Kultuuris\u00f5jast ei ole vaja t\u00fchja juttu r\u00e4\u00e4kida, see s\u00f5da tuleb meil \u00fchise pingutusena v\u00f5ita. T\u00e4na rulluvad meie kultuuriruumis lahti mitmed v\u00e4ga erinevad lahingud, millest enamuse me kaotame v\u00f5i oleme juba kaotanud. Aga on ka v\u00f5ite, Viljandis sai LKGB kenasti koonu pihta, nuttu ja hala on omajagu.<\/p>\n
Keegi lkgbiit kurdab kohaliku lehe veergudel: \u201cLinn ei lubanud meil seda \u00fcritust korraldada. Ei-d p\u00f5hjendati sellega, et selline \u00fcritus ei ole koosk\u00f5las Viljandi kogukonna liikmete ootustega. Ja et 1. juuni on lastekaitsep\u00e4ev, siis lisati, et see ei ole lastes\u00f5bralik \u00fcritus.\u201d<\/p>\n
Ma ei kujuta ette, milline oleks lastes\u00f5bralik homo\u00fcritus? Kui siis ehk selline, mida lapsed ei n\u00e4e ega kuule. Viljandi on tubli linn, t\u00f5si, v\u00f5\u00f5rriigi v\u00e4rvidest lahti ei saadud, aga seda v\u00e4hemalt \u00fcritati. Vikerpalakale aga n\u00e4idati koht k\u00e4tte, see koht on mujal: eraklubides, magamistubades v\u00f5i mistahes k\u00e4ikudes ehk koobastes.<\/p>\n
LKGB on kultuuris\u00f5ja uus rinne, aga ka vene imperialistide teise ilmas\u00f5ja aegsetest kaevikutest antakse endiselt tuld. Kuid vaenlast on tublisti desarmeeritud, alates 2022. aastast kehtivad sovietofiilidele ranged piirangud: keelatud on Georgi lint, Z-t\u00e4ht, N\u00f5ukogude lipud, punaarmee vormiriietus ja muud agressiivse Venemaa v\u00f5i NSV Liidu s\u00fcmbolid.<\/p>\n
Nii on \u00f5ige, kunagi peame j\u00f5udma ka nii kaugele, et vikerpalakas ja paljas tagumik on avalikust ruumist v\u00e4lja roogitud. Tahtsite magamistubadesse liberaalsust ja sotsialismi, p\u00fcsige siis oma kv\u00e4\u00e4rliberalismi ja anaalsotsialimiga magamistoas. Viljandi linn ei ole sinu magamistuba. Magamistuba on ikkagi ainult magamistuba, kas sellest on siis nii raske aru saada? Voodi j\u00e4rgi peaks ometi olema v\u00f5imalik asukoht tuvastada.<\/p>\n
9. mai t\u00e4histamine on probleem, soviettide nn v\u00f5idup\u00fcha on eestlase seisukohalt j\u00f5ledus ja sama t\u00fclgastav on ka mitte kellelegi kordaminev Euroopa p\u00e4ev. Siin on Eesti Vabariik, mingi arusaamatuse, referendumi m\u00f5jutamise ja lihtsameelsuse t\u00f5ttu oleme me t\u00f5esti hetkel veel ELis, aga see viga tuleb parandada, iseseisvuse loobumist t\u00e4histada on t\u00e4iesti amoraalne.<\/p>\n
Me vajame rohkem rahvuslikke riiklikke t\u00e4htp\u00e4evi, globaalsed ja sotsialistlikud igandid tuleb v\u00e4lja rookida. 1. mai ei ole mingi eesti asi, see on kommunismi raske p\u00e4rand ja sellisena tuleb ta esimesel v\u00f5imalusel millegi viisakamaga asendada. Sobib muinsuskaitsjate pakutud Tartu rahu p\u00e4ev, aga on ka kandvamaid ideid.<\/p>\n
Riigip\u00fchaks sobib oivaliselt 23. aprill \u2013 J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu p\u00e4ev. 1343. aasta \u00fclest\u00f5us on \u00fcks vanimaid teadaolevaid eestlaste vabadusv\u00f5itlusi v\u00f5\u00f5rvalitsejate Saksa ordu vastu. See r\u00f5hutab, et eestlaste vastupanu v\u00f5\u00f5rale \u00fclemv\u00f5imule kestab sajandeid.<\/p>\n
Samuti v\u00e4ga oluline Sinim\u00e4gede p\u00e4ev (25.\u201327. juuli). See oleks v\u00e4ga tugev moraalne ja rahvuslik valik. 1944. aasta Sinim\u00e4gede lahingus peatusid eesti mehed, nagu me k\u00f5ik h\u00e4sti teame, 20. Eesti SS-diviisi vabatahtlikud Punaarmee surmava pealetungi. See s\u00fcmboliseerib v\u00f5itlust bol\u0161evismi vastu oma kodumaa pinnal. Rahvuslikult m\u00f5tlevatele eestlastele on see eriti oluline.<\/p>\n
Kutsun \u00fcles rahvuslasi kirjutama kirju ministeeriumitele, et J\u00fcri\u00f6\u00f6 ja Sinim\u00e4ed peavad saama riigip\u00fchadeks. Oh seda solki ja dementsust, mis siis kontorist v\u00e4lja voolama hakkab. Sel kombel toome kahjurid ja reeturid p\u00e4evavalgele.<\/p>\n
Ilma metsavendade p\u00e4evata ei ole t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku vabariiki, tarvis on ka Kalevipoja p\u00e4eva ning hiie ja ohvrikivi p\u00e4eva, millega t\u00e4histatakse rahvusliku kultuuri saavutusi ning v\u00e4\u00e4rtustatakse vaeslapse osas olevat p\u00e4randkultuuri.<\/p>\n
Jaanip\u00e4ev on s\u00fcgavalt\u00a0 rahvuslik, aga sellest ei piisa kaugeltki mitte. Rahvakalender on rikas: kevade algus \u2013 J\u00fcrip\u00e4ev, suve tipp \u2013 juba mainitud ja ainsana riigiametnike silmi armu leidnud Jaanip\u00e4ev, s\u00fcgise l\u00f5pp \u2013 Mardip\u00e4ev ja Kadrip\u00e4ev, talve l\u00f5pp \u2013 Vastlap\u00e4ev. Funktsionaalne on ka Volbri\u00f6\u00f6 (30. aprill) \u2013 kurjade vaimude \u00e4raajamine l\u00f5kete ja m\u00fcraga, kahjuks on see t\u00e4nap\u00e4eval reostatud 1. mai palaganiga. Meie kliimas on unikaalse v\u00e4\u00e4rtusega K\u00fc\u00fcnlap\u00e4ev (2. veebruar) \u2013 talve keskel, kus valgus hakkab v\u00f5itma.<\/p>\n
Valguse v\u00f5it ja muameeste v\u00f5it on kesksed v\u00e4\u00e4rtused rahvuslikus kultuuriruumis. Lisaks J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu p\u00fchale on tarvis muistse vabadusv\u00f5itluse au sees hoidmiseks \u00dcmera lahingu p\u00e4eva ja sellele lisaks Mahtra s\u00f5ja p\u00e4eva. Me oleme rahvana olemas ikkagi ainult oma vabaduseihale ja v\u00f5itlusvaimule. Vabaduss\u00f5ja l\u00e4bimurdeid tuleks t\u00e4histada igal kalendrikuul.<\/p>\n
Ettepanek on j\u00e4rgmine: november punahordide sissetung, jaanuaris v\u00f5ime t\u00e4histada Eesti vastupealetungi algust, s\u00f5da kahel rindel ehk V\u00f5nnu lahing (C\u0113sis) juunis, s\u00fcgisel ja talvel edukad pealetungid Petseri ja Irboska suunal, Tartu rahu 2. veebruar. See oleks uue rahvuslike riigip\u00fchade miinimumprogramm, v\u00e4hem kui 20 uut rahvusp\u00fcha ei ole k\u00fcll palju, aga v\u00e4hemaga ka v\u00e4lja ei vea. Kus lehvib venelase roojane palakas, t\u00f5sta au sisse mahtramehe malakas. Just mahtramehe malakast peab saama meie kultuuris\u00f5ja selgroog ja t\u00fcvitekst.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Sven Sildnik,<\/p>\n
Sisepaguluses 11.05.2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kultuuris\u00f5jast ei ole vaja t\u00fchja juttu r\u00e4\u00e4kida, see s\u00f5da tuleb meil \u00fchise pingutusena v\u00f5ita. T\u00e4na rulluvad meie kultuuriruumis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175409,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-175408","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116557334858221269","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175408","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175408"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175408\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175409"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175408"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175408"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175408"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}