamega, et eesti riigi, rahvuse ja kultuuri tagab “loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi v\u00e4\u00e4rtustav \u00fchiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti”.<\/p>\n V\u00e4ikese algust\u00e4hega eesti rahvusest, keelest ja kultuurist saab dokumendis kiiresti suure algust\u00e4hega Eesti identiteet. See on nii ka teistes riiklikes arengukavades. N\u00e4iteks ka “S\u00e4\u00e4stev Eesti 21” dokumendis kirjutatakse eesti kultuurist suure algust\u00e4hega.<\/p>\n Milles k\u00fcsimus? Aga nimelt suure ja v\u00e4ikese algust\u00e4hega Eestis. Selle kasutamisel on p\u00f5him\u00f5tteline vahe. Suurt algust\u00e4hte kasutatakse juhul, kui Eesti m\u00e4rgib riiki, \u00fchte kohta maakeral. Suure algust\u00e4hega Eesti on nii eestlaste kui ka teiste rahvuste Eesti. Seega, kui strateegia alusp\u00f5him\u00f5te on v\u00e4\u00e4rtustada, hoida ja edendada Eesti identiteeti (mitte eesti identiteeti), siis on eesm\u00e4rk hoida ja edendada k\u00f5ikide erinevate Eestis elavate rahvuste identiteete.<\/p>\n Multikultuurne kodanikup\u00f5hine riik on midagi p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevat eestlasi kui p\u00f5lisrahvust esikohale seadvast rahvusriigist. Multikultuurses Eestis koheldakse eesti kultuuri lihtsalt kui \u00fcht paljudest mitmekesise kultuuripildi n\u00e4htustest.<\/p>\n Strateegiadokument “Eesti 2035” just sellist Eesti identiteeti n\u00e4ibki lubavat. Seda kinnitab omakorda kolmas riiklik dokument “Sidusa Eesti arengukava 2030”, mis s\u00e4testab: “Mitmekesises Eestis jagavad k\u00f5ik inimesed demokraatlikke v\u00e4\u00e4rtusi ja kannavad \u00fchist Eesti identiteeti.”<\/p>\n Ajalugu tundvale inimesele k\u00f5lab see k\u00f5ik natuke tuttavalt. Eks samalaadset muutust, p\u00f5lisrahva rahvusliku identiteedi asendamist riigiidentiteediga (nn n\u00f5ukogude inimese identiteet) loodeti saavutada ka N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooni ajal.<\/p>\n Niisiis ei ole \u00fcldse p\u00f5hjust imestada, et Andero Adamson ei tajunud oma vastuse sobimatust. Riiklikud arengukavad just seesugust, eestlaste ajalugu ja iseolemist tagaplaanile seadvat m\u00f5tlemist kannavadki. Milles siis n\u00fc\u00fcd \u00e4kki probleem?<\/p>\n Ei maksa imestada sellegi \u00fcle, miks eesti keele kui riigikeele kaitseks nii vaevaliselt samme astutakse. Kui sama inimene, kes pelgab avalikult r\u00e4\u00e4kida Tartu rahust, on haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja, siis on ju selge, et ka eesti keele j\u00f5ulisem kehtestamine seadustes ja avalikus ruumis “v\u00f5ib m\u00f5nele osale elanikkonnast m\u00f5juda keeruliselt”.<\/p>\n Probleem pole aga mitte \u00fche ametniku vastuses, vaid selles, et Eesti riigi strateegilistes dokumentides eitatakse s\u00fcsteemselt Eesti riiki kui rahvusriiki.<\/p>\n “Odavt\u00f6\u00f6j\u00f5u sisser\u00e4nne kolmandatest riikidest t\u00e4hendab veelgi n\u00f5rgemat positsiooni eesti keelele.”<\/p>\n Selle asemel, et m\u00f5elda, kuidas globaliseerunud maailmas tagada meie imev\u00e4ikese kultuuriruumi eluj\u00f5ulisus, tegelevad ametnikud ja poliitikud mingi m\u00fcstilise Eesti identiteedi juurutamisega, mis toob v\u00e4\u00e4ramatult kaasa eestlaste taandumise \u00fcheks rahvakilluks oma p\u00f5lisel kodumaal.<\/p>\n Sama eesm\u00e4rki n\u00e4ib teenivat ka sisser\u00e4nde kvoodi mitmekordseks suurendanud eeln\u00f5u, mis \u00e4sja vastu v\u00f5eti. Odavt\u00f6\u00f6j\u00f5u sisser\u00e4nne kolmandatest riikidest t\u00e4hendab veelgi n\u00f5rgemat positsiooni eesti keelele ja veel rohkem “keerulisi teemasid”, millest ei maksa avalikult r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n Hakkan t\u00f5esti n\u00f5ustuma inimestega, kelle meelest v\u00f5iks valitsuse vahetada v\u00e4lja kunstaru programmide vastu, sest isegi need n\u00e4ivad omavat rohkem teadmisi ja v\u00f5imet oma tegude tagaj\u00e4rgi ennustada. Igatahes rohkem, kui need inimarud, kes praegu s\u00fc\u00fcdimatult Eestit t\u00fckkideks murendavad.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n