{"id":17570,"date":"2025-10-12T06:43:10","date_gmt":"2025-10-12T06:43:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/17570\/"},"modified":"2025-10-12T06:43:10","modified_gmt":"2025-10-12T06:43:10","slug":"xenia-joost-kultuuritoetused-peavad-toetama-arengut-mitte-ellujaamist-id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/17570\/","title":{"rendered":"Xenia Joost: kultuuritoetused peavad toetama arengut, mitte elluj\u00e4\u00e4mist | ID"},"content":{"rendered":"

Tulid erasektorist kultuuriministeeriumi asekantsleriks juunis. Kas oled oma otsust juba j\u00f5udnud kahetseda?\u00a0<\/p>\n

Kannan kaasas \u00fchte m\u00f5tet, mis mind aitab ka raskematel hetkedel: hoian silmad pallil ehk keskendun eesm\u00e4rgile. Kui tead, kuhu tahad j\u00f5uda, muutub k\u00f5ik muu v\u00e4hem oluliseks. T\u00f6\u00f6alaselt v\u00f5ib vahel juhtuda, et fookus hajub sest infot tuleb igast suunast liiga palju. Siis ongi eriti t\u00e4htis teadlikult meenutada endale, kuhu liigud. See aitab tasakaalu hoida ja edasi minna.\u00a0<\/p>\n

Mis on sinu jaoks see “pall”, millel sa silma peal hoiad?\u00a0<\/p>\n

\u00a0Kui otsustasin tulla kultuurijuhtimisse, oli minu peas \u00fcks p\u00f5him\u00f5tteline k\u00fcsimus: kuidas saan v\u00e4\u00e4rtust luua oma senise kogemuse najalt. Eesti kultuur on mitmekesine ja rahvusvaheliselt tugev, me oleme n\u00e4htavad ja huvitavad. K\u00fcsimus on, kuidas seda rikkalikku pagasit edasi arendada, nii et me ei oleks tugevad ainult omakeskis, vaid looksime veel enam dialooge ja koost\u00f6id ka v\u00e4ljaspool Eestit.\u00a0<\/p>\n

Me ei tohi riigina muutuda v\u00e4ikseks \u00e4\u00e4realaks ja kultuuril on selles suur roll kanda.\u00a0Peame olema osa rahvusvahelisest \u00f6kos\u00fcsteemist ja seal, kus meil on potentsiaali, ka eestvedajad. Meil on juba tugev alus: professionaalne ajalooline taust, \u00e4ge noor energia, meil on maailmatasemel nimed ja toimiv kultuurielu. K\u00fcsimus on, kas suudame seda edasi arendada ja kasvatada.\u00a0<\/p>\n

See ongi minu “pall”\u2013 luua raam, kus Eesti kultuur saab kasvada, rahvusvahelistuda ja laieneda. Kui saan oma kogemusega p\u00e4riselt v\u00e4\u00e4rtust luua, siis tean, et olen \u00f5igel teel.\u00a0<\/p>\n

Xenia Joost Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kui palju oled juba suutnud eraraha tuua Eesti kultuurile?\u00a0<\/p>\n

Minu roll ei ole eraraha ise tuua, vaid luua raamistik, mis v\u00f5imaldab kultuuril eri finantsinstrumente kaasata. Kultuuripoliitika m\u00f5te on kujundada keskkond, kus saavad kasvada ja areneda nii suured institutsioonid kui ka \u00fcksiktegijad.\u00a0<\/p>\n

Praegu oodatakse ministeeriumilt vahel liiga palju otsest sekkumist. Mina usun, et kultuuripoliitika ei peaks t\u00e4hendama igap\u00e4evast juhtimisse sekkumist, vaid pigem sellise raami loomist, kus organisatsioonid saavad tegutseda loovalt ja iseseisvalt.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Oluline on, et liiguksime suhtumisest “riik ja meie” m\u00f5tteviisi juurde “me k\u00f5ik koos”. Eesm\u00e4rk on \u00fchine: et eesti keel ja Eesti kultuur kasvaks ja \u00f5itseks.\u00a0Mul on olnud v\u00e4ga hea v\u00f5imalus kohtuda eri valdkondade esindajatega oma senise ametiaja k\u00f5ikidel n\u00e4dalatel. M\u00f5nikord on need olnud Euroopa Liidu uue rahastusperioodi arutelud, m\u00f5nikord konkreetse valdkonna murekohad. Ma ei ole aga kohanud inimest, kes ei tahaks, et Eesti kultuur kasvaks ja \u00f5itseks. Teemade ring on lai, aga oluline on, et me p\u00e4riselt kokku saame ja r\u00e4\u00e4gime.\u00a0 \u00a0<\/p>\n

Milliseid tulemusi on see andnud, et valdkonnad on kultuuriministeeriumi juhtimisel kokku saanud?\u00a0<\/p>\n

\u00dcks k\u00f5ige inspireerivamaid asju, mida ma olen n\u00e4inud, on valdkondadevaheline s\u00fcnergia. Kohtudes \u00fchise laua taga s\u00fcnnivad uued seosed: arhitektuur ja muusika, videom\u00e4ngud ja film, kunst ja tehnoloogia. Tekivad uued dimensioonid, mida \u00fcksinda nurgas pusides ei oleks v\u00f5imalik isegi genereerida.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Eesti on v\u00e4ike riik ja meie ressursid on piiratud. Just seet\u00f5ttu on koost\u00f6\u00f6 meie suurim tugevus. Konkurentsi asemel peaksime n\u00e4gema v\u00f5imalust kasvada koos. See m\u00f5tteviis on oluline muutus ja midagi, mida ma tahan kultuuripoliitikasse tuua.\u00a0<\/p>\n

Xenia Joost Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Nentisid, et kultuuriorganisatsioonidel on tekkinud tunne, et on kultuuriministeerium ja siis on nemad. Miks on see l\u00f5he tekkinud?\u00a0<\/p>\n

Sageli koonduvad arutelud toetuste \u00fcmber. Need on kahtlemata vajalikud arutelud, kuid ministeeriumi roll ei saa piirduda ainult toetuste jagamisega. Kui organisatsiooni arenguplaan tugineb t\u00e4ielikult riigi toetustele ja ootusele, et need igal aastal kasvavad, muutub organisatsioon paratamatult haavatavaks, nii loomingulises kui ka juhtimislikus plaanis.\u00a0<\/p>\n

Meie eesm\u00e4rk peab olema toetuste kaudu arengu toetamine, mitte pelgalt elluj\u00e4\u00e4mine. Elluj\u00e4\u00e4mine ei saa olla kultuuri eesm\u00e4rk, selleks peab olema areng. Innovatsioon ja uute seoste loomine olemasolevate v\u00e4\u00e4rtuste vahel ongi meie loomeinimeste tugevus. Meie roll on olla vedur mitte ainult kultuurisektori sees, vaid ka \u00fchiskonna laiemate uuenduste toomisel. Kui midagi ei toimi, siis just loojad tunnetavad, v\u00e4ljendavad ja aitavad muutusi ellu viia.\u00a0<\/p>\n

Kui aga tekib tunne, et riigi ainus roll on toetuste jagamine ja raha ei ole kunagi nii palju, kui on soovijaid, tekibki pinge, mis hakkab pikapeale ka koost\u00f6\u00f6d l\u00f5hkuma. Selle asemel peaksime investeerima arengusse ja potentsiaali, mis aitab \u00f6kos\u00fcsteemil kasvada ning organisatsioonidel seista iseseisvamalt ka keerulistel aegadel. T\u00f5si, paljudes valdkondades esineb nn turut\u00f5rkeid ning turureeglite j\u00e4rgi on seal keeruline areneda. Kuid me ei saa arendada kogu kultuuriruumi ainult eeldusel, et toetame neid, kes muidu iseseisvalt ellu ei j\u00e4\u00e4ks.\u00a0<\/p>\n

Oluline on leida tasakaal: \u00fchelt poolt hoida p\u00e4randit ja kultuuri, teisalt panustada innovatsiooni, majandusse ja Eesti rahvusvahelisse kuvandisse. N\u00e4iteks t\u00e4navuse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti v\u00e4ljapanekut “Las ma soojendan sind” saatis erakordne rahvusvaheline edu. Lisaks nimekatele eriala v\u00e4ljaannetele t\u00f5stsid meie kuraatorite t\u00f6\u00f6d esile sellised v\u00e4ljaanded nagu Bloomberg, Guardian ja teised. Viimati mainitu s\u00f5nul l\u00f5i Eesti v\u00e4ljapanek biennaalil pahviks, olles k\u00f5igist rahvuspaviljonidest k\u00f5ige v\u00f5imsama s\u00f5numiga. Meie arhitektuuri vastu tuntakse suuremat rahvusvahelist huvi kui kunagi varem ja seda tuleb ka ekspordis \u00e4ra kasutada.\u00a0<\/p>\n

Me peame leidma \u00fchisosa, ehitama sildu ja kasvama dialoogides v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rseteks partneriteks nii majanduse kui ka \u00fchiskonna arengus laiemalt. Just tasakaalu otsimine ja hoidmine on see, millele toetudes saame ehitada kultuuri j\u00e4tkusuutlikust.\u00a0<\/p>\n

Kuidas kultuuriasutused sellesse m\u00f5tteviisi suhtuvad, et toetus peab k\u00e4ima k\u00e4sik\u00e4es arenguga?\u00a0<\/p>\n

Ma usun, et iga muutus teeb inimesed ettevaatlikuks. Praegu on meil riigis keeruline majanduslik olukord: oleme pidanud suurendama kaitsekulusid ning kuigi majandus on p\u00f6\u00f6rdunud tasapisi langusest kasvule, on see liikumine aeglane. Inimesed on v\u00e4sinud ja ootavad stabiilsust. Erinevad hirmud ja ebakindlus eri tasanditel muudavad praeguse aja emotsionaalselt raskeks.\u00a0<\/p>\n

Sellises olukorras on keeruline inspireerida organisatsioone oma m\u00f5ttemalle \u00fcmber hindama ja pingutama, et n\u00e4ha uusi v\u00f5imalusi. M\u00f5nele on see lihtsam ja loomulikum, on neid, kes juba iseseisvalt samme astuvad, kuid \u00fcksi j\u00e4\u00e4b j\u00f5udu v\u00e4heks. On ka neid, kes muutusi ei soovi ja t\u00f5tt-\u00f6elda ei peagi k\u00f5ik muutuma. Aeg n\u00e4itab.\u00a0<\/p>\n

Selge on aga see, et samamoodi edasi minna ei saa. Meie kultuur on liiga ambitsioonikas ja meie rahakott liiga piiratud. Peame otsustama, kas v\u00e4hendada oma ambitsioone v\u00f5i leida uusi teid. Mina olen alati uute v\u00f5imaluste poolt.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Xenia Joost Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Too palun m\u00f5ni n\u00e4ide, millises valdkonnas ekspordile suunatud m\u00f5tlemine k\u00f5ige paremini on juuri ajanud?\u00a0<\/p>\n

Eestis on mitmeid loomevaldkondi, kus ekspordile ja rahvusvahelisele koost\u00f6\u00f6le on loodud tugev alus. N\u00e4iteks muusikas toimuvad festivalid, mis on rahvusvaheliselt h\u00e4sti n\u00e4htavad ja olulised Eesti muusika tutvustamisel maailmas. Tallinn Music Week on regiooni \u00fcks m\u00f5jukamaid muusikat\u00f6\u00f6stuse foorumeid, mis toob siia valdkonna professionaale ja loob koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi. Jazzkaar seob Eestit rahvusvahelise d\u017e\u00e4ssikogukonnaga ning Viljandi P\u00e4rimusmuusika Festival toob kokku eri kultuuride muusikud, aidates Eesti traditsioonidel elada kaasaegses dialoogis. Need ja paljud teised Eesti muusika s\u00fcndmused kasvatavad meie muusika rahvusvahelist n\u00e4htavust, toovad siia publikut ja eksperte ning avavad uksi koost\u00f6\u00f6ks.\u00a0<\/p>\n

Filmi- ja audiovisuaalvaldkonnas on Eesti \u00fcheks suurimaks tugevuseks Pimedate \u00d6\u00f6de filmifestival (P\u00d6FF), mille\u00a0Industry@Tallinn\u00a0& Baltic Event on saanud Baltikumi keskseks filmit\u00f6\u00f6stuse kokkusaamise kohaks. Rahvusvahelised koost\u00f6\u00f6d s\u00fcnnivad nii festivalidel, filmide levitamise kaudu kui ka teenuste pakkumisel \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5ttepaikade ja tehniliste meeskondade kaudu. Eesti filmide rahvusvahelisel kaasrahastamisel on oluline roll Eesti Filmi Instituudil, mis osaleb ka rahvusvahelistel filmiturgudel, pakkudes filmitegijatele platvormi.\u00a0<\/p>\n

Disain ja arhitektuur on samuti olulise ekspordipotentsiaaliga valdkonnad. Nende m\u00f5ju ei piirdu ainult kultuuriga \u2013 disain ja arhitektuur loovad lisandv\u00e4\u00e4rtust ka traditsioonilistes t\u00f6\u00f6stustes, aidates Eestil liikuda allhankep\u00f5hiselt mudelilt k\u00f5rgema v\u00e4\u00e4rtusega toodete ja teenuste poole. Samal ajal seovad need valdkonnad kultuuri innovatsiooni ja kestlikkusega ning tugevdavad Eesti rahvusvahelist kuvandit.\u00a0<\/p>\n

M\u00e4ngut\u00f6\u00f6stus ja audiovisuaalne sisu (animatsioon, seriaalid, VR\/AR) on kiiresti kasvavad valdkonnad, kus Eesti tegijad on juba rahvusvaheliselt n\u00e4htavad. Erinevad festivalid, v\u00f5rgustikud ja loomeinkubaatorid toetavad seda arengut, kuid potentsiaali on veel m\u00e4rksa enam.\u00a0<\/p>\n

Kultuuriekspordil on ka laiem m\u00f5\u00f5de kui ainult turgude vallutamine. Kuidas Eesti lood ja meeleolud vastu on v\u00f5etud?<\/p>\n

Lisaks majanduslikule m\u00f5\u00f5tmele on kultuuril ka laiem strateegiline roll. Visuaalne etenduskunst on hea n\u00e4ide \u2013 Eesti Noorsooteatri lavastus “Transport: Frontline” osales t\u00e4navu rahvusvahelisel nukuteatrite festivalil Prantsusmaal ja t\u00f5estas, et suudame r\u00e4\u00e4kida lugusid nii, et need k\u00f5netavad ka k\u00f5ige keerulisematel teemadel. Sellised lavastused ei toeta \u00fcksnes ekspordiambitsioone, vaid kujundavad ka Eesti kuvandit ja tugevdavad julgeolekut \u2013 sest kui teised rahvad leiavad end meie lugudest, tekib emotsionaalne side ja vastastikune m\u00f5istmine.\u00a0<\/p>\n

Ka kirjandus aitab Eesti lugusid viia rahvusvahelise publikuni. N\u00e4iteks Triinu Laane ja Marja-Liisa Platsi lasteraamat “Luukere Juhani juhtumised” j\u00f5udis 2023. aastal esimese eesti teosena USA maineka Kirkuse kirjandusauhinna laste- ja noortekirjanduse kategooria finaali. See on m\u00e4rgiline saavutus, mis kinnitab, et Eesti lood k\u00f5netavad laia lugejaskonda ja tugevdavad meie positsiooni maailmakirjanduses.\u00a0<\/p>\n

Eesti kirjandus j\u00f5uab t\u00f5lgete kaudu j\u00e4rjepidevalt erinevatesse keeltesse ja kultuuridesse: 2023. aastal t\u00f5lgiti 114 teost 25 keelde, 2024. aastal 79 teost 23 keelde ning 2025. aastal on juba praeguseks ilmunud 63 t\u00f5lget 22 keelde. Need arvud n\u00e4itavad, et Eesti kirjanduse rahvusvaheline kohalolu on viimastel aastatel p\u00fcsinud stabiilne ja mitmekesine.\u00a0<\/p>\n

Visuaalkunst ja galeriimaastik on viimase viieteistk\u00fcmne aasta jooksul teinud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse arenguh\u00fcppe. Eesti kunstnikud ja galeriid osalevad maailma mainekamatel kunstimessidel ning meie teosed on j\u00f5udnud ka suurte muuseumide kogudesse, n\u00e4iteks Londoni Tate’i ja Pariisi Pompidou’sse. Rahvusvaheline kollektsion\u00e4\u00e4ride v\u00f5rgustik on laienenud ning Eesti on ise korraldanud kunstimesse ja olnud aktiivselt kohal rahvusvahelistel n\u00e4itustel ja festivalidel. K\u00f5ik see on kasvatanud nii n\u00e4htavust kui ka ekspordiv\u00f5imekust.\u00a0<\/p>\n

Xenia Joost Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Tundub, et k\u00f5ik ongi juba h\u00e4sti. Aga ma saan aru, et teil on veelgi suuremad ambitsioonid. Kuidas kavatsete neid ellu viia?<\/p>\n

Oleme algatanud arutelusid, kuidas neid k\u00f5iki tegevusi senisest enam v\u00f5imestada ning milline v\u00f5iks olla strateegiline ja pikaajaline plaan, et mitte killustada tegutsemist \u00fcksikute projektide kaupa.<\/p>\n

T\u00f5si, strateegilise vaate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja elluviimine v\u00f5tab aega \u2013 alates kaardistusest ja m\u00f5\u00f5dikutest kuni j\u00e4rkj\u00e4rgulise kasvuni. Kuid k\u00f5ik algab esimesest sammust ning Eesti loomevaldkondadel on selleks tugev alus olemas.\u00a0<\/p>\n

Loomevaldkonnad annavad oma unikaalse panuse Eesti rahvusvahelisse n\u00e4htavusse. See mitmekesisus on meie suurim v\u00e4\u00e4rtus nii majanduslikus, kultuurilises kui ka strateegilises m\u00f5ttes. Tuues esile edulugusid meie rikkalikust kultuuriruumist saame ennast maailmaga \u00fchendada. See on alati olnud Eestile oluline, aga t\u00e4na on see eriti t\u00e4htis. Me peame senisest rohkem r\u00f5hutama kultuuri ja meie lugude r\u00e4\u00e4kimise olulisust, sest just nii saavad teised rahvused meid m\u00f5ista ja meiega samastuda. See on \u00fcks meie rollidest maailmas.\u00a0<\/p>\n

Sellist\u00a0soft power’it kasutada on kindlasti nutikas m\u00f5te. Kas ka valitsuse tasandil teiega samas liinis m\u00f5eldakse – et kultuur on julgeolekugarantii?\u00a0<\/p>\n

Oleme esmakordselt ajaloos kaitsnud loomeekspordi kava koostamise valitsuse tasandil. Kava teevad majandus- ja kultuuriministeerium koost\u00f6\u00f6s, mis juba iseenesest n\u00e4itab koost\u00f6\u00f6d ja avatust. Majandusministeeriumi rakendusasutusel EIS (endine EAS), kellega me koos kava koostame, on tugevused ekspordi ja turunduse rakendamises ning meie loomekompetents annavad kokku v\u00e4ga tugeva aluse. K\u00e4ib ka avatud dialoog V\u00e4lisministeeriumiga just\u00a0softpoweri\u00a0osas, et kuidas saaksime enam koost\u00f6\u00f6d teha Eesti kuvandi kasvatamiseks.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Eesti kultuur on tugev ja rahvusvaheliselt hinnatud, k\u00fcsimus on, kuidas seda teadlikult ja targalt edasi viia.\u00a0Kui kuskil on l\u00fcnki \u2013 n\u00e4iteks dialoogis v\u00f5i koost\u00f6\u00f6v\u00f5imalustes \u2013 siis see on kultuuriministeeriumi ja minu t\u00f6\u00f6 neid kokku viia. Meie eesm\u00e4rk on, et k\u00f5ik osapooled saaksid areneda ja panustada, ning see on koht, mille peab meie dialoogis selgeks tegema.\u00a0<\/p>\n

Xenia Joost Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Jah, kultuurieksport, millest te r\u00e4\u00e4kisite, on kindlasti v\u00e4ga oluline, aga kindlasti olete kuulnud Vikerraadio saadet<\/a>, kus kultuuriorganisatsioonide juhid r\u00e4\u00e4kisid, kuidas ministeeriumil v\u00f5i \u00fcldse Eesti riigi esindajatel meeldib k\u00e4ia Londonis v\u00f5i Roomas Arvo P\u00e4rdi kontserdil, aga Eestis on kultuurile panustamine teisej\u00e4rguline. Et pigem v\u00f5iks ka kodus kultuuriga asjad korda teha, oli kultuuriinimeste s\u00f5num.<\/p>\n

Kui meil on keegi, kes avab meile uksi, siis tuleb seda t\u00e4histada. Kui Arvo P\u00e4rt avab t\u00e4na Eestile rahvusvahelisi uksi, siis olgem selle \u00fcle r\u00f5\u00f5msad ja t\u00e4nulikud. V\u00f5iksime keskenduda sellele, kuidas nende avatud uste kaudu veelgi suuremaid v\u00f5imalusi luua.\u00a0<\/p>\n

K\u00fcsimus on ju selles, kuidas anda noortele v\u00f5imalusi, kuidas kasvatada uusi Arvo P\u00e4rte Eestist, kuidas aidata neil rahvusvaheliselt kasvada. Kui keegi on ees ja aitab neid v\u00f5rgustikke rajada, siis see on suurep\u00e4rane. See on kiirtee. \u00a0<\/p>\n

Minu jaoks t\u00e4hendab “kodu korda tegemine” mitte ainult olemasoleva s\u00e4ilitamist, vaid ka arendamist. Eesti kultuuri kasvuruum ei piirdu meie v\u00e4ikese siseturuga, kus arenguv\u00f5imalused j\u00e4\u00e4vad paratamatult \u00fchel hetkel turu suuruse taha pidama. Kui lagi on k\u00e4es, tuleb valida: kas minna oma ni\u0161ist v\u00e4lja ja hakata looma massiprodukti v\u00f5i otsida uusi v\u00f5imalusi v\u00e4ljaspool Eestit.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Meie tugevus seisneb aga just loovates ja oman\u00e4olistes ni\u0161\u0161ides. Massiturul konkureerimine ei ole meie eesm\u00e4rk ega ka reaalselt v\u00f5imalik, see j\u00e4\u00e4b suurriikide p\u00e4rusmaaks, kus toimivad allhanke- ja madalhinna mudelid. Kui aga meie lood j\u00f5uavad maailma, kasvab koos sellega ka “kodu”.\u00a0<\/p>\n

Meie turg on v\u00e4ike ja ma saan aru, et s\u00f5na turg kultuuri kontekstis tekitab vahel trotsi, aga kui tahame olla tugevad partnerid ja t\u00f5siseltv\u00f5etavad rahvusvahelises dialoogis, peame majandusm\u00f5\u00f5tme sisse tooma. Mitte k\u00f5ikides valdkondades ja mitte k\u00f5ikjal, aga lisam\u00f5\u00f5tmena \u2013 see on meie v\u00f5imalus. See tugevdab nii meie sektoreid kui ka meie dialoogi \u00fchiskonnas. \u00a0<\/p>\n

Kultuuri eesm\u00e4rk ei saa olla elluj\u00e4\u00e4mine.\u00a0Areng, kasv ja rahvusvahelised seosed on need, mis toovad lisandv\u00e4\u00e4rtuse tagasi ka Eestisse.\u00a0<\/p>\n

Kes on meil need uued “Arvo P\u00e4rdid”?\u00a0On neid noorte hulgas \u00fcldse peale tulemas, kui kultuuriga tegelemise prestii\u017e pole just k\u00f5rge?\u00a0<\/p>\n

Kindlasti on Eestis uusi P\u00e4rte, muidugi on, ja mitte ainult muusikas. Neid on igas valdkonnas, aga minu \u00fclesanne ei ole nimetada uusi P\u00e4rte, vaid luua selline struktuur ja keskkond, kus uued Arvod saavad kasvada. Potentsiaali on t\u00e4na igas loomevaldkonnas. K\u00fcsimus on pigem selles, kuidas neid potentiaale toetada ja milliseid v\u00f5imalusi luua, et anded saaksid areneda.\u00a0<\/p>\n

Nii nagu ka toetuste teemal juba r\u00e4\u00e4gitud, ei saa me rahastusest m\u00f6\u00f6da vaadata \u2013 see on \u00fcks akuutsemaid k\u00fcsimusi nii kultuurisektoris kui kogu \u00fchiskonnas.\u00a0Uute talentide kasvatamiseks ja vajalike struktuuride \u00fclesehitamiseks on ressursid h\u00e4davajalikud. Samal ajal tuleb aga k\u00fcsida, kuidas seda ressurssi luua. N\u00e4en siin v\u00f5imalusi uutes koost\u00f6\u00f6vormides ja julgemaid samme teistes sektorites, kus on tugev majanduslik baas, kuid kus loovuse lisamine aitab j\u00f5uda k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtuseni ja majanduskasvuni.\u00a0<\/p>\n

N\u00e4iteks L\u00f5una-Korea juhtival ehitus- ja arhitektuurimessil Korea Build 2025. aasta veebruaris osales EIS-i korraldatud delegatsioonis 11 Eesti puidu- ja arhitektuuriettev\u00f5tet. Messil toimus Eesti arhitektuuri- ja disainiseminar, kus osales \u00fcle 150 Korea arhitekti ja ehitusvaldkonna spetsialisti. Lisaks ettev\u00f5tetele kaasati delegatsiooni ka kolm arhitekti, mis t\u00f5i v\u00e4ga konkreetse tulemuse \u2013 s\u00f5lmiti koost\u00f6\u00f6lepinguid. N\u00e4iteks leidis Eesti arhitektuurib\u00fcroo Creatomus Solutions koost\u00f6\u00f6partneri L\u00f5una-Korea puidust moodulmajade tootja Space Factory.\u00a0<\/p>\n

See n\u00e4ide t\u00f5estab, et loovus loob lisandv\u00e4\u00e4rtust ja avab uusi v\u00f5imalusi. K\u00fcsimus ei ole ainult selles, kas uued P\u00e4rdid on olemas, vaid selles, kuidas me loome tingimused, et meie talendid saaksid esile kerkida ja m\u00f5jule p\u00e4\u00e4seda.\u00a0<\/p>\n

Xenia Joost Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

\u00dctlesid, et Eesti kultuuriorganisatsioonid kardavad v\u00e4ga s\u00f5nu “turg” ja “m\u00fc\u00fcmine”. Kas oled uurinud, miks ja mida nad kardavad?\u00a0<\/p>\n

Hirm tuleneb sageli teadmatusest v\u00f5i harjumatusest. Loomevaldkonnas ei ole neid s\u00f5nu peetud loomulikuks osaks, sest fookus on loomingulisel sisul. Tegelikult on aga nii “turg” kui ka “m\u00fc\u00fcmine” t\u00f6\u00f6riistad, mis aitavad loomingul j\u00f5uda inimesteni \u2013 need ei ole ohud ega loomingut piiravad m\u00f5isted. K\u00fcsimus on pigem tasakaalus: kuidas s\u00e4ilitada loovus ja v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hisus ning samal ajal lisada majanduslik m\u00f5\u00f5de, mis v\u00f5imaldab loojatel j\u00e4tkusuutlikult tegutseda.\u00a0<\/p>\n

Me peame \u00f5ppima loomevaldkondi ka m\u00f5\u00f5tma ja nende m\u00f5ju hindama. See ei ole loomingule vastandlik, vaid aitab sektoril kasvada. N\u00e4eme juba, et muusikavaldkond on valmis selleks dialoogiks, festivalid ja rahvusvahelised koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikud on head n\u00e4ited, kuidas looming ja majandus saavad \u00fcksteist toetada. Sama kehtib filmi kohta, kus ekspordisuund on selgelt v\u00e4lja joonistumas. Ka kirjastus, videom\u00e4ngut\u00f6\u00f6stus, disain ja arhitektuur n\u00e4itavad h\u00e4id kasvum\u00e4rke.\u00a0<\/p>\n

Selle m\u00f5tteviisi juurutamine peab alguse saama juba haridusasutustest, nii seal, kus koolitatakse loovisikuid, kui ka seal, kus kasvavad tulevased majandus- ja juhtimisprofessionaalid. Praegu puuduvad meil sillad: p\u00fc\u00fcame maalikunstnikule \u00f5petada raamatupidamist, samas kui majandustudengitel pole sageli aimugi loomesektori majanduslikust potentsiaalist. Ent iga majandustudeng teab, et raamatupidamine ei ole finantsjuhtimine, samamoodi ei pea ega tohigi maalikunstnikust saada raamatupidajat. Tegelikult vajame eri valdkondade talentide koost\u00f6\u00f6d.\u00a0<\/p>\n

\u00dcksi ei j\u00f5ua me kaugele, koost\u00f6\u00f6, mitte \u00fcksikute rollide koormamine, viib meid edasi ja loob aluse kultuuri ning loomevaldkondade rahvusvahelisele kasvule.\u00a0<\/p>\n

Miks on praegusel hetkel, kui kultuuris raha napib ja inimesed on v\u00e4ikese palga p\u00e4rast tusased, \u00f5ige hetk r\u00e4\u00e4kida suurtest arenguh\u00fcpetest ja perspektiivide nihutamisest?\u00a0<\/p>\n

Just raskel ajal peame m\u00f5tlema loovalt ja julgelt. Innovatsioon s\u00fcnnib tihti kriiside ja ebakindluse keskel, olukorras, kus vanad mudelid enam ei toimi ja mugavustsoonist sunnitakse v\u00e4lja astuma. Eesti on end juba maailmas positsioneerinud innovaatilise IT-riigina, kuid tegelikult on iga innovatsiooni l\u00e4htepunkt loovus.\u00a0<\/p>\n

Praegu on hetk, kus loovuse rolli tuleb teadlikult ja strateegiliselt esile tuua. Kui me toome loovuse lauale mitte ainult kultuuri k\u00fcsimusena, vaid innovatsiooni alusena, avame uusi v\u00f5imalusi nii loomesektori kasvuks kui ka kogu Eesti majanduse ja rahvusvahelise kuvandi tugevdamiseks. See loob v\u00e4\u00e4rtust ka traditsioonilistes t\u00f6\u00f6stustes, sest loovus ja disain aitavad liikuda edasi allhanke-p\u00f5hisest mudelist k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega toodete ja teenuste poole.\u00a0<\/p>\n

Lisaks majanduslikule m\u00f5\u00f5tmele on loovusel v\u00f5ime kasvatada usaldust ja sidemeid rahvusvaheliselt. Kui Eesti suudab r\u00e4\u00e4kida oma lugusid muusika, filmi, teatri, kirjanduse ja visuaalse kunsti kaudu, siis see mitte ainult ei too ekspordiv\u00f5imalusi, vaid ka tugevdab meie julgeolekut ja rahvusvahelist positsiooni. Just lugude kaudu tekivad emotsionaalsed sidemed, mis seovad rahvaid ja kultuure.\u00a0<\/p>\n

Seega on praegune aeg keeruline, aga just see teebki selle \u00f5igeks hetkeks. Kui suudame raskel ajal teha strateegilisi otsuseid ja kasutada loovust innovatsiooni mootorina, siis v\u00f5ime saavutada h\u00fcppe, mis kasvatab nii meie kultuuri kui ka majandust ja t\u00f5stab Eesti riigi uuele tasemele.\u00a0<\/p>\n

Xenia Joost Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tulid erasektorist kultuuriministeeriumi asekantsleriks juunis. Kas oled oma otsust juba j\u00f5udnud kahetseda?\u00a0 Kannan kaasas \u00fchte m\u00f5tet, mis mind…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17571,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[10671,37,33,35,173,34,36,6814,2545,3939,3859,10673,10674,10675,140,10672],"class_list":["post-17570","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-asekantsler","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kultuuri-rahastamine","tag-kultuuriministeerium","tag-kultuuriministeeriumi-eelarve","tag-kultuuripoliitika","tag-kultuurirahastus","tag-kultuuritoetused","tag-loomingu-asekantsler","tag-meelelahutus","tag-xenia-joost"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17570","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17570"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17570\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17571"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17570"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17570"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17570"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}