{"id":175739,"date":"2026-05-12T06:06:11","date_gmt":"2026-05-12T06:06:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175739\/"},"modified":"2026-05-12T06:06:11","modified_gmt":"2026-05-12T06:06:11","slug":"teadlased-tuvastasid-sadu-luhinagelikkusega-seotud-geenivariante-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175739\/","title":{"rendered":"Teadlased tuvastasid sadu l\u00fchin\u00e4gelikkusega seotud geenivariante | Tervis"},"content":{"rendered":"

Prillikandjaid on t\u00e4nases maailmas rohkem kui kunagi varem, samuti kontaktl\u00e4\u00e4tsekandjaid ja silma laseroperatsioonide patsiente.<\/p>\n

P\u00f5hjus ei ole ainult selles, et prillimeistrid ja kontaktl\u00e4\u00e4tsede valmistajad on senisest usinamaks saanud.<\/p>\n

Rahvusvaheline teadlasr\u00fchm, nende seas ka Eesti teadlasi, on n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja selgitanud ligi tuhat geenivarianti, mis on seotud silma refraktsioonivigadega. Refraktsioonivead on silma f\u00fc\u00fcsikalised erip\u00e4rad, n\u00e4iteks silmamuna, sarvkesta v\u00f5i l\u00e4\u00e4tse ise\u00e4ralik kuju, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada l\u00fchi- v\u00f5i kaugen\u00e4gelikkust v\u00f5i astigmatismi.<\/p>\n

Jian Yang Hiinast Westlake’i \u00dclikoolist, Jian Zeng Austraaliast Queenslandi \u00dclikoolist ja nende kolleegid anal\u00fc\u00fcsisid enam kui 1,7 miljoni inimese andmeid. Inimesi oli nii Euroopast, Kaug-Idast kui ka Aafrikast. Nii ulatuslikku ja laiap\u00f5hjalist n\u00e4gemisprobleemide geneetilist uuringut ei olegi varem tehtud.<\/p>\n

<\/p>\n

Yang, Zeng ja kaasautorid, nende seas Reedik M\u00e4gi, Andres Metspalu ja muudki geeniteadlased Tartu \u00dclikoolist kirjutavad ajakirjas Nature Genetics<\/a>, et anal\u00fc\u00fcs paljastas seoseid refraktsioonivigadega tervelt 932 geenivariandil, sealhulgas 241 variandil, mida varem n\u00e4gemisprobleemidega seostatud ei ole.<\/p>\n

Mitmedki variandid paistavad esinevat ainult mingi piirkonna inimestel, mis osutab, et n\u00e4gemish\u00e4irete geenirisk on eri rahvastel m\u00f5nev\u00f5rra erisugune.<\/p>\n

Teadlased kirjutavad, et tuvastatud geenivariantide koosm\u00f5ju seletab refrektsioonivea teket umbes 21 protsendi ulatuses.<\/p>\n

Ilmnes ka, et inimestest, kellel geneetilise riski skoor on k\u00f5rgem, saavad prillikandjad t\u00f5en\u00e4olisemalt juba lapse- v\u00f5i teismeeas. V\u00e4iksema riskiskooriga inimestele kirjutatakse prillid v\u00e4lja pigem keskeas.<\/p>\n

Kindel on aga seegi, et n\u00e4gemish\u00e4irete tekkel on peale geenivariantide suur osa ka elulaadi- ja keskkonnateguritel.<\/p>\n

L\u00fchin\u00e4gelikkust n\u00e4iteks v\u00f5ib soodustada pikaajaline l\u00e4hedale vaatamine, mida v\u00f5ib kergesti juhtuda lugedes v\u00f5i arvuti- v\u00f5i mobiiliekraani vaadates. Riskiteguriks v\u00f5ib olla ka v\u00e4hene \u00f5ues k\u00e4imine.<\/p>\n

Arvatakse, et aastaks 2050 v\u00f5ib l\u00fchin\u00e4gelik olla juba k\u00fcmme protsenti maailma elanikest. Geneetilised s\u00f5eluuringud v\u00f5iksid aidata suurema riskiga inimesi juba varakult \u00fcles leida.<\/p>\n

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Prillikandjaid on t\u00e4nases maailmas rohkem kui kunagi varem, samuti kontaktl\u00e4\u00e4tsekandjaid ja silma laseroperatsioonide patsiente. P\u00f5hjus ei ole ainult…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175740,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[79542,26,27,37,33,35,34,36,31,32,1863,79540,21,79541,28,29,32791,19,25,79543,13296,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-175739","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-astigmatism","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-geenid","19":"tag-geenivariandid","20":"tag-headlines","21":"tag-kaugnagelikkus","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-luhinagelikkus","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-refraktsiooniviga","28":"tag-silm","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116560107197694683","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175739","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175739"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175739\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175740"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175739"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175739"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175739"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}