Vaatad numbrimaagiat ja s\u00fcda l\u00e4igib. Eesti on langenud v\u00f5lakuristikku, riigi v\u00f5lg on viimase kuue aastaga neljakordistunud. 2026. aasta riigieelarve on 4,5 protsendi suuruse puuduj\u00e4\u00e4giga, mis t\u00e4hendab, et riik laenab sellel aastal juurde ligi 1,7 miljardit eurot. Intressimaksed, mis praegu on umbes 200 miljonit eurot aastas, kasvavad Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga prognoosi kohaselt 2030. aastaks 650 miljonile eurole aastas. Riigiv\u00f5lg v\u00f5ib k\u00fcmnendi l\u00f5puks \u00fcletada 20 miljardit eurot.<\/p>\n
Reformierakonna endine rahandusminister ja praegune riigikogulane Aivar S\u00f5erd kinnitas hiljuti ERR-is lahtise tekstiga: poliitilist tahet piduri peale panemiseks ei ole. See on aus, kuid samas hirmu\u00e4ratav \u00fclestunnistus pooletoobiste v\u00f5lguelamise poliitikast.<\/p>\n
P\u00e4rast 2022. aastat on v\u00f5imu juhtinud r\u00e4mpserakonnad, kelle maailmavaade p\u00f5hineb laenamisel, dementsele rohep\u00f6\u00f6rdel, massiimmigratsioonil ja Br\u00fcsseli k\u00e4sulaudade ees l\u00f6mitamisel. Raha on kulutatud heldelt k\u00f5ikv\u00f5imalikele totrustele \u2013 integratsiooniprogrammidele, arenguabile, vasakpoolsetele ideoloogilistele projektidele, H\u00e4\u00e4demeeste raudteele, b\u00fcrokraatia paisutamisele, nn kaitset\u00f6\u00f6stusele ja roheideoloogiale, mis ei too Eestile majanduslikku kasu, vaid hoopis kahju.<\/p>\n
Samal ajal on kaitsekulud t\u00f5usnud \u00fcle 5 protsendi SKP-st, reaalset kaitsev\u00f5ime t\u00f5usu on aga v\u00e4ga raske tuvastada. EKRE toetab tugevat riigikaitset, kuid see ei t\u00e4hendada, et riik laenab iga p\u00e4ev juurde, et katta jooksvat priiskamist, v\u00f5hiklikkust ning korruptsiooni. Kaitse ja rahvuslik julgeolek peavad olema reaalsed ja k\u00e4ima k\u00e4sik\u00e4es majandusliku vastutustundega.<\/p>\n
Reformierakonna, sotside ja teiste liberaalide v\u00f5imuloleku tulemus on selge: meie lapsed ja lapselapsed maksavad kinni v\u00f5lad, mille nad ise ei ole teinud ja mida ei oleks tohtinud mitte mingil juhul teha. See on p\u00f5lvkondadevaheline eba\u00f5iglus ja tuleviku elamisk\u00f5lbmatuks muutmine.<\/p>\n
EKRE on aastaid hoiatanud v\u00f5lakuristiku eest. Me ei luba k\u00f5igile k\u00f5iki. Me oleme konservatiivsed rahvuslased, kes seisavad selle eest, et Eesti riik peab esmalt olema oma rahva jaoks. V\u00f5lakriisi lahendused on j\u00e4rgmised:<\/p>\n
Nullbaasiline eelarve \u2013 iga kulurida tuleb \u00f5igustada algusest peale. Mitte midagi ei ole p\u00fcha, v\u00e4lja arvatud riigikaitse, eesti pere toetamine ja eestlaste tervishoid ning kvaliteetne emakeelne haridus.<\/p>\n
Raiskamise l\u00f5petamine \u2013 l\u00f5petada raha valamine integratsiooniprogrammidesse, mis ei toimi, arenguabisse kaugesse Aafrikasse, p\u00e4ikeselistesse steppidesse, vasakliberaalsetesse MT\u00dc-desse ja roheideoloogia projektidesse. Need vahendid tuleb kasutada Eesti demograafilise katastroofi \u00fcletamiseks.<\/p>\n
Range eelarvereeglite s\u00fcsteem \u2013 v\u00f5tta eeskuju Rootsi 1990ndate edust. Kehtestada kulude \u00fclempiir, eelarve tasakaalu n\u00f5ue keskmise majandusts\u00fckli jooksul ja erakorralise laenamise piiramine ainult t\u00f5eliste kriiside ajaks.<\/p>\n
Maksukoormuse v\u00e4hendamine Eesti inimestele ja ettev\u00f5tetele \u2013 mitte karistada neid, kes riiki \u00fclal hoiavad. Selle asemel k\u00e4rpida riigiaparaati ja mittevajalikke kulusid.<\/p>\n
Pensionireformi ja t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu reform \u2013 teha \u00e4ra see, mida Rootsi ja Kanada omal ajal tegid. Me ei saa lubada, et demograafiline kriis ja madal tootlikkus viivad meid Kreeka v\u00f5i Itaalia t\u00fc\u00fcpi m\u00fclkasse.<\/p>\n
Eesti Pank ja Rahandusministeerium peavad muutuma \u2013 nende \u00fclesanne ei ole \u00f5igustada praegust poliitikat, vaid hoiatada ja pakkuda lahendusi, mis l\u00e4htuvad Eesti rahvuslikest huvidest, mitte globaalsest kliima-agendast.<\/p>\n
Kui praegune laenamise ja raiskamise orgia j\u00e4tkub, siis 2030. aastaks on intressimaksed juba nii suured, et need hakkavad s\u00f6\u00f6ma tervishoidu, haridust ja riigikaitset. See ei ole teoreetiline oht \u2013 see on matemaatika, lihtne rehkendus. EKRE pakub alternatiivi: rahvuslikult vastutustundlik majanduspoliitika, mis seab esikohale Eesti riigi, eesti pere ja eesti tuleviku. Me oleme valmis k\u00e4rpima seal, kus see on vajalik, et meie lapsed ei peaks elama v\u00f5laorjuses.<\/p>\n
Aastatel 2009\u20132011 n\u00e4itas Eesti, et kriisiolukorras on v\u00f5imalik teha raskeid, kuid \u00f5igeid otsuseid. N\u00fc\u00fcd on aeg teha seda uuesti \u2013 seekord enne, kui olukord muutub kriitiliseks ja p\u00f6\u00f6rdumatuks. Eesti ei ole kiirlaenu entusiastide katsepol\u00fcgoon. Eesti on meie kodu. Aeg on see tagasi v\u00f5tta ja parasiitidest puhastada.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Sven Sildnik,<\/p>\n
Sisepaguluses 11.05.2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Vaatad numbrimaagiat ja s\u00fcda l\u00e4igib. Eesti on langenud v\u00f5lakuristikku, riigi v\u00f5lg on viimase kuue aastaga neljakordistunud. 2026. aasta…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175397,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-175396","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116557205086501509","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175396","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175396"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175396\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175397"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175396"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175396"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175396"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}