{"id":175327,"date":"2026-05-11T16:30:09","date_gmt":"2026-05-11T16:30:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175327\/"},"modified":"2026-05-11T16:30:09","modified_gmt":"2026-05-11T16:30:09","slug":"soomlasi-voib-andesega-nakatumisest-paasta-levinud-viirus-see-voib-olla-ullatav","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175327\/","title":{"rendered":"Soomlasi v\u00f5ib Andesega nakatumisest p\u00e4\u00e4sta levinud viirus &#8211; see v\u00f5ib olla \u00fcllatav"},"content":{"rendered":"<p>Soomes laialt levinud hantaviiruse, Puumala viirusega kokkupuutumine v\u00f5ib pakkuda kaitset ka surmava Andes hantaviiruse eest.<\/p>\n<p>Puumala viirus p\u00f5hjustab nn mutipalavikku (viirust levitavad mutid), mis tekitab \u00e4kilist palavikku ja millega v\u00f5ib kaasneda ka neerukahjustus. Soomes registreeritakse igal aastal umbes tuhat haigestumise juhtu, vahendab <a href=\"https:\/\/www.iltalehti.fi\/terveysuutiset\/a\/108c0ffc-fbad-4551-8cd0-7394106c0bcf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Iltalehti<\/a>.<\/p>\n<p>Mutipalavik on v\u00e4ga harva nii tugev, et see tapab.<\/p>\n<p>L\u00f5una-Ameerikast p\u00e4rit Andes hantaviirus on tabanud inimesi Atlandi ookeani kruiisilaeval. Kuni 40 protsenti nakatunutest sureb Andes viiruse p\u00f5hjustatud haigusesse.<\/p>\n<p>See on v\u00e4ga hea k\u00fcsimus, kas mutipalavik annab immuunsuse Andes viiruse vastu, \u00fctleb zoonoosse viroloogia professor Olli Vapalahti.<\/p>\n<p>Vastus on v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt jah, kuigi reaalseid t\u00f5endeid selle kohta pole, m\u00e4rgib Vapalahti.<\/p>\n<p>Seni pole teadaolevaid juhtumeid, kus inimene oleks esmalt nakatunud mutipalavikku ja seej\u00e4rel kokku puutunud Andes viirusega. Vapalahti s\u00f5nul on loomkatsed aga n\u00e4idanud, et immuunsus v\u00f5ib tekkida.<\/p>\n<p>Puumala viiruse p\u00f5hjustatud mutipalavik algab k\u00f5ige sagedamini paar n\u00e4dalat p\u00e4rast kokkupuudet.<\/p>\n<p>Mutipalaviku t\u00fc\u00fcpilisteks s\u00fcmptomiteks on j\u00e4rsku tekkiv k\u00f5rge palavik, tugev peavalu, silmavalu ja n\u00e4gemish\u00e4ired, seljavalu ning mitmesugused k\u00f5hu s\u00fcmptomid. Haigus v\u00f5ib olla raske, kuid enamikul inimestel, kes on viirusega kokku puutunud, ei teki \u00fcldse s\u00fcmptomeid.<\/p>\n<p>Mutipalaviku vastu ei ole spetsiifilist ravimit ega vaktsiini.<\/p>\n<p>Soome Terviseraamatukogu <a href=\"https:\/\/www.terveyskirjasto.fi\/dlk00588\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">artikli<\/a> kohaselt on umbes viis protsenti Soome t\u00e4iskasvanud elanikkonnast p\u00f5denud mutipalavikku. Enamikul on haigus kulgenud nii kergelt, et seda isegi m\u00e4rgatud.<\/p>\n<p>Mutipalavikuga nakatumise oht on suurim Kesk-Pohjanmaal, L\u00f5una-Savos ja Kainuus.<\/p>\n<p>Hantaviiruseid uurinud Heikki Henttonen kirjeldas Soomet Puumala viiruse osas superv\u00f5imuna, mis t\u00e4hendab, et riigis on seda viirust suhteliselt palju rohkem kui mujal.<\/p>\n<p>Kuni pooled EL-i hantaviiruse juhtumitest leitakse Soomes ja enamiku neist p\u00f5hjustab Puumala viirus. Puumala viirus ei levi inimeselt inimesele.<\/p>\n<p>Andes hantaviirust seevastu esineb eriti Argentinas ja T\u0161iilis. Andes viiruse juhtumite puhul on suremus olnud lausa 40 protsenti. Asjaolu, et Andes viirus v\u00f5ib teatud tingimustel inimeselt inimesele kanduda, on tekitanud erilist muret.<\/p>\n<p>Andes viirusnakkuse esmased s\u00fcmptomid on alguses sageli ebam\u00e4\u00e4rased. S\u00fcmptomid v\u00f5ivad ilmneda alles mitu n\u00e4dalat p\u00e4rast nakatumist.<\/p>\n<p>Iiveldus, k\u00f5hulahtisus, kerged hingamisteede s\u00fcmptomid, \u00fctleb Vapalahti.<\/p>\n<p>Kui Andes viiruse p\u00f5hjustatud haigus progresseerub hingamisteede s\u00fcmptomiteks, t\u00e4ituvad kopsud v\u00e4ga kiiresti vedelikuga. Haigus v\u00f5ib seej\u00e4rel v\u00e4ga kiiresti, \u00fche v\u00f5i kahe p\u00e4eva jooksul surma p\u00f5hjustada.<\/p>\n<p>Vaktsiinid on alles planeerimisel.<\/p>\n<p>Andes viirus v\u00f5ib inimeselt inimesele edasi kanduda, kuid ainult v\u00e4ga l\u00e4hedase ja suhteliselt pikaajalise kontakti kaudu. Pikal kruiisil v\u00f5ivad selleks olla eriti soodsad tingimused.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/edition.cnn.com\/2026\/05\/09\/americas\/hantavirus-cases-double-argentina-climate-change-latam-intl\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">CNN-ile<\/a> antud intervjuus v\u00e4idab Cambridge\u2019i \u00fclikooli dotsent Charlotte Hammer, et Andes viiruse edasikandumise v\u00f5ime on t\u00e4iesti erinev koroonaviiruse omast, mis hakkas pandeemia j\u00e4tkudes inimeselt inimesele \u00fcha kergemini ja kiiremini levima.<\/p>\n<p>Professor Vapalahti \u00fctles Iltalehtile, et seni pole Andes viirus muteerunud nii, et see inimesi kergemini nakataks.<\/p>\n<p>Viiruse geneetiline kood on avaldatud ja suuri muutusi pole. See on t\u00e4pselt sama, mis Andes viirustel, mis on inimesi varem nakatanud, m\u00e4rkis ta.<\/p>\n<p>Inimese nakatamiseks vajab viirus m\u00f5istlikult pikka ja l\u00e4hedast kontakti. Olete olnud samadel \u00f5htus\u00f6\u00f6kidel v\u00f5i taksos, \u00fctleb Vapalahti.<\/p>\n<p>Kruiisilaeval olnud Andes viiruse juhtumeid on laialdaselt kajastatud \u00fcle maailma.<\/p>\n<p>Viiruse leviku t\u00f5kestamiseks rakendatud meetmed ja viiruse iseloomulikud omadused on sellised, et Vapalahti s\u00f5nul on viiruse ulatuslik levik ebat\u00f5en\u00e4oline.<\/p>\n<p>Rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 leviku t\u00f5kestamiseks algas kohe.<\/p>\n<p>Kaasatud on tohutud ressursid. See haigus ei j\u00e4\u00e4 n\u00fc\u00fcd m\u00e4rkamata. K\u00f5ik, kes on kokku puutunud, on teada, \u00fctleb Vapalahti.<\/p>\n<p>Vapalahti lisab, et maailmas on praegu ka teisi patogeene, mis p\u00f5hjustavad t\u00f5siseid haigusi, kuid neile ei p\u00f6\u00f6rata praegu sama palju t\u00e4helepanu kui Andes viirusele.<\/p>\n<p>On olemas kummalisi haigusi, millel pole isegi nime, kuid mitte k\u00f5ik neist ei p\u00f5hjusta pandeemiat, \u00fctleb ta.<\/p>\n<p>Vapalahti tuletab meelde, et Andes hantaviirus on tuntud juba 1995. aastast. Seega oleks sel juba olnud v\u00f5imalus levida.<\/p>\n<p>Vapalahti s\u00f5nul on koroonaviirus ja Andes hantaviirus v\u00e4ga erinevad viirused.<\/p>\n<p>Inimene ja kaelkirjak v\u00f5i inimene ja kasepuu on teineteisele l\u00e4hemal kui koroona ja Andes, v\u00f5rdleb ta.<\/p>\n<p>Pandeemiahirm on inimestes nii suur, et isegi Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus on juba \u00f6elnud, et Andes viirus ei ole j\u00e4rjekordne Covid-19.<\/p>\n<p>\n\tLoe veel:<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Soomes laialt levinud hantaviiruse, Puumala viirusega kokkupuutumine v\u00f5ib pakkuda kaitset ka surmava Andes hantaviiruse eest. Puumala viirus p\u00f5hjustab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175328,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-175327","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116556898461573993","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175327","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175327"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175327\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175328"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175327"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175327"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175327"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}