{"id":175346,"date":"2026-05-11T16:52:20","date_gmt":"2026-05-11T16:52:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175346\/"},"modified":"2026-05-11T16:52:20","modified_gmt":"2026-05-11T16:52:20","slug":"teet-kalmus-venemaa-positsiooniks-tanapaeva-maailmas-on-isoleeritud-regionaalne-joud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175346\/","title":{"rendered":"Teet Kalmus: Venemaa positsiooniks t\u00e4nap\u00e4eva maailmas on isoleeritud regionaalne j\u00f5ud"},"content":{"rendered":"<p>Teet Kalmus: Venemaa positsiooniks t\u00e4nap\u00e4eva maailmas on isoleeritud regionaalne j\u00f5ud<\/p>\n<p>\u00dcldjuhul ei l\u00e4he mingi riigi s\u00f5jav\u00e4eparaadide korraldamine naabritele eriti korda, sest paraadidel demonstreeritava tehnika olemasolust ollakse niigi teadlikud, see on rohkem siseriiklik s\u00fcndmus, et n\u00e4idata riigi elanikele, et riik on h\u00e4sti kaitstud.<\/p>\n<p>Peale II maailmas\u00f5ja l\u00f5ppu ei korraldatud Venemaal s\u00f5jav\u00e4eparaade s\u00f5ja l\u00f5pu t\u00e4histamiseks 20 aastat, sest m\u00e4lestused s\u00f5jast olid veel valusad ning r\u00f5\u00f5mustamiseks erilist p\u00f5hjust polnud \u2013 edu saavutati v\u00e4ga suurte inimkaotuste hinnaga. Olles ise \u00fcles kasvanud N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooni ajal, siis minu m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da oli 9. mai t\u00e4histamine t\u00e4htsuselt kolmandal kohal, peale nn oktoobrip\u00fchasid ja 1. mai p\u00fcha.<\/p>\n<p>NSVL-i kokkuvarisemise j\u00e4rel kaotasid esimesed kaks oma varasema aktuaalsuse ning see andis Venemaal v\u00f5imaluse 9. mai t\u00e4htsuse suurenemiseks. 2010-ndal aastal, kui ajutiselt t\u00e4itis presidendirolli Dmitri Medvedev, pidas Levada Tsentri andmetel 38% venemaalastest seda k\u00f5ige t\u00e4htsamaks p\u00fchaks, esimesel kohal oli pika vahemaaga uue aasta vastuv\u00f5tmine.<\/p>\n<p>Enne 2014. aasta s\u00fcndmusi k\u00fclastas neid paraade omajagu arenenud maailma riikide liidreid, see oli kohaks, kus Venemaa riigijuhid said ennast olulisena tunda \u2013 see oli \u00fcritus, mis \u00fchendas nii minevikku kui ka olevikku, Venemaa v\u00f5itjate poolel olemist II maailmas\u00f5ja teises pooles (alguses oli ju natsi-Saksamaa NSVL-i liitlane, aga sellest venemaalased ei armasta r\u00e4\u00e4kida) ning Venemaa relvaj\u00f5udude j\u00e4tkuvat n\u00f6 vormisolekut.<\/p>\n<p>Nez\u00f5gari andmetel toimus suurim muutus 9. maiga seoses aastal 2018, kui see rakendati Venemaa propagandamasina teenistusse ning l\u00e4bi selle \u00fcrituse hakati propageerima militariseerimist ja revan\u0161ismi, vastandumist l\u00e4\u00e4nemaailmale ja sooviti n\u00e4idata v\u00e4lismaailmale Venemaad kui s\u00f5jalist superj\u00f5udu, mis probleemideta arendab erinevaid analooge mitteomavaid relvi, millest t\u00f5si k\u00fcll, osadest olid ainult multikad tehtud valmis, aga nagu \u00f6eldakse, et abiks ikka.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tVenemaa propagandamasina t\u00f6\u00f6 tulemusena pidas Levada Tsentri andmetel 2025. aastal 75% venemaalastest just 9. maid k\u00f5ige t\u00e4htsamaks p\u00fchaks, sellele j\u00e4rgnes uue aasta t\u00e4histamine 59%-iga. Peale Ukrainasse sissetungi toimus Venemaal 9. mai nn SVO-stamine ehk siis agressiooni Ukrainas hakati siduma riiklikus propagandas Suure Isamaas\u00f5jaga ehk siis v\u00e4idetavalt j\u00e4tkub n\u00fc\u00fcd v\u00f5itlus fa\u0161ismiga, aga seekord Ukrainas.<\/p>\n<p>Venemaa propaganda sellist l\u00e4henemist v\u00f5ib m\u00f5sta, sest 9. mai on Venemaal sisuliselt ainus riiklik p\u00fcha, mis seob suurt osa \u00fchiskonnast, kuna m\u00e4lestus II maailmas\u00f5jas hukkunutest on p\u00fcha ning selle olukorra p\u00e4ris osavast \u00e4rakasutamisest annavad tunnistust ka k\u00fcsitlused noorte venemaalaste hulgas, kus viimastel aastatel on p\u00e4ris tihti nende poolt k\u00f5lanud m\u00f5ttekonstruktsioon, et Ukrainasse sissetung ei olnud \u00f5ige, aga kui me korra juba sinna l\u00e4ksime, siis tuleb alustatu l\u00f5pule viia, Venemaa peab v\u00f5itma ja ta ei tohi tagasi anda okupeeritud territooriume.<\/p>\n<p>Paraku on sellisel l\u00e4henemisel olnud Venemaa jaoks ka negatiivsed k\u00fcljed. Nez\u00f5gari andmetel oli 9. mai t\u00e4histamine Moskvas pikka aega omamoodi Venemaa pehme j\u00f5u instrument naaberriikides, eriti Kesk-Aasia vabariikides \u2013 kuigi NSVL oli juba ajalugu, aitas see s\u00fcndmus omamoodi siduda nende riikide \u00fchist minevikku.<\/p>\n<p>Nez\u00f5gari andmetel toimus aga j\u00e4rsk muutus peale Venemaa agressiooni algust, kui Venemaal hakati II maailmas\u00f5ja m\u00e4lestust otseselt siduma sissetungiga Ukrainasse, riiki, mis koos Valgevenega kannatasid II maailmas\u00f5jas enam kui Venemaa ning nende panus v\u00f5idu saavutamisse on v\u00e4ga oluline ja n\u00fc\u00fcd siis on j\u00e4rsku tegemist fa\u0161istidega?<\/p>\n<p>Nez\u00f5gari info kohaselt tekkis olukord, kus Kasahstani peamiselt venekeelse elanikkonnaga p\u00f5hjaosa toetas Venemaa agressiooni Ukrainas, samas kui suur osa Kasahstani elanikest on Venemaa agressiooni vastu. Venemaa tegevuse tulemusena on 9. mai muutunud Nez\u00f5gari andmetel Kesk-Aasias pigem m\u00e4lestamise p\u00e4evaks, kus fookus on oma riigi rollil, \u00fchist minevikku NSVL-is enam eriti keegi meenutada ei soovivat selle p\u00e4eva kontekstis.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tAgressiooni ajal on j\u00e4rjest v\u00e4henenud nende riigijuhtide arv, kes osalevad 9. mai \u00fcritustel ning t\u00e4navu \u00e4hvardas Putinit selles osas t\u00e4ielik katastroof, sest esialgse info kohaselt ei soovinud osaleda mitte \u00fckski riigijuht Kesk-Aasiast ehk siis regioonist, mida Venemaal peeti siiani selgelt oma n\u00f6 huvisf\u00e4\u00e4ris olevaks. ASTRA andmatel olevat Putin isiklikult korduvalt helistanud nii Kasahstani kui Usbekistani juhile, veenmaks neid osalema 9. mail \u00fcritusel Moskvas.<\/p>\n<p>Rahvusvahelise isoleerituse kasv on Putini jaoks ainult osa probleemist, sest Levada-Tsentri andmetel on toimunud aastaga oluline muutus venemaalaste suhtumises 9. mai \u00fcritusse &#8211; kui eelmisel aastal oli see 75% venemaalaste jaoks k\u00f5ige t\u00e4htsam p\u00fcha, siis t\u00e4navu oli selle protsent kukkunud 59%-le ning esikohale t\u00f5usis taas uue aasta t\u00e4histamine 61%-ga.<\/p>\n<p>Kui lisame juurde Ukraina droonir\u00fcnnakute hirmust kantud s\u00f5jatehnika osa \u00e4raj\u00e4tmise (aga eks ole ju s\u00f5jatehnika demonstreerimine s\u00f5jav\u00e4eparaadi kandev osa) ja Trumpi kaudu Zelenskilt luba k\u00fcsimist, et see droonir\u00fcnnakuid ei korraldaks Moskvasse paraadi ajal, siis oli kokkuv\u00f5ttes tegemist \u00fcritusega, mis n\u00e4itas \u00e4ra Venemaa positsiooni t\u00e4nap\u00e4eva maailmas \u2013 isoleeritud regionaalne j\u00f5ud, mille s\u00f5jaliseks liitlaseks on P\u00f5hja-Korea.<\/p>\n<p>Venemaa meedia andmetel k\u00e4itusid pea k\u00f5ik kohale tulnud riikide juhid puhtalt pragmaatilistest kaalutlustest l\u00e4htuvalt \u2013 neil lubati selle eest erinevaid majanduslikke boonuseid &#8211; kellele v\u00f5lgade osalist kustutamist ja kellele soodsamaid energiakandjate hindasid.<\/p>\n<p>Aga ikkagi on \u00e4\u00e4rmisel ebameldiv, kui pead taluma Ukraina presidendi trollimist, kes andis v\u00e4lja \u00f5igusakti, millega lubas Venemaal korraldada 9. mai paraadi ja lubas Ukrainal hoiduda Kremli kvadraadi r\u00fcndamisest 9. mail, aga tuleb \u00e4ra kannatada, sest \u00fcrituse \u00e4raj\u00e4tmine oleks olnud veel valusam.<\/p>\n<p>Selliste valikuteni on j\u00f5udnud Putin Ukraina vastu alustatud t\u00e4iem\u00f5\u00f5tmise s\u00f5ja viiendal aastal. Kuidas edasi? Mida on v\u00f5imalik ette v\u00f5tta j\u00e4rgmise aasta 9. mail, kui peaks lendama ringi veel rohkem Ukraina droone ning lubatud suurt ja m\u00fcstilist v\u00f5itu ehk Pobedat ei paista kuskilt?<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tUkrainska Pravda anal\u00fc\u00fcsis muutusi s\u00f5jas viimaste aasta jooksul ning t\u00f5i v\u00e4lja mitmed olulised muudatused.<\/p>\n<p>1. Ukraina poolt kasutatavate pikamaadroonide arvu kasv ning selles osas j\u00e4rgi j\u00f5udmine Venemaale. Koos rinde\u00e4\u00e4rses piirkonnas Venemaa \u00f5hut\u00f5rjekomplekside h\u00e4vitamisega suudab Ukraina korraldada j\u00e4rjest massiivsemaid kombineeritud pikamaadroonide r\u00fcnnakuid, mille eest ei ole kaitstud ei Venemaa sadamad, naftat\u00f6\u00f6stuse kompleksid ega teised Venemaa s\u00f5japidamise seisukohalt olulised ettev\u00f5tted.<\/p>\n<p>2. Starlinki komplektide kasutamise piiramine Ukraina territooriumil ehk t\u00f6\u00f6tavad ainult need kompleksid, mis on Ukrainas nn valges nimekirjas. Eelmisel aastal organiseeriti Venemaa poolel rindele k\u00fcmneid tuhandeid Starlinki komplekte, mis aitasid neid nii s\u00f5japidamisel kui ka s\u00f5jav\u00e4elaste vaba aja sisustamisel. Kaasaegne s\u00f5japidamine eeldab heal tasemel stabiilset andmesidet, aga v\u00e4\u00e4rilist asendust Starlinkile pole Venemaa poolel siiani leitud ja l\u00e4hitulevikus on keeruline ette n\u00e4ha, et see juhtuda saaks. Loomulikult on Venemaa armeel j\u00e4tkuvalt v\u00f5imalik kasutada nii tavalisi rallidroone kui ka valguskaabliga droone, aga eesk\u00e4tt pidavat kannatama v\u00f5ime juhtimispunktides saada lahinguv\u00e4ljal toimuvast informatsiooni, sest varem jooksis erinevatest punktidest \u00fcle Starlinki info juhtimiskeskusesse kokku, aga n\u00fc\u00fcd on selles osas suuri probleeme.<\/p>\n<p>3. Ukraina h\u00fcppeliselt kasvanud v\u00f5imekus anda l\u00f6\u00f6ke 25-160 kilomeetri kaugusel rindejoonest ehk l\u00e4bi viia nn middle-strike r\u00fcnnakuid. Kui alguses oli selles kontekstis peamiselt juttu Donetski suunast ning Venemaa \u00f5hut\u00f5rjekomplekside jahtimisest rindejoonest kaugemal, siis viimase kuu jooksul on lisandunud Venemaa jaoks veel \u00fcks \u00e4\u00e4rmiselt problemaatiline piirkond \u2013 see on nn maismaa\u00fchendus Venemaa ja Krimmi vahel. Mariupolist kulgeb maismaatrass l\u00e4bi Berdjanski ja Melitopoli Krimmis asuvasse D\u017eankoisse ning kui raudteetrass oli rindejoonest ainult 30 kilomeetri kaugusel ning Ukraina droonid r\u00fcndasid Venemaa armeele k\u00fctust viivaid kaubaronge ka varem, siis veoautodega oli l\u00f5una pool s\u00f5itmine suhtelt ohutum. Enam mitte, z-blogija \u017divovi s\u00f5nul ei toimi enam endisel kujul praamiliiklus Krimmi ja maismaa vahel ning k\u00fctuseronge ei lubata ka enam \u00fcle Krimmi silla, mist\u00f5ttu kasvas nii okupeeritud Ukraina territooriumi (Zapori\u017e\u017eja ja Hersoni oblast) kui Krimmi varustamise t\u00e4htsus just veoautodega m\u00f6\u00f6da maismaad, aga n\u00fc\u00fcd olevat olukord kardinaalselt muutunud \u2013 maantee kohal lendavad Ukraina droonid, mis jahivad nii s\u00f5jatehnikat kui veoautosid ning neid droone pidavat olema nii palju, et kui praegused arengud j\u00e4tkuvad, siis juba l\u00e4hiajal sisuliselt sealt kaudu logistika enam ei toimi. Antud kontekstis on Venemaa poolel k\u00f5ige rohkem kasutuses s\u00f5na \u201eHornet\u201c ehk siis selliseid droone olevat Ukraina armee kasutuses v\u00e4idetavalt k\u00fcmneid tuhandeid, nad olevat suhteliselt odavad, aga v\u00e4idetavalt hetkel k\u00f5ige paremini toimiva masin\u00f5ppelahendusega ehk droonid suutvat iseseisvalt \u00e4ra m\u00e4\u00e4rata nii sihtm\u00e4rgi t\u00fc\u00fcbi ja ka r\u00fcnnakud edukalt l\u00e4bi viia.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tUkraina jaoks on Venemaa kontrolli all oleva maismaakoridori logistika h\u00e4irimine v\u00e4ga oluline, sest see v\u00e4hendab oluliselt Venemaa armee v\u00f5imalusi suurema r\u00fcnnakutegevuse l\u00e4biviimiseks Zapori\u017e\u017eja suunal.<\/p>\n<p>Ukraina militaaranal\u00fc\u00fctiku Konstantin Ma\u0161ovetsi s\u00f5nul on seet\u00f5ttu j\u00e4rjest v\u00e4hem t\u00f5en\u00e4oline Venemaa r\u00fcnnakuteraviku suunamine t\u00e4navu suvel Orihhivile, samas kui tema s\u00f5nul oli veel m\u00f5ned kuu tagasi Venemaa armee juhtkonnal dialemma \u2013 Orihhivi (Zapori\u017e\u017eja) suunal oleks suurte j\u00f5ududega r\u00fcndamine suurema t\u00f5en\u00e4osusega v\u00f5imaldanud okupeerida rohkem ruutkilomeetreid, samas Donbassis on poliitilises plaanis prioriteetsem, kus edenemine tuleks aeglasemalt ja suuremate kaotuste hinnaga, aga oleks Putini jaoks olulisem.<\/p>\n<p>Ma\u0161ovetsi s\u00f5nul on viimaste arengute valguses temal keeruline ette n\u00e4ha, et Venemaa oleks v\u00f5imeline Zapori\u017e\u017eja suunal midagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset saavutama t\u00e4navu suvel ning pigem suudab Venemaa suuremat pealetungi korraga l\u00e4bi viia ainult \u00fchel suunal ja selleks on Donbass.<\/p>\n<p>Ukrainska Pravda toob v\u00e4lja, et Ukraina armee suurim probleem on seotud isikkooseisu nappusega ning m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset leevendust sellele probleemile ei paista. Ukrainas ei ole haruldased juhtumid, kus tuli- ja k\u00fclmrelvadega r\u00fcnnatakse inimesi, kes viivad l\u00e4bi mobilisatsiooni, j\u00e4tkuvalt on probleemiks s\u00f5jav\u00e4eosade juurest lahkumised. Selles kontekstis mingi suurema okupeeritud territooriumi tagasiv\u00f5tmine s\u00f5jalise tegevuse k\u00e4igus on v\u00e4ljaande hinnangul v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline.<\/p>\n<p>Antud konteksti sobib uudis 23. polgu moodustamisest Ukraina armee teise korpuse koosseisus. Tegemist on \u00fcksusega, mis koosneb peamiselt Ladina-Ameerika riikidest p\u00e4rit vabatahtlikest, kellest enamuse moodustavad RBK Ukraine andmetel kolumbialased.<\/p>\n<p>\u00dcksuse n\u00f6 t\u00f6\u00f6keel on hispaania keel, Ukraina armee poolt on jalav\u00e4elaste igak\u00fclgne toetamine k\u00f5iges, mida on edukaks tegutsemiseks vaja, n\u00e4iteks luure droonidega, droonide r\u00fcnnak Venemaa armee positsioonide pihta enne jalav\u00e4elaste edasiliikumist jne. T\u00e4nasel p\u00e4eval pidavat neile makstav palgaraha tulema Ukraina ettev\u00f5tjate k\u00e4est ja see seab v\u00e4rbamisele omad piirid, sest huvilisi Ukraina armeesse vabatahtlikuna s\u00f5dima tulla olevat palju.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>\tKeskmiselt pidavat \u00fcks kolumbialane rindel viibima 8-12 kuud, nad teevad v\u00e4ga ohtlikku t\u00f6\u00f6d ning selles kontekstis pidavat need olemas head n\u00e4itajad r\u00fcndetegevuses osalevate jalav\u00e4elaste kohta.<\/p>\n<p>Aga ei maga ka Venemaa armee, ka nemad arendavad nii droone kui ka nende vastu v\u00f5itlemise meetodeid. M\u00f5lemad pooled suurendavad pidevalt toodetavate droonide arvu, kus arvestus k\u00e4ib miljonites \u00fchikutes, samas kui need arvud jagada rindejoone pikkusega (1200 kilomeetrit) ja p\u00e4evade arvuga aastas, siis ei j\u00e4\u00e4 kilomeetri kohta p\u00e4evas enam midagi m\u00fcstilist j\u00e4rgi, rindejoon on lihtsalt v\u00e4ga pikk.<\/p>\n<p>Ukrainaska Pravda konstateerib patiseisu s\u00f5jas, aga hetkel ei ole veel m\u00e4rke sellest, et Putin oleks valmis s\u00f5jategevuseg l\u00f5petamisega kujul, mis oleks kompromissiks kahe osapoole vahel, ta eeldab j\u00e4tkuvalt Ukraina kapituleerumist s\u00f5ja l\u00f5petamise eeltingimusena.<\/p>\n<p>V\u00e4ljakuulutatud kolmep\u00e4evane vaherahu on siiani puudutanud rohkem pikamaadroonide kasutamist, kuigi ka selles osas on Venemaa j\u00e4tkanud Ukraina r\u00fcndamist, aga oluliselt v\u00e4iksema arvu droonidega. Rinnetel ei ole nn vaherahu eriti midagi muutnud, Venemaa j\u00e4tkab r\u00fcnnakute l\u00e4biviimist, mille k\u00e4igus kaotasid nad eile Ukraina armee andmetel surnute ja raskelt haavatutena 920 inimest. Ikka seesama eelmisest aastast tuttav v\u00e4ikeste jalav\u00e4egruppide tegutsemine, kus metsaviirud annavad n\u00fc\u00fcd rohkem kaitset.<\/p>\n<p>Ukraina jaoks on oluline kolmep\u00e4evase vaherahu raames v\u00e4ljah\u00f5igatud vangide vahetus formaadis 1000:1000, aga selles osas on Venemaa n\u00fc\u00fcd hakanud n\u00f6 hoogu maha v\u00f5tma. V\u00e4idetavalt on \u00fcheks ajaoluks teadmine, et arvestatav osas Ukrainas vangis olevatest Venemaa s\u00f5jav\u00e4elastest on nn rahvavabariikide elanikud, kelle vahetamise vastu Venemaal siiani suuremat huvi pole olnud. Aeg n\u00e4itab, kas sellest vahetusest asja saab v\u00f5i mitte.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmine \u00fclevaade kolmap\u00e4eval.<\/p>\n<p>Au Ukrainale!<\/p>\n<p>\u00dclalolev artikkel p\u00f5hineb <a href=\"https:\/\/www.patreon.com\/posts\/ulevaade-toimuva-157950050\" target=\"\\&quot;_blank\\&quot;\" rel=\"nofollow noopener\">Teet Kalmuse Patreon postitusel<\/a>.<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n<p>Advertisement \/ Reklaam<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Teet Kalmus: Venemaa positsiooniks t\u00e4nap\u00e4eva maailmas on isoleeritud regionaalne j\u00f5ud \u00dcldjuhul ei l\u00e4he mingi riigi s\u00f5jav\u00e4eparaadide korraldamine naabritele&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175347,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[4362,26,27,37,33,4358,35,4360,34,36,4359,4364,4357,31,32,21,1554,28,29,95,19,25,23,24,22,20,4361,4363,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-175346","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajaleht","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-elu","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eestielu","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-estonian-life","19":"tag-estonian-media","20":"tag-estonian-world-review","21":"tag-featured-news","22":"tag-featurednews","23":"tag-headlines","24":"tag-kanada","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-valiseesti","35":"tag-valiseestlased","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116556984747278129","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175346","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175346"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175346\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175347"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175346"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175346"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175346"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}