![\"Scandagra](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/1778513174_366_.jpeg\"\/)
<\/a><\/p>\n- \n
- Scandagra Eesti v\u00e4etiste tootegrupi juht Tanel K\u00e4bin.<\/li>\n
- Foto: Mikk Otsar<\/li>\n<\/ul>\n
Kuigi viimastel aastatel on v\u00e4etisekasutus v\u00e4henenud, ei t\u00e4henda see tingimata tootmise muutumist v\u00e4hem intensiivseks. Vastupidi \u2013 taliviljade osakaalu suurenemine k\u00fclvikorras t\u00e4hendab, et tegelik v\u00e4etamise v\u00e4henemine on olnud isegi suurem, kui pelgalt statistikat vaadates paistab.<\/p>\n
V\u00e4etiste kasutamine on langenud mitme aasta madalaimale tasemele<\/p>\n
Mineraalv\u00e4etiste kasutamine oli Eestis kasvutrendis kuni 2022. aastani, mil hektari kohta kasutati 155 kilogrammi mineraalv\u00e4etisi. Seej\u00e4rel on toimunud j\u00e4rkj\u00e4rguline v\u00e4henemine ning eelmisel hooajal j\u00f5uti tagasi 2020. aasta tasemele \u2013 137 kilogrammini hektari kohta.<\/p>\n
Samas on taliviljade osakaal k\u00fclvikorras t\u00f5usnud viiek\u00fcmnelt protsendilt kuuek\u00fcmne viie protsendini. Kuna taliviljade kasvatamine n\u00f5uab suuremaid v\u00e4etusnorme, siis on v\u00e4etiste kasutamine hektari kohta teinud suuremagi languse, kui esmapilgul n\u00e4ib.<\/p>\n
Artikkel j\u00e4tkub p\u00e4rast reklaami<\/p>\n
P\u00f5hjuseid \u00fcha v\u00e4iksemaks v\u00e4etisekasutuseks on mitmeid. Viimased kolm aastat ei ole Eesti p\u00f5llumehi soosinud ka siinne ilm. Vilja hinnad on juba pikemat aega olnud kahanevas trendis, samal ajal kui sisendite hinnad koos kasvava palgafondiga on j\u00e4tkuvalt t\u00f5usnud.<\/p>\n
See surve on sundinud Eesti p\u00f5llumehi aktiivselt otsima v\u00f5imalusi tootmise efektiivistamiseks, mille \u00fcheks tulemuseks ongi v\u00e4iksem mineraalv\u00e4etiste kasutamine.<\/p>\n
S\u00fcsiniku piirmeede t\u00f5i kaasa tugeva hinnasurve<\/p>\n
Ka k\u00e4esolev aasta ei ole leevendust toonud. Aasta algas tugeva hinnasurvega seoses Euroopas rakendunud s\u00fcsiniku piirmeetmega.<\/p>\n
Meetme eesm\u00e4rk oli v\u00e4hendada v\u00e4etiste tootmisel tekkivat CO\u2082 hulka ning v\u00f5rdsustada Euroopa tootjate konkurentsitingimusi kolmandate riikide tootjatega. Kahjuks kaasnes sellega tugev hinnasurve v\u00e4etistele, sest Euroopasse imporditavad l\u00e4mmastikv\u00e4etised kallinesid h\u00fcppeliselt.<\/p>\n
Osa hinnat\u00f5usust tulenes teadmatusest \u2013 s\u00fcsiniku piirm\u00e4\u00e4rast tulenev lisakulu on muutuv ja kohati etteennustamatu. Seet\u00f5ttu ei julgenud enamik importijaid v\u00e4etisi Euroopa Liitu tuua ning Euroopas toodetud kauba n\u00f5udlus \u00fcletas pakkumist.<\/p>\n
Kui s\u00fcsiniku piirmeetmest tulenev hinnat\u00f5us hakkas veebruari l\u00f5puks stabiliseerumise m\u00e4rke n\u00e4itama, tabas p\u00f5llumehi veelgi valusam l\u00f6\u00f6k \u2013 Iraani konflikt ja sellest tulenev Hormuzi v\u00e4ina sulgumine.<\/p>\n
Hormuzi v\u00e4in m\u00f5jutab kogu maailma v\u00e4etiseturgu<\/p>\n
L\u00e4bi Hormuzi v\u00e4ina liigub ligi pool maailma karbamiidi toodangust ja viiendik maailma fosfaatv\u00e4etistest. Lisaks m\u00f5jutab P\u00e4rsia lahe riikidest tulev maagaas tugevalt paljude India ookeani \u00e4\u00e4rsete riikide v\u00e4etisetootmist.<\/p>\n
K\u00f5ige valusamalt ongi pihta saanud India, Austraalia ja Kagu-Aasia, mille p\u00f5llumajandus toetus tugevalt P\u00e4rsia lahes toodetud karbamiidv\u00e4etistele v\u00f5i kohalikule toodangule, mida toodeti P\u00e4rsia lahest p\u00e4rit maagaasist.<\/p>\n
Artikkel j\u00e4tkub p\u00e4rast reklaami<\/p>\n
Karbamiidv\u00e4etiste hinnad t\u00f5usid maailmaturul m\u00e4rtsi jooksul 400 dollarilt 800 dollarini tonni kohta. Ka gaasi hind tegi sarnase h\u00fcppe.<\/p>\n
Eesti p\u00f5llumees tundis s\u00f5ja esmast m\u00f5ju eelk\u00f5ige k\u00fctusehindades, kuid suvel tuleb hakata ostma s\u00fcgiseks vajalikke NPK-v\u00e4etisi. Nende puhul v\u00f5ib oodata 30\u201335 protsendi suurust hinnat\u00f5usu v\u00f5rreldes eelmise aastaga.<\/p>\n
V\u00e4iksem v\u00e4etamine t\u00e4hendab t\u00f5en\u00e4oliselt ka v\u00e4iksemat saaki<\/p>\n
Praeguste arengute p\u00f5hjal v\u00f5ib tulevikus oodata veelgi v\u00e4iksemat v\u00e4etiste kasutamist, mis paratamatult peegeldub ka saagikuses.<\/p>\n
Kui olukorras midagi positiivset n\u00e4ha, siis on v\u00f5imalik, et Iraani konflikt on ootamatult parandanud Euroopa p\u00f5llumeeste konkurentsiv\u00f5imet. Kui aasta alguses tundus, et Euroopa kaotab s\u00fcsiniku piirmeetme rakendamise t\u00f5ttu \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga v\u00f5rreldes veelgi konkurentsiv\u00f5imes, siis s\u00f5ja tulemusel tegi \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailm suure sammu Euroopale l\u00e4hemale. Paremaks ei l\u00e4inud kellelgi, k\u00fcll aga on n\u00fc\u00fcd k\u00f5igil \u00fchtlaselt halb.<\/p>\n
Lootus paremateks aegadeks siiski p\u00fcsib<\/p>\n
Kuigi l\u00e4hiaja v\u00e4ljavaade on p\u00f5llumeeste jaoks keeruline, v\u00f5ivad pikemas perspektiivis saabuda ka paremad ajad. Iga s\u00f5da saab \u00fckskord l\u00e4bi ning Euroopas on juba k\u00e4imas CO\u2082 maksustamise s\u00fcsteemi \u00fclevaatamine.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et tulevikus v\u00f5ivad muutuda nii v\u00e4etiseturu reeglid kui ka Euroopa p\u00f5llumeeste konkurentsitingimused. Eesti p\u00f5llumajanduse jaoks s\u00f5ltub palju sellest, kui kiiresti stabiliseeruvad energiaturud ja v\u00e4etiste hinnad ning kas p\u00f5llumeestel tekib taas v\u00f5imalus investeerida tootlikkusse, mitte ainult kulude kokkuhoidu.<\/p>\n
See teema pakub huvi? Hakka neid m\u00e4rks\u00f5nu j\u00e4lgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti p\u00f5llumajandus seisab olukorras, kus v\u00e4etiste kasutamine v\u00e4heneb juba mitmendat aastat j\u00e4rjest, kuid samal ajal kasvab surve saagikusele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175273,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-175272","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116556646554175210","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175272","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175272"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175272\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175273"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175272"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175272"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175272"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}