“Venusbergi” peategelane Lushington on “t\u00f5sine, \u00f5hetava n\u00e4oga noormees”, kes saadetakse erikorrespondendina \u00fchte Balti riiki, mille nimi tal kuidagi meeles ei p\u00fcsi. Laevareisi ajal ja kohapeal viib elu ta kokku hulga v\u00e4rvikate tegelastega, s\u00f5lmitakse suhteid, peetakse seltskondlikke vestlusi, pidutsetakse, armutakse ja surrakse.\u00a0<\/p>\n
20. sajandi teisel poolel j\u00f5giromaaniga “Tants aja muusika saatel” tuntust kogunud briti kirjanik Anthony Powell (1905\u20132000) sai “Venusbergi” jaoks inspiratsiooni oma reisidest Helsingisse ja Tallinna, kindlasti pole aga tegu t\u00f5simeelse ajaloolise jutustusega. Teose tegevuspaik on sulam eri kohtadest, ajastu \u00f5hustik \u2013 1920. aastad \u00fche v\u00e4rskelt iseseisvunud Balti provintsi pealinnas \u2013, mis on samas ehe.<\/p>\n
Romaani pealkiri viitab Richard Wagneri ooperile, isikup\u00e4rase kuiva huumoriga jutustab Powell omamoodi anti-Tannh\u00e4useri loo: \u00fclevate tunnete ja \u00f5ilsate tegude poole p\u00fc\u00fcdlemise asemel alistub tema peategelane j\u00f5uetult saatuse kapriisidele. L\u00e4hemalt r\u00e4\u00e4gib sellest t\u00f5lkija Mirt Vissak oma saates\u00f5nas, kus ta annab \u00fclevaate ka autori elust ja loomingust.<\/p>\n
<\/p>\n
Katkend
Anthony Powell
“Venusberg”<\/p>\n
P\u00e4rastl\u00f5unal oli \u00f5hk endiselt selge ning saarte vahelt avanes vaade linnale. Linna allosa oli h\u00e4gune, kergesse udusse m\u00e4hitud, aga taamal hakkasid kuju v\u00f5tma arhitektuurilised vormid. See oligi nende sihtkoht. Reisi l\u00f5pp. \u00d5ige pea p\u00e4\u00e4sevad nad merevangist priiks. Oma tervise p\u00e4rast l\u00f5una s\u00f6\u00f6mata j\u00e4tnud krahv \u0160t\u0161erbat\u0161ov lausus:<\/p>\n
“K\u00f5igepealt lubage mul teile kinnitada, Lushington, et too mees ei ole venelane. Kahtlemata oleks sama absurdne oletada, et tegemist on krahviga. Tema k\u00e4itumine! Olete seda m\u00e4rganud? Seda, kuidas ta lauas istub. Tema suhtumine daamidesse ja eriti Frau Mavrinisse. Mis v\u00f5iks olla j\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rsem? Ja siis too idamaiselt kaunistatud vapp, mis on u\u0308le tema s\u00e4rgi rinnaesise tikitud. Olen veendunud, et temasugust meest tasub v\u00e4ltida. Kasutan juhust, et teid tema eest hoiatada. Praegu on Euroopas liiga palju niisuguseid tu\u0308u\u0308pe, kes esitlevad end venelastena.”<\/p>\n
Ta vaatas Lushingtonile oma v\u00e4ga heledate siniste silmadega otsa. Maaleminekuks kandis ta emailn\u00f6\u00f6pidega baretti ja raglaanmantlit, mis langes voltidena nagu keep. Ta raputas pead ja hakkas tekil edasitagasi k\u00f5ndima, peatudes aeg-ajalt, et jalgu trampida v\u00f5i k\u00e4si vastu rinda lu\u0308u\u0308a<\/p>\n
Laev s\u00f5itis edasi linnale justkui l\u00e4hemale j\u00f5udmata. Tuima n\u00e4oga stjuuardid kehitasid \u00f5lgu, kui neilt ku\u0308siti, millal reis l\u00f5pule j\u00f5uab. Kahe tunni p\u00e4rast? V\u00f5i kolme? Neil polnud aimugi. Alles hiljem p\u00e4rastl\u00f5unal, kui linnavaade ootamatult pruunika udumu\u0308u\u0308ri taha kadus, u\u0308tles krahv Bobel baaris:<\/p>\n
“Krahv \u0160t\u0161erbat\u0161ov on hea inimene, h\u00e4rra Lushington. Ta p\u00e4rineb suurep\u00e4rasest suguv\u00f5sast. Ent ta on V\u00e4ike-Venemaalt ja nagu k\u00f5igil V\u00e4ike-Venemaalt tulnud inimestel on ka temal silmatorkavalt omap\u00e4raseid jooni. Pealekauba v\u00f5tke teadmiseks, et tema ema oli Gruusia printsess. Niisamuti pole ta midagi \u00f5ppinud meie riigi h\u00e4dadest. Meie, vene aadlikud, peame seisma silmitsi uue maailmakorraga. Ajad on muutunud. Me ei ole enam Ivan Julma bojaarid. Me peame oma uhkust ohjama. Krahv \u0160t\u0161erbat\u0161ov ei ole veel sellest aru saanud. \u00dchel p\u00e4eval v\u00f5ib ta saada kibeda \u00f5ppetunni. Siiski on ta t\u00e4itsamees. Un bon gar\u00e7on.”<\/p>\n
“Kust kandist Venemaalt te ise p\u00e4rit olete?”<\/p>\n
Krahv Bobel pilutas kergelt silmi. Tema pabeross rippus u\u0308lahuule vahelt peaaegu otsejoones alla ja selle suits keerles pikkam\u00f6\u00f6da Lushingtoni paremasse silma. Ambral\u00f5hn heljus tema u\u0308mber kaitsva pilvena. Ta vastas:<\/p>\n
“Minu suguv\u00f5sal oli mitu suurt m\u00f5isat. Aga need asusid riigi kauges nurgas. \u00dcsna p\u00e4rap\u00f5rgus. Nagu te kindlasti teate, on Venemaa ilmatu suur riik. V\u00f5\u00f5ramaalasel on selle ulatust keeruline isegi ette kujutada. Ja nu\u0308u\u0308d, kui me peatselt maabume, pean veel kord oma pagasi u\u0308le vaatama, sest seal on kaupa, mille vastu douane v\u00f5ib huvi tunda. M\u00f5istate?”<\/p>\n
Lushington astus j\u00e4lle tekile. Ortrud ja paruness Puckler olid k\u00f5ik oma mantlid ja sallid endale u\u0308mber m\u00e4ssinud ning seisid u\u0308he kohvrikuhja k\u00f5rval. Paruness kurtis:<\/p>\n
“Alati see igavene jama tolli- ja passiametnikega. V\u00e4hemalt viimasel korral oli meil \u00f5nne ja k\u00f5ik laabus v\u00e4hem kui pooleteise tunniga. Loodame, et \u00f5nn naeratab meile selgi korral.”<\/p>\n
Ortrud s\u00f5nas: “Hea, et j\u00f5udsime siia enne j\u00e4\u00e4d. Meri on sel aastaajal tihtipeale juba j\u00e4\u00e4tunud. Meil vedas selle reisiga.”<\/p>\n
Ainult tema silmad, sinised ja rombikujulised, paistsid p\u00e4rsia lambanahast mantli krae kohal v\u00e4lja. Lushington libistas k\u00e4e u\u0308he kohvri taha ja puudutas naist. Ortrud haaras mehe n\u00e4puotsast kahe s\u00f5rmega kinni ja lausus:<\/p>\n
“Me peame k\u00f5ik uuesti kokku saama, kui oleme reisivintsutustest taastunud, h\u00e4rra Lushington. Kas te tuleksite minu ja mu abikaasa juurde \u00f5htus\u00f6\u00f6gile?”<\/p>\n
Kaldale l\u00e4hemale j\u00f5udes taandusid saared linnast paremale ja vasakule udusse, millest nad olid algul esile kerkinud. J\u00e4rsku ilmus vaatev\u00e4lja nende sihtkoht \u2013 tiheda hoonete kobarana, milles paistsid sinakasrohelised kirikutornid ning punase ja kullaga katedraal. Kaitsevallile, u\u0308lej\u00e4\u00e4nud majadest k\u00f5rgemale, oli ehitatud mingi hallist kivist palee v\u00f5i loss. Laev m\u00f6\u00f6dus merre tungivast kindlusest ning s\u00f5itis seej\u00e4rel k\u00e4\u00e4nulisi veeteid pidi kaide vahel. Siin olid merev\u00e4e barakid, ent sadamasillad olid hu\u0308ljatud. Vahel v\u00f5is n\u00e4ha ankrus kaubalaevalobudikke, Saksa v\u00f5i Skandinaavia lipud mastides lehvimas. J\u00e4\u00e4tunud pesu rippus laevade madalamatel trossidel, kuhu see oli kuivama j\u00e4etud. Sadamasildade vahel olid v\u00e4ikesed hoonestatud t\u00e4navad ning piki neid vaadates n\u00e4is, nagu oleksid laevad heitnud ankru otse linna peateele, mist\u00f5ttu u\u0308sna ootamatult kangastus Lushingtonile uuesti Lucy, nii elav, nagu seisnuks naine tema k\u00f5rval, kui laev edasi liikus. Need majade vahelt paistvad laevad tuletasid talle naist meelde, viies m\u00f5tted tagasi p\u00e4evale, mille nad olid koos maal veetnud, ja sellele, kuidas nad olid l\u00e4bi metsatuka mere poole jalutanud ja nende ette oli kerkinud mitme p\u00f5llu kaugusel hekkidest ja ku\u0308nnimaast v\u00e4lja ulatuvad korstnad ja mastid, sakilised ja kirevad siluetid rohelise, niiske Inglise hommiku taustal. Tundus, nagu oleksid nood haruldased laevakered suudme asendi t\u00f5ttu merest \u00e4ra l\u00f5igatud ja maismaale igaveseks l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud, kuuludes sealse kummalise maastiku juurde. Reisilaevad keset hekke. Too p\u00e4ev oli eriliselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, kuna Lucy oli vabanenud oma su\u0308gavast pessimismist, ning nu\u0308u\u0308d tuletasid siinsed laevad Lushingtonile meelde, kuidas naine oli koos temaga l\u00e4bi puudesalu tulnud ja j\u00e4rsult seisatanud, juuksed u\u0308le n\u00e4o lehvimas, kui nad koos v\u00e4rvitud korstnaid vaatasid.<\/p>\n
Aga sellest on m\u00f6\u00f6das juba kuid, m\u00f5tles ta. See siin on teine riik. Midagi sootuks muud.<\/p>\n
Laev ei liikunud enam edasi ning u\u0308ks kailt v\u00e4ljunud mootorpaat s\u00f5itis pahvides nende poole. Pardale astus m\u00f5\u00f5gaga ohvitser, kellele j\u00e4rgnes kurnatult monokli ja paljaksaetud peaga tsiviil. Too viimane h\u00e4rrasmees kandis rasket tungraua moodi t\u00f6\u00f6riista. Selle seadeldisega, mis, nagu selgus, oli j\u00e4\u00e4nuk tru\u0308kipressi algusaegadest, tembeldas ta k\u00f5ik tema meelest korrasolevad passid, v\u00f5ttes samal ajal krahv Bobeli tungival palvel vastu u\u0308he sigari. L\u00f5puks ometi p\u00e4\u00e4sesid nad maale ning Lushington s\u00f5itis hotelli, kus ta leidis kirja Da Costalt, kes vabandas, et ei saanud laevale vastu tulla. Lushington \u00f5htustas ja heitis vara magama. Reis oli olnud v\u00e4sitav.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Venusbergi” peategelane Lushington on “t\u00f5sine, \u00f5hetava n\u00e4oga noormees”, kes saadetakse erikorrespondendina \u00fchte Balti riiki, mille nimi tal kuidagi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175159,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[79452,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,7841,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-175447","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-anthony-powell","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-loomingu-raamatukogu","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-top-stories","26":"tag-topstories","27":"tag-uldised-uudised","28":"tag-uudised","29":"tag-viimased-uudised","30":"tag-world","31":"tag-world-news","32":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116557547667526317","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175447","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175447"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175447\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175159"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175447"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175447"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175447"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}