Kaubavahetuse puuduj\u00e4\u00e4k oli m\u00e4rtsis 234 miljonit eurot, mis on 34 miljoni euro v\u00f5rra v\u00e4hem kui eelmise aasta samas kuus.<\/p>\n
Statistikaameti v\u00e4liskaubandusstatistika anal\u00fc\u00fctik Jane Leppmets s\u00f5nas, et esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport v\u00f5rreldes 2025. aasta sama kvartaliga 4% ja import 3%.<\/p>\n
\u201eKvartali ekspordi kasvu m\u00f5jutas peamiselt kaupade reekspordi suurenemine 11% v\u00f5rra, samas kui Eesti p\u00e4ritoluga kaupade v\u00e4ljavedu j\u00e4i eelmise aastaga samale tasemele. Reekspordi ehk eelnevalt imporditud kaupade taasv\u00e4ljaveo kasvu m\u00f5jutas enim v\u00e4\u00e4rismetallide, sh kulla ja investeerimism\u00fcntide v\u00e4ljaveo suurenemine,\u201c lisas Leppmets.<\/p>\n
M\u00e4rtsis eksporditi enim kaupu Soome<\/p>\n
Enim eksporditi m\u00e4rtsis elektriseadmeid (16% koguekspordist), p\u00f5llumajandussaaduseid ja toidukaupu (11%) ning puitu ja puittooteid, mineraalsed tooteid ja transpordivahendeid (k\u00f5igi osat\u00e4htsus 10%). Aastases v\u00f5rdluses kasvas k\u00f5ige rohkem ehk 59 miljoni euro v\u00f5rra (26%) elektriseadmete, sh kommunikatsiooniseadmete v\u00e4ljavedu. M\u00e4rtsis v\u00e4henes enim ehk 13 miljoni euro v\u00f5rra optika-, m\u00f5\u00f5te- ja t\u00e4ppisinstrumentide eksport.<\/p>\n
Peamised ekspordipartnerid olid m\u00e4rtsis Soome (osat\u00e4htsus 14% koguekspordist), L\u00e4ti (11%), Leedu ja Rootsi (m\u00f5lema osat\u00e4htsus 9%). Soome viidi k\u00f5ige rohkem elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, L\u00e4tti mineraalseid tooteid ja transpordivahendeid, Leetu transpordivahendeid ja elektriseadmeid ning Rootsi elektriseadmeid ja puitu ja puittooteid.<\/p>\n
Aastaga kasvas kaupade v\u00e4ljavedu enim Hollandisse (52 miljoni euro v\u00f5rra), kuhu viidi rohkem p\u00f5levkivik\u00fctte\u00f5li. Enim v\u00e4henes kaupade eksport Taani (14 miljoni euro v\u00f5rra) ja Ukrainasse (12 miljoni euro v\u00f5rra). Taani kahanes puidu ja puittoodete (sh puidupelletite) ning Ukrainasse transpordivahendite v\u00e4ljavedu.<\/p>\n
Eesti p\u00e4ritoluga kaupade eksport kasvas aastaga 8% ning reeksport 9%. Eesti p\u00e4ritoluga kaubad moodustasid m\u00e4rtsis 65% kaupade koguekspordist. Enim eksporditi Eesti p\u00e4ritoluga elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, reeksporditi transpordivahendeid.<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem kasvas metalli ja metalltoodete import<\/p>\n
M\u00e4rtsis imporditi kaupadest k\u00f5ige rohkem elektriseadmeid (osat\u00e4htsus 14% koguimpordist), transpordivahendeid ning p\u00f5llumajandussaaduseid ja toidukaupu (m\u00f5lema osat\u00e4htsus 13%).<\/p>\n
V\u00f5rreldes 2025. aasta m\u00e4rtsiga kasvas 50 miljoni euro v\u00f5rra (36%) metalli ja metalltoodete ning 48 miljoni euro v\u00f5rra (21%) elektriseadmete sissevedu. Oluliselt v\u00e4henes vaid mineraalsete toodete import (59 miljoni euro v\u00f5rra ehk 28%), mida m\u00f5jutas v\u00e4henenud maagaasi ja naftasaaduste sissevedu.<\/p>\n
M\u00e4rtsis imporditi kaupu enim Soomest (12% koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja L\u00e4tist (10%). Soomest toodi k\u00f5ige rohkem mineraalseid tooteid, L\u00e4tist p\u00f5llumajandussaaduseid ja toidukaupu ning Saksamaalt transpordivahendeid. Enim suurenes kaupade import Soomest (49 miljoni euro v\u00f5rra), kust toodi mullusest rohkem mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat. K\u00f5ige rohkem kahanes import L\u00e4tist (39 miljoni euro v\u00f5rra), kust toodi v\u00e4hem mineraalseid tooteid, sh maagaasi.<\/p>\n
Esimeses kvartalis eksporditi enim elektriseadmeid<\/p>\n
Esimeses kvartalis eksporditi kaupu ligi 4,9 miljardi ja imporditi ligi 5,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puuduj\u00e4\u00e4k oli 923 miljonit eurot, mis on 11 miljonit eurot enam kui aasta varem. K\u00f5ige rohkem eksporditi elektriseadmeid, p\u00f5llumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid.<\/p>\n
Peamised impordiartiklid olid elektriseadmed, p\u00f5llumajandussaadused ja toidukaubad, mineraalsed tooted ning transpordivahendid. Olulisemad ekspordipartnerid olid Soome, L\u00e4ti ja Rootsi ning impordipartnerid Soome, L\u00e4ti ja Saksamaa.<\/p>\n
Murekoht on eniselt sama<\/p>\n
Bigbanki pea\u00f6konomisti Raul Eametsa hinnangul on murekoht see, et me j\u00e4tkuvalt impordime rohkem kui ekspordime, import oli ekspordist 300 miljoni euro v\u00f5rra suurem. Samas ei ole tema arvates m\u00f5tet ka kuiseid andmeid \u00fcle t\u00e4htsustada, sest m\u00f5ni suur tehing m\u00f5jutab oluliselt kogu statistilist pilti. <\/p>\n
\u201eMeie k\u00f5ige suurem kaubanduspartner on j\u00e4tkuvalt Soome, mis moodustab ekspordist 14% ja impordist 12%. Paraku on halb uudis see, et selle aasta prognoosid Soome majanduskasvu kohta ei ole v\u00e4ga lootusandvad, pigem kehvapoolsed,\u201c t\u00f5des ta. See on murekoht meie ekspordisektorile. \u201eTeisalt Leedu, Rootsi ja ka L\u00e4ti prognoosid on paremate v\u00e4ljavaadetega ning nemad on kohe p\u00e4rast Soomet meie olulisemad kaubanduspartnerid.\u201c<\/p>\n
Impordipartnerite seas on olulisele kohale t\u00f5usnud Poola, Saksamaa oli teisel kohal. \u201eJ\u00e4lle selline kahetine olukord: Saksamaa v\u00e4ljavaated selleks aastaks erilist lootust ei anna, Poola majandusel l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti,\u201c nentis Eamets.<\/p>\n
Oluliselt oli kasvanud plasti- ja kummit\u00f6\u00f6stuse eksport. \u201eIlmselt ei ole kasvanud tooraine hinnad veel ekspordihindadesse j\u00f5udnud. Peamine toorine plastit\u00f6\u00f6stusele on nafta, mille hind on viimase kahe ja poole kuu jooksul teinud p\u00e4ris palju uperpalle. Samas on kena kasvu n\u00e4idanud p\u00f5levkivi\u00f5li eksport, mis suurenes 9% ja moodustab koguekspordist 10%. Nafta hinna t\u00f5us soodustab p\u00f5levkivi\u00f5li tootmist. Samas m\u00f5jutas naftahinna t\u00f5us oluliselt nafta importi, mis v\u00e4henes ligi 30%,\u201c arutles \u00f6konomist.<\/p>\n
Eamets leidis seega, et \u00fcldine naftahinna t\u00f5us n\u00e4itab juba esimesi m\u00f5jusid ka meie v\u00e4liskaubandusele, kuid kestvamad m\u00f5jud ei ole veel kohale j\u00f5udnud.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaubavahetuse puuduj\u00e4\u00e4k oli m\u00e4rtsis 234 miljonit eurot, mis on 34 miljoni euro v\u00f5rra v\u00e4hem kui eelmise aasta samas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175345,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,1850,34,36,6746],"class_list":{"0":"post-175344","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eksport","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-import"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116556980861051741","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175344","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175344"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175344\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175345"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175344"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175344"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175344"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}