{"id":175282,"date":"2026-05-11T15:37:33","date_gmt":"2026-05-11T15:37:33","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175282\/"},"modified":"2026-05-11T15:37:33","modified_gmt":"2026-05-11T15:37:33","slug":"saks-vaherahu-palumine-oli-venemaa-poolt-ilmne-norkuse-mark-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175282\/","title":{"rendered":"Saks: vaherahu palumine oli Venemaa poolt ilmne n\u00f5rkuse m\u00e4rk | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Et Venemaa president Vladimir Putin palus seekord Ukrainalt, et 9. mai pidustuste ajaks s\u00f5lmitaks vaherahu, oli v\u00f5rreldes eelmiste s\u00f5ja-aastatega suur muutus ning ilmne n\u00f5rkuse m\u00e4rk, \u00fctles &#8220;Ukraina stuudios&#8221; julgeolekuekspert Rainer Saks.<\/p>\n<p>Venemaa ja Ukraina leppisid t\u00e4navu 9. kuni 11. maini kokku vaherahu ning algatus selleks tuli Venemaa poolt. Saks m\u00e4rkis, et kui on r\u00e4\u00e4gitud, et v\u00f5rreldes eelmiste aastatega, mil Venemaa t\u00e4iemahuline s\u00f5da on kestnud, oli suur erinevus tagasihoidlikum 9. mai paraad, siis tegelikult oli suurim muutus see, et Venemaa pidi pidustuste ajas vaherahu paluma.<\/p>\n<p>&#8220;Venemaa president pidi kindlasti tagama, et ei oleks h\u00e4irivaid kaadreid teles. \/&#8230;\/ L\u00e4\u00e4ne ajakirjanikke ei lubatud trib\u00fc\u00fcnidele, sest kardeti ikkagi, et tuleb mingi probleem, mis levib hiljem l\u00e4\u00e4ne meedias. Aga nad ei kartnud ainult droonir\u00fcnnakuid, vaid ka k\u00fcberr\u00fcnnakud on Ukraina poolt otsustavatel hetkedel p\u00e4ris v\u00f5imsad. Aga see, et mindi strateegilisel tasemel tagama rahu, on ikkagi oluline muutus. Varem Venemaa sellisel moel ei ole seda korraldanud. Ilmne n\u00f5rkuse m\u00e4rk,&#8221; lausus Saks.<\/p>\n<p>Mida t\u00e4pselt Venemaa ja Ukraina seekord kokku leppisid, pole teada, aga n\u00e4ha on, et vaherahu tegevust rinnet ilmselt ei puuduta, m\u00e4rkis Saks.<\/p>\n<p>&#8220;Seekord pole vaikust rindel. \u00c4ra on j\u00e4\u00e4nud liugpommidega pommitamine taktikalise lennuv\u00e4e poolt ja pikamaadroonide r\u00fcnnakud. Rinnetel mingit kvalitatiivset muutust ei toimunudki, l\u00e4ks nii nagu varasematel p\u00e4evadel. Natuke v\u00e4hem oli r\u00fcnnakuid, mingi intensiivsuse langus, aga laias laastus s\u00f5jategevus rindejoonel j\u00e4tkub,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Samas pole siiani toimunud varem kokku lepitud s\u00f5javangide vahetust. S\u00f5numid on olnud segased, nentis Saks: Ukraina on r\u00e4\u00e4kinud 1000 vangi vahetamisest, Venemaa on nimetanud arvuks 500. Kui USA vahendusel oli kokku lepitud, et vahetused hakkavad toimuma nii-\u00f6elda tuhandeste pakettidena, siis Venemaa on seda asunud muutma.<\/p>\n<p>&#8220;Oli n\u00e4ha, et Venemaa presidendile ei meeldinud, et nii suures koguses vahetused toimusid ja ta on hiljem blokeerinud nii suurte vahetuste toimumise ja on redutseeritud sinna 200 inimese peale. Praegu Venemaa \u00fcritab n\u00e4idata, et temas on mingi j\u00f5ud, et ta dikteerib Ukrainat, et ei j\u00e4\u00e4ks muljet, et see on kuidagi vastupidi,&#8221; lausus Saks.<\/p>\n<p>Venemaal hakkab nappima \u00f5hut\u00f5rjet<\/p>\n<p>Viimasel n\u00e4dalal on Venemaa \u00f5hul\u00f6\u00f6kide puhul tegelenud valdavalt k\u00e4ttemaksur\u00fcnnakutega ning pole n\u00e4ha selget mustrit v\u00f5i eesm\u00e4rki, mida l\u00f6\u00f6kidega soovitakse saavutada, lausus Saks.<\/p>\n<p>T\u00f5en\u00e4oliselt sihitakse s\u00f5jalisi objekte Ukrainas, aga on teada, et Venemaa pole viimase poole aasta jooksul s\u00f5jaliste objektidega asulaid Ukrainas eriti r\u00fcnnanud, vaid on pigem keskendunud \u00f5hul\u00f6\u00f6kide andmisel sadamatele, energiataristule ja linnade elurajoonidele, m\u00e4rkis Saks.<\/p>\n<p>&#8220;P\u00f5hjus on selles, et saavutada meedias r\u00fcnnakute kajastus,&#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n<p>Ukraina \u00fcritab aga praegu \u00e4ra kasutada seda, et Venemaal hakkab nappima \u00f5hut\u00f5rjevahendeid, lausus Saks.<\/p>\n<p>&#8220;Ja napib ka laskemoona, ka laskeseadeldisi. P\u00f5hjus on selles, et Ukraina on viimase aasta jooksul oma r\u00fcndedroonidega v\u00e4ga s\u00fcstemaatiliselt tabanud Venemaa \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteeme,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Droonir\u00fcnnakute statistika on praegu selline, et Venemaa kasutab p\u00e4eva kohta keskmiselt 200 r\u00fcndedrooni, millest suur osa on Shahedid. M\u00f5nel \u00fcksikul p\u00e4eval t\u00f5useb droonide arv 400 v\u00f5i 500-ni, \u00fctles Saks.<\/p>\n<p>Ukraina puhul on n\u00e4ha, et ka neil on viimasel ajal t\u00f5usnud p\u00e4evane r\u00fcndedroonide arv 200-ni, lisas ta.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3573724\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3573724h65cbt24.jpg\"\/>Rainer Saks Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Et Venemaa president Vladimir Putin palus seekord Ukrainalt, et 9. mai pidustuste ajaks s\u00f5lmitaks vaherahu, oli v\u00f5rreldes eelmiste&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175283,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[77046,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,7082,25,6989,2254,23,24,262,22,20,10631,96,30],"class_list":{"0":"post-175282","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-9-mai","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-ohukaitse","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-rainer-saks","25":"tag-rundedroonid","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-ukraina","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-vaherahu","32":"tag-venemaa","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116556690156569192","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175282","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175282"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175282\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175282"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175282"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175282"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}