Lehelugude ning arvamusartiklite pealkirjades nenditakse juba mitu head aastat, et noortel ja lastel ei l\u00e4he enam kuigi h\u00e4sti. Teie pakute lahendusena neile s\u00fcstemaatiliselt ja sihilikult sotsiaal-emotsionaalsete oskuste \u00f5petamist. Mis sorti abin\u00f5una te seda n\u00e4ete: kas tulekustutina v\u00f5i tuleohutuse-alase haridusena, millest on kasu k\u00fcmne aasta vaates?<\/p>\n
Stephanie Jones: Olen n\u00f5us, et laste vaimse tervise probleemid on valmistanud muret juba pikemat aega. Paistab, et viimase viie kuni k\u00fcmne aasta jooksul muutunud sagedasemaks ja need on oluliselt s\u00fcvenenud.<\/p>\n
Positiivne ja ennetav sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamine on ennetust\u00f6\u00f6s \u00fcks vahenditest, mida on kasutatud koolides ning teistes \u00f5pikeskkondades juba aastak\u00fcmneid. Anname sellega lastele t\u00f6\u00f6riistad, mis v\u00f5imaldavad neil toime tulla argielu stressiga, suhelda eakaaslastega meeldivalt ja produktiivselt ning juhtida oma emotsioone, m\u00f5tlemist ja tundeid. K\u00f5ike seda on seostatud vaimse tervise probleemide ja k\u00e4itumisprobleemide, depressiivsete s\u00fcmptomite ja \u00e4revuse v\u00e4henemisega.<\/p>\n
Selle \u00fchiskondliku ja teadusliku tausta p\u00f5hjal on meie t\u00f6\u00f6s olulisel kohal sihilikkus. P\u00fc\u00fcame luua strateegiaid, praktikaid ja t\u00f6\u00f6riistu \u00f5petajatele v\u00f5i teistele lastega tegelevatele t\u00e4iskasvanutele igas keskkonnas, kus lapsed viibivad. Soovime, et nad tahaksid ise neid vahendeid kasutada ja nad teeksid seda j\u00e4rjepidevalt. N\u00e4eme, et see on viis, kuidas neid m\u00f5ningaid ebameeldivaid mustreid ennustatavalt murda, v\u00f5i v\u00e4hemalt nende s\u00fcvenemist aeglustada.<\/p>\n
Sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste pakutav tugi on universaalne ning ennetusliku iseloomuga. Pikemas vaates aitab see lastel elustressiga toime tulla ja m\u00f5jutab seda, kas v\u00f5i kui sageli neil vaimse tervise probleemid tekivad. Samas toimivad need oskused ka hetkes. Lapsed ja noored saavad kasutada neid t\u00f6\u00f6riistu ning strateegiaid igap\u00e4evaelu juhtimiseks. Avan, et need toimivad m\u00f5lemat pidi.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3046488h5b70t24.jpg\"\/)
Intervjuu Stephanie Jonesi ja Rebecca Bailey’iga. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Teisalt on see paras v\u00e4ljakutse, sest lapsed, kes juba vaimse tervise probleemidele viitavaid m\u00e4rke ilmutavad, on juba olukorras, kus neil on t\u00f5esti raske. Nendega t\u00f6\u00f6tamine seel\u00e4bi natuke keerukam kui siis, kui \u00f5petada sotsiaal-emotsionaalseid oskusi k\u00f5igile ja juba varakult, mis v\u00f5imaldab lastel neid oskusi arendada.<\/p>\n
Me ei saa teha ainult \u00fchte ega teist: vaimse tervise vallas on vaja nii pikka vaadet kui ka pakkuda tuge sellele osale elanikkonnast, kes on h\u00e4das just praegu.<\/p>\n
Rebecca Bailey: Toetusmeetmed ja tuumikstrateegiad, millele meie keskendume, on m\u00f5eldud laste hetkes toetamiseks. \u00d5petajad, lapsevanemad ja teised hooldajad saavad kasutada neid konfliktses v\u00f5i stressirikkas olukorras, v\u00f5i kui laps ei suuda enam \u00f5pikeskkonnas toime tulla. Need t\u00f6\u00f6riistad on loodud olema kasulikud konkreetsete olukordade jaoks, mis tekivad klassiruumis, kodus v\u00f5i teistes keskkondades, kus lapsed suhtlema peavad.<\/p>\n
Sellele lisaks tekib aja jooksul pikaajaline kasu, kui lapsed \u00f5pivad samu strateegiaid klassiruumis v\u00f5i \u00fclej\u00e4\u00e4nud elusf\u00e4\u00e4rides ise kasutama. Seega kujutavad need endast nii vahetut tuge kui ka kasvatavad pikaajalist vastupidavust kasvatamine. See aitab lastel hetkeraskustega toime tulla. Need ei kaota \u00e4revust ega depressiooni hetkeliselt, kuid see v\u00f5ib valada vundamendi oskustele, mis selliste probleemide eest kaitsevad.<\/p>\n
Miks see sihilikkus ja s\u00fcstemaatilisus niiv\u00f5rd olulisel kohal on? Kas 30 aastat tagasi oli lapsena lihtsam kasvada ja neid oskusi nii-\u00f6elda vabas looduses omandada? Stereot\u00fc\u00fcpidele r\u00f5hudes tundub, et kasvatame ise noori t\u00e4iskasvanuid, p\u00fc\u00fcame neid oma n\u00e4o j\u00e4rgi vormida ja ei j\u00e4ta neile aega oma sisemaailmaga tegelemiseks.<\/p>\n
Stephanie Jones: Pingeallikad, millega peavad nii t\u00e4iskasvanud kui ka noored t\u00e4nap\u00e4eval toime tulema, on \u00fcsna erinevad. Lapsep\u00f5lve kujundavad j\u00f5ud on t\u00e4iesti teistsugused ning tekitavad peredele palju stressi. Lastele on pandud suur surve kiiresti areneda, h\u00e4sti hakkama saada ja palju saavutada. Selle taustal on palju segajaid, nagu sotsiaalmeedia, nutitelefonid ja televisioon. Seega on maailm t\u00f5esti teistsugune.<\/p>\n
Teisalt on sotsiaal-emotsionaalsete oskuste \u00f5petamine olnud alati m\u00e4rk k\u00f5rgel tasemel \u00f5ppet\u00f6\u00f6st. Kui see on \u00f5petamispraktikasse h\u00e4sti l\u00f5imitud, n\u00e4ebki see v\u00e4lja nagu tavaline hea \u00f5petamine \u2013 just see, mida me loodame alati klassiruumides n\u00e4ha. Seega pole praktika iseenesest uus. Pigem on k\u00fcsimus pidevas arutelus selle \u00fcle, kuhu see praktika hariduss\u00fcsteemis v\u00f5i -maastikul sobitub.<\/p>\n
Rebecca Bailey: Parimad \u00f5petajad on alati lapsi sel viisil toetanud : aidanud neil \u00fcksteisega l\u00e4bi saada, koost\u00f6\u00f6d teha, meeskondi luua, konflikte lahendada ja toime tulla oma emotsioonide, n\u00e4iteks frustratsiooniga. Nad on toetanud \u00f5ppet\u00f6\u00f6 sees ka laste sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.<\/p>\n
Vahepeal on aga juhtunud paar asja. N\u00e4iteks USA-s juurutati standardiseeritud testimine, mis on sellest l\u00e4htuvate k\u00f5rgete panuste t\u00f5ttu haridust t\u00e4ielikult \u00fcmber kujundanud. Selle analooge leiab kindlasti ka mujalt. \u00d5petajatel on palju suurem surve keskenduda igal minutil matemaatikale, erinevatele kirjaoskustele ja teistele ainetele, milles nende \u00f5pilasi kitsamalt testitakse. \u00d5petajad peavad tegema valikuid, millele nad oma aega kulutavad.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3046464h97c0t24.jpg\"\/)
Intervjuu Stephanie Jonesi ja Rebecca Bailey’iga. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Laste sotsiaalsetele ja emotsionaalsetele oskustele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramine on \u00f5petajatele selle v\u00f5rra raskem, kui nad seatud \u00f5pieesm\u00e4rke saavutada tahavad. Nii soosib s\u00fcsteem nende oskuste s\u00fcsteemist v\u00e4lja t\u00f5rjumist. Peame tegema seega k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d, et see uuesti esikohale seada ja aidata \u00f5petajatel tunda end kindlalt, et see on aega v\u00e4\u00e4rt \u2013 nii sellep\u00e4rast, et see toetab laste \u00f5ppimist ja edukust klassiruumis, kui ka laste vaimset tervist ja heaolu.<\/p>\n
Sellele lisaks on muidugi tunnist v\u00e4ljaspool muutunud sotsiaalne aeg. Laste v\u00f5imalused oma sotsiaalseid oskusi arendada on telefonide, tehnoloogia ja meedia pideva k\u00e4ttesaadavuse t\u00f5ttu teistsugused, mis tekitab omaette v\u00e4ljakutse.<\/p>\n
Meil k\u00f5igil on nende oskuste alged ilmselt loomup\u00e4raselt olemas, aga et see kohutavalt akadeemilisena k\u00f5lav s\u00f5napaar puust ja punaseks teha, mida teadlased sotsiaal-emotsionaalsete oskuste all m\u00f5tlevad ning kus lapsed neid rakendavad?<\/p>\n
Stephanie Jones: \u00dcks viis neist m\u00f5tlemiseks kujutada ette, kuidas need oskused p\u00e4ris maailmas toimivad. M\u00f5elge n\u00e4iteks klassiruumile, kus on \u00f5petaja ja hulk lapsi, kes tegelevad traditsioonilise akadeemilise t\u00f6\u00f6ga, n\u00e4iteks \u00f5pivad t\u00f5en\u00e4osusteooriat v\u00f5i murdarve. Laps peab \u00f5ppima seal \u00fchtaegu algoritmi, kuulama, mida \u00f5petaja r\u00e4\u00e4gib, ja samal ajal toime tulema \u00fcmbritsevate segajatega, et sisu k\u00e4tte saada.<\/p>\n
K\u00f5igeks selleks peab ta suutma t\u00e4ita korraga m\u00f5ningaid v\u00e4ga p\u00f5him\u00f5ttelisi \u00fclesandeid: suutma keskenduda ja suunata t\u00e4helepanu \u00fchelt asjalt teisele; m\u00e4rkama ja seej\u00e4rel tegelema esilekerkivate emotsioonidega, nagu frustratsiooni, hirmu, \u00e4revuse v\u00f5i isegi suure elevusega. M\u00f5ni laps tahab ju kohe \u00f6elda, mida ta teab. Nad peavad suutma vastuse leidmiseks t\u00f6\u00f6tada r\u00fchmades, tegema koost\u00f6\u00f6d ja suhtlema. Samuti peavad nad oma k\u00e4itumist juhtima \u2013 nad ei saa lihtsalt p\u00fcsti h\u00fcpata ja ruumist v\u00e4lja joosta. K\u00f5ik need oskused toetavad lapse v\u00f5imet murdarve \u00f5ppida.<\/p>\n
Nagu Rebecca varem kirjeldas, v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da mulje, et see seisab tunni akadeemilisest sisust t\u00e4iesti eraldi. Tegelikult on need omavahel tihedalt seotud. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused on igasuguse \u00f5ppetegevuse aluseks. Sa vajad neid k\u00f5ige \u00f5ppimiseks, olgu selleks siis bussi peale minek, midagi konkreetset klassiruumis v\u00f5i kellegagi suhte loomiseks. Need oskused on s\u00fcgavalt nende tegevustega p\u00f5imitud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3046479h7512t24.jpg\"\/)
Intervjuu Stephanie Jonesi ja Rebecca Bailey’iga. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Akadeemilises ja sellega seotud praktilises t\u00f6\u00f6s on sotsiaalsetel, emotsionaalsetel ja kognitiivsetel oskustel selge definitsioon. Lisaks on m\u00e4\u00e4ratletud rida uskumusi ning v\u00e4\u00e4rtusi iseenda ja maailma kohta. K\u00f5iki neid on arengu- ja haridusps\u00fchholoogias ning neuroteadustes uuritud ning m\u00f5istetud, et neid oskusi saab otseselt n\u00e4ha ja m\u00f5\u00f5ta. On olemas ka suur hulk t\u00f5endeid, mis n\u00e4itavad, et kui teha nende oskuste toetamiseks midagi konkreetset, siis need oskused paranevad. Neid saab \u00f5petada, need arenevad ajas ja v\u00f5ivad paraneda.<\/p>\n
Loodan, et inimesed saavad siit kaasa m\u00f5tte, et me ei saa sotsiaal-emotsionaalsete oskusteta kuskil hakkama. Me kasutame neid ka praegu. Me polnud varem kohtunud ja pidime v\u00e4ga kiiresti j\u00f5udma punktini, kus saame usalduslikult vestelda.<\/p>\n
Seega ei peaks \u00f5petajad v\u00f5imalike kriitikute hirmudele nii palju t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama, kelle arvates on \u00f5ppekava juba niigi liiga tihe, et tekitada sinna veel \u00fchte valikainet “Tunded” ja v\u00f5iksid v\u00f5tta seda pigem investeeringuna, mis parandab ka \u00f5pilaste akadeemilist sooritust?<\/p>\n
Stephanie Jones: Ma ei taha j\u00e4tta muljet, et \u00f5petajatel on praegu oma t\u00f6\u00f6d kerge teha. Neile on pandud palju kohustusi ja nende \u00f5lgadel lasub tohutu koormus. Koolip\u00e4evad on tihedalt sisustatud. Teatud ajahetkeks peab olema teatud asi tehtud, et saavutada j\u00e4rgmine eesm\u00e4rk. See k\u00f5ik on reaalne. Tekib paratamatult k\u00fcsimus, kuidas leida aega, et \u00f5ppida ja harjutada klassiruumis kasutatavaid strateegiaid ja t\u00f6\u00f6riistu ning n\u00e4ha neid viisil, mis on tihedalt seotud muu \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n
\u00d5petajad on aga \u00f5petamises eksperdid. N\u00e4iteks v\u00f5ivad nad m\u00f5elda, et saavad kasutada \u00fchte neist strateegiatest loodus\u00f5petusetunnis teaduskatseid tegevate \u00f5pilastega, et \u00f5petada neile suhtlust v\u00e4ikeses meeskonnas. Matemaatika\u00f5petaja v\u00f5ib aga leida, et kui \u00f5pilased ei suuda keerulist valemit j\u00e4lgida, v\u00f5ib ta lihtsalt kaheks minutiks aja maha v\u00f5tta ja k\u00fcsida: “Kes tunneb end selles ruumis frustreerunult?” See annab \u00f5pilastele v\u00f5imaluse see valjult v\u00e4lja \u00f6elda. Seegi on strateegia pingelise olukorraga toime tulemiseks ja oma emotsioonide v\u00e4ljendamiseks, misj\u00e4rel saab valemiga edasi minna.<\/p>\n
Seega on olemas selged viisid emotsionaal-sotsiaalsete oskuste \u00f5ppe tundi l\u00f5imimiseks, aga see ei toimu iseeneslikult. \u00d5petajad vajavad tuge, aega ja t\u00f6\u00f6riistu, siis saavad nad selle t\u00f6\u00f6ga kindlasti hakkama.<\/p>\n
Kasust r\u00e4\u00e4kides, on nii \u00fcksikuid kuldstandardile vastavaid randomiseeritud kontrollkatseid kui ka uuringute-\u00fclesei uuringuid, mis n\u00e4itavad, et kui selliseid programme koolis h\u00e4sti rakendatakse, arenevad kindlad sotsiaal-emotsionaalsed oskused.<\/p>\n
Need kanduvad \u00fcle akadeemilistele oskustele. N\u00e4eme \u00fcsna j\u00e4rjepidevat akadeemiliste tulemuste paranemist, isegi kui see ei ole strateegia peaeesm\u00e4rk. Lisaks on kaks v\u00f5i kolm metaanal\u00fc\u00fcsi, mis seda kinnitavad. Viimaks viitavad kaks v\u00f5i kolm t\u00f6\u00f6d, et sotsiaal-emotsionaalsetesse oskustesse investeerimise tasuvus on umbes 1:11 dollarile.<\/p>\n
Kujutan ette, et selliseid uuringuid on \u00fcsna raske l\u00e4bi viia. Kui p\u00fc\u00fcame m\u00f5\u00f5ta nende \u00f5ppemeetodite v\u00f5i s\u00fcsteemsete l\u00e4henemiste m\u00f5ju, tekib isegi randomiseeritud kliiniliste uuringute puhul mingisugune nakkusefekt. Kui suur probleem see teie jaoks on?<\/p>\n
Stephanie Jones: Mulle meeldib see k\u00fcsimus. Uuringu disaini ja meetodite vaatenurgast on see v\u00e4ljakutse, ja t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib-olla isegi suurem kui varem, sest \u00f5petajad jagavad materjale sotsiaalmeedia kaudu ja me ei saa seda kontrollida. Enamik uuringuid, mida meie ja teised haridusasutustes teeme, randomiseerivad terveid \u00fcksusi. Selle asemel, et randomiseerida klasse kooli sees, randomiseeritakse koole, mis tagab teatud eraldatuse.<\/p>\n
Tegelikult soovin aga, et nn nakatumist oleks rohkem. L\u00f5puks, kui see oleks t\u00f5eline probleem, siis me loodaksime seda, sest see oleks palju lihtsam mehhanism hea t\u00f6\u00f6 levitamiseks. Seega pean teadlasena selle p\u00e4rast muretsema, kuid isiklikult olen mures, et seda on liiga v\u00e4he.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3046503h399ct24.jpg\"\/)
Intervjuu Stephanie Jonesi ja Rebecca Bailey’iga. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Rebecca Bailey: Jah, \u00f5petajad jagavad ainult asju, mis nende arvates t\u00f6\u00f6tavad, on v\u00e4\u00e4rtuslikud ja mida nad tahavad oma kolleegidele soovitada. Nii et kui \u00f5petaja v\u00f5tab n\u00e4iteks “Brain Games” programmi ja soovitavad seda k\u00f5igile teistele, on see v\u00e4ga hea m\u00e4rk sellest, et v\u00e4hemalt \u00f5petaja vaatepunktist teeb see lastele ja nende klassiruumidele midagi head. Selle k\u00f5rval on tehtud mitmeid kooli tasandil randomiseeritud kontrollkatseid, kus on kogutud andmeid ka kontrollkoolides toimuva kohta. Need \u00fctlevad meile, et m\u00f5ju on olemas.<\/p>\n
Mainisite juba telefonide ja sotsiaalmeedia m\u00f5ju. Kas nende oskuste s\u00fcsteemaatiline \u00f5petamine aitab \u00f5pilastel toime tulla ka teiste eluvaldkondadega seotud emotsioonidega ja v\u00e4hendada teiste oluliste stressitegurite, n\u00e4iteks vaesuse ja v\u00e4givallaga seotud toksilise stressi taset?<\/p>\n
Stephanie Jones: Mul on selle k\u00fcsimuse kohta nii palju \u00f6elda, sest selles on nii palju t\u00e4nap\u00e4eval olulisi tahke. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused, eriti t\u00e4idesaatvad funktsioonid \u2013 eneseregulatsioon ja emotsioonide regulatsioon, on stressikogemustele v\u00e4ga vastuv\u00f5tlikud. Need on otsekui stressi esimesed ohvrid ja seega on need omavahel tihedalt seotud. Teisalt teame, et kui nende oskuste arendamisega tegeleme, saame selle tagasisideahela l\u00e4bi l\u00f5igata.<\/p>\n
On piisavalt t\u00f5endeid, et laste toetamine nendes valdkondades annab neile vahendid, et v\u00e4liste stressoritega toime tulla. Tuleb aga r\u00f5hutada, et me ei saa j\u00e4\u00e4da ainult selle juurde.<\/p>\n
Stressi-\u00f6kos\u00fcsteem on teinekord tohutu: raske trauma, m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed ja pikaajalised eluraskused. Sotsiaal-emotsionaalsed oskused on v\u00e4ga olulised, kuid neist ei piisa, et selliste oluliste stressorite m\u00f5juga v\u00f5idelda. S\u00fcsteem peab t\u00f6\u00f6tama s\u00fcsteemse ja kroonilise stressi vastu ka teistel viisidel, tekitagu seda diskrimineerimine, rassism v\u00f5i krooniline vaesus.<\/p>\n
Rebecca Bailey: Sotsiaal-emotsionaalse \u00f5ppe programmid ei lahenda probleeme, mida need suured vastasseisud p\u00f5hjustavad. See teeb meid murelikuks. Jah, peame investeerima sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisse \u2013 see on loogiline, ei maksa palju, lastel tekivad mingid toimetulekumehhanismid ja see v\u00f5ib isegi rahaliselt \u00e4ra tasuda. Oleks aga eba\u00f5iglane, kui edaspidi viidataks sellele, et midagi on \u00e4ra tehtud ja s\u00fcsteemsematest probleemidest \u00fcle libisetakse.<\/p>\n
K\u00fclastate Eestit l\u00fchikese aja v\u00e4ltel juba mitmendat korda. Ma ei oleks eestlane, kui seda kahtlase pilguga ei vaataks. Mis teid seega selle koha juures paelub ja kas saame l\u00f5puks oma postsovetlikult ainulaadse sotsiaalemotsionaalse ruumi k\u00f5rval t\u00e4nada ka midagi muud?<\/p>\n
Stephanie Jones: Meie side Eestiga tekkis tiheda proaktiivse e-kirjavahetuse kaudu. Inimesed otsisid sarnaseid asju, keskendusid sarnastele ideedele ja p\u00fc\u00fcdsid teha sarnast t\u00f6\u00f6d v\u00e4ga erinevates kohtades. Meid k\u00f6itis v\u00e4ga see, et vaba\u00fchingu Peaasi mitmed t\u00f6\u00f6suunad puudutavad \u00f6kos\u00fcsteemi eri osi ja seda t\u00f6\u00f6d tehakse v\u00e4ga erinevatel viisidel. See on omamoodi terviks\u00fcsteemi l\u00e4henemine, mis on v\u00e4ga m\u00f5istlik ja sarnaneb sellele, kuidas ka meie oma t\u00f6\u00f6st m\u00f5tleme.<\/p>\n
On ka teine sarnasus, milleks on keskendumine lihtsatele, teostatavatele tegevustele. Olgu selleks siis vaimse tervise vitamiinid \u2013 mis on v\u00e4ga lihtne, kuid k\u00f6itev idee, mis t\u00f5mbab inimesi ligi \u2013 v\u00f5i lihtsad sotsiaal-emotsionaalse \u00f5ppe m\u00e4ngud, mida meie oleme arendanud. Need on v\u00e4ga sarnased ideed. Aluskontseptsioon on luua midagi, mis t\u00f5esti vastab inimeste ootustele, ja on loodud viisil, mis rahuldab neid vajadusi, millest on inimesed ise teada andnud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3046443hcde1t24.jpg\"\/)
Intervjuu Stephanie Jonesi ja Rebecca Bailey’iga. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Igatahes, me sattusime vaimustusse, sest meile meeldib see t\u00f6\u00f6, mida Peaasi riiklikul tasandil teeb, ja meil oli \u00fchine huvi arendada strateegiaid ja praktikaid, mis on \u00f5petajatele k\u00fctkestavad ja mida saab koolides \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga l\u00f5imida.<\/p>\n
Rebecca Bailey: Meie t\u00f6\u00f6s on palju \u00fchiseid p\u00f5him\u00f5tteid ja v\u00e4\u00e4rtusi. \u00dcks neist on kindel p\u00fchendumus t\u00f5endusp\u00f5hisele praktikale: olla s\u00fcgavuti kursis, millised on t\u00f5endid sotsiaal-emotsionaalse \u00f5ppe kohta, kuidas edendada vaimset tervist ning milliseid materjale ja strateegiaid p\u00e4riselt kasutada tahetakse.<\/p>\n
See kannab endas uskumust, et iga\u00fcks saab hakkama. Sa ei pea olema ekspert, kliiniline ps\u00fchholoog ega omama eriv\u00e4lja\u00f5pet. Need on asjad, mida me k\u00f5ik saame oma rollist hoolimata kasutada, et toetada lapsi oma elus, aga ka toetada \u00fcksteist ja iseennast: omaenda tervist, arengut ja heaolu. See filosoofia on meie meeskonna t\u00f6\u00f6s kesksel kohal ja oli selgelt kesksel kohal ka siinse partneri t\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
Seega oli see t\u00f5eliselt ilus \u00fchine n\u00e4gemus sellest, kuidas me tahame seda t\u00f6\u00f6d teha. Vaimne tervis ja sotsiaal-emotsionaalne areng on nii tihedalt seotud. Meie teadmised on olnud peamiselt sotsiaal-emotsionaalse arengu vallas. See on meie jaoks suurep\u00e4rane v\u00f5imalus partnerluseks, et neid seoseid esile tuua ja n\u00e4idata, kuidas need strateegiad saavad toetada m\u00f5lemat: nii sotsiaal-emotsionaalset arengut ja \u00f5ppimist kui ka vaimset tervist ja heaolu.<\/p>\n
Tahame me seda v\u00f5i ei, on USA-l vaimse tervise vallas Eestiga nii m\u00f5ndagi \u00fchist. Tahtmata kuidagi ps\u00fchholoogide-ps\u00fchhiaatrite rolli pisendada, on iga\u00fcks suuresti omaenda v\u00f5i oma l\u00e4himate kaaslaste \u00f5nne sepp. Isegi piisava rahastuse korral poleks piisavalt palju vaimse tervise spetsialiste v\u00f5i k\u00f5rgema taseme arste, et nad k\u00f5igiga tegeleda j\u00f5uaksid.<\/p>\n
Rebecca Bailey: See peab t\u00e4ielikult paika. USA koolides ei ole kindlasti piisavalt koolin\u00f5ustajaid ja vaimse tervise spetsialiste, et k\u00f5igi vajadusi rahuldada. Vaimse ja k\u00e4itumusliku tervise vajadusi on palju rohkem, kui on t\u00f6\u00f6tajaid nende toetamiseks.<\/p>\n
Seega, osa sellest, mida me p\u00fc\u00fcame teha, on pakkuda strateegiaid ja t\u00f6\u00f6riistu, mida saavad kasutada k\u00f5ik koolis viibivad t\u00e4iskasvanud: klassi\u00f5petajad, abi\u00f5petajad, s\u00f6\u00f6klavalvurid, v\u00f5imlemis- ja muusika\u00f5petajad. Osa sellest on lihtsalt iga lapsega suhtleva ja t\u00f6\u00f6tava t\u00e4iskasvanu v\u00f5imestamine, \u00f5petades neile strateegiaid, mille puhul v\u00f5ivad nad kindlad olla, et need t\u00f5esti toetavad lapsi. Jagamise p\u00f5him\u00f5te t\u00e4hendab \u00fchtlasi, et nende kulu on madal.<\/p>\n
Stephanie Jones: See l\u00e4henemine vastab ka laste tegelikule olukorrale. See toob t\u00f6\u00f6riistad ja toe kohtadesse, kus nad juba on. On v\u00e4ga raske pakkuda intensiivsemaid teenuseid, mida suur hulk lapsi vajab, ja neid lapsi nende teenusteni viia. See ei t\u00e4henda, et see pole probleem, mille kallal tasub t\u00f6\u00f6tada, kuid see, mida meie pakume, on osa suuremast ja laiemast t\u00f6\u00f6riistakastist.<\/p>\n
Tahan puudutada ka teie peamist uurimissuunda, mis on seotud vaesuse ja v\u00e4givalla m\u00f5juga laste ajuarengule ning emotsionaalsele seisundile. Mida teadus selle kohta \u00fctleb? Kuidas saame seda teadmist kasutada, et kujundada v\u00e4ga intensiivseid programme, mis on suunatud just nendele alusprobleemidele, mis v\u00f5ivad sellest tuleneda?<\/p>\n
Stephanie Jones: Meie labori t\u00f6\u00f6 tugineb laiaulatuslikele pikaajalistele t\u00f5enditele, et kokkupuude erinevat t\u00fc\u00fcpi raskuste ja stressoritega, millest me varem r\u00e4\u00e4kisime, p\u00e4rsiv laste sotsiaalset, emotsionaalset ja k\u00e4itumuslikku arengut.<\/p>\n
Seda silmas pidades on meie l\u00e4henemine luua strateegiaid ja t\u00f6\u00f6riistu viisil, mis on koosk\u00f5las sellega, mida \u00f5petajad tahavad ja \u00fctlevad end vajavat, et nende kahe asja vahel seos katkestada. Oleme teinud koost\u00f6\u00f6d ja l\u00e4bi viinud laiaulatuslikke uuringuid igasugustes keskkondades, kuid eriti seal, kus inimesed seisavad silmitsi erinevat t\u00fc\u00fcpi kriisidega. N\u00e4iteks humanitaarkriiside j\u00e4rel, kohtades, kus enamik elanikkonnast kogeb pikaajaliselt majanduslikku stessi, elab vaesuses jne. Oleme teinud palju t\u00f6\u00f6d, mis on suunatud just nendele spetsiifilistele olukordadele.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3046491h931ft24.jpg\"\/)
Intervjuu Stephanie Jonesi ja Rebecca Bailey’iga. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Samal ajal t\u00f6\u00f6tame teistes kohtades ka terve elanikkonnaga. N\u00e4iteks on mul suur projekt Nebraska osariigi kooliv\u00e4listes tegevuskeskkondades, kus m\u00e4ngivad neid m\u00e4nge igasugused lapsed. See uurimissuund on aidanud meil seda maastikku paremini m\u00f5ista. Samas peame seda v\u00e4ga universaalseks l\u00e4henemiseks, mis v\u00f5ib olla abiks ja toeks igale lapsele, k\u00f5igile \u00f5petajatele ja igas \u00f5pikeskkonnas.<\/p>\n
Selle \u00e4\u00e4rmuslikuma n\u00e4itena t\u00f6\u00f6tate praegu Ukrainas ligikaudu 130 000 \u00f5petajaga. Nii ulatuslikku vallutuss\u00f5da pole olnud Euroopas alates teisest maailmas\u00f5jast saadik. Milliseid v\u00e4ljakutseid see endaga kaasa toob ja kui h\u00e4sti suutsid nad veel \u00fche kohustuse oma t\u00f6\u00f6plaani v\u00f5tta, arvestades, millise pinge all nad juba niigi on?<\/p>\n
Stephanie Jones: Meie partnerlus Ukraina \u00f5petajatega sai tegelikult alguse s\u00f5ja puhkemise paiku. Enne seda keskendusid meie partnerid uuele Ukraina kooli mudelile ning arutlesid, kuidas sotsiaal-emotsionaalne \u00f5pe ja m\u00e4ngup\u00f5hised toetusmeetmed sellesse uude koolimudelisse sobiksid.<\/p>\n
S\u00f5ja alguse j\u00e4rel muutus see v\u00e4ga kiiresti teistsuguseks aruteluks: kuidas pakkuda tuge \u00f5petajatele, kes \u00f5petavad \u00e4\u00e4rmuslikes tingimustes, v\u00e4ga keerulises keskkonnas ja teevad t\u00f6\u00f6d lastega, kes kannatavad tugeva stressi k\u00e4es. Oleme r\u00e4\u00e4kinud \u00f5petajatega, et kohandada ja \u00fcmber kujundada k\u00f5iki meie sotsiaal-emotsionaalse \u00f5ppe tuumikharjutusi ja tugesid nii, et need vastaksid Ukraina pedagoogide prioriteetidele, vajadustele ja huvidele.<\/p>\n
Seda \u00f6elnuna pole me veel kindlad, kui h\u00e4sti need t\u00f6\u00f6tavad, aga need on ilsmelt omal kohal. \u00d5petajad teevad neid tuumikharjutusi koos lastega, n\u00e4iteks m\u00e4nge m\u00e4ngides. M\u00f5ned neist on keskendunud otseselt stressi ja emotsioonide reguleerimisele.<\/p>\n
Oleme kuulnud \u00f5petajatelt, kes kasutavad neid harjutusi pommivarjendites ja maa-alustes koolides, et harjutades on nad suutnud reguleerida ja maandada ka omaenda stressi keset keerulist ja kiiret \u00fcleminekut klassiruumist pommivarjendisse. Samal ajal on nad toetanud lapsi samade strateegiate, n\u00e4iteks perehingamise, kasutamisel, et maandada nende stressi.<\/p>\n
Meile on j\u00e4\u00e4nud mulje, et \u00f5petajad l\u00f5imivad selle oskustekomplekti oma k\u00e4itumisse, kui nad on reaalses ohus. See ei t\u00e4henda, et see on absoluutne vastus ja k\u00f5igile lihtne rakendada, ent paistab, et neist on kasu.<\/p>\n
Rebecca Bailey: Viime programmi rakendamise ajal l\u00e4bi ka riiklikku \u00f5petajate uuringut. Osa sellest on andmete kogumine rakendamise kohta: mida \u00f5petajad teevad, kui tihti nad harjutusi kasutavad jne. Erinevate k\u00fcsitluste ja fookusgruppide kaudu oleme kogunud katseprojekti ja esimese rakendusaasta jooksul palju andmeid ning need annavad \u00fcsna tugeva signaali. \u00d5petajad \u00fcle kogu riigi, sealhulgas rindejoone l\u00e4hedal, kasutavad neid harjutusi igap\u00e4evaselt nii kontakt\u00f5ppes, virtuaalselt kui ka h\u00fcbriid\u00f5ppes. See \u00fctleb meile, et neil on v\u00f5imalik seda teha, ja nad annavad harjutuste kohta palju positiivset tagasisidet.<\/p>\n
Saame seda tagasisidet k\u00fcsitluste ja kommentaaride vormis, aga ka fotodelt, mida nad jagavad, ning sellest, kuidas nad v\u00f5tavad materjale ja loovad oma versioone, t\u00e4ites oma seinu strateegiate, plakatite ja muude kontseptsioone peegeldavate asjadega. Me ei palu \u00f5petajatel seda teha. Nad teevad seda ise. See on meie jaoks m\u00e4rk, et nad peavad seda t\u00e4hendusrikkaks, kasulikuks ja see on nende aega v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3046473h4826t24.jpg\"\/)
Intervjuu Stephanie Jonesi ja Rebecca Bailey’iga. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kvalitatiivsetest andmetest leiame ka lugusid sellest, kuidas \u00f5petajad m\u00e4rkavad \u00f5pilasi neid strateegiaid kasutamas \u00e4revuse ja stressi leevendamiseks ning kuidas see aitab lastel oma kogemustest r\u00e4\u00e4kida. Samuti aitab see lastel lihtsalt sotsialiseeruda, sest paljud Ukraina koolid olid koroonapandeemia t\u00f5ttu suletud ja see eriolukord l\u00e4ks otse \u00fcle s\u00f5jaks. M\u00f5ned lapsed olid koolist eemal kolm v\u00f5i isegi rohkem aastat ja neil on t\u00f5esti raskusi omavahel r\u00e4\u00e4kimise ja suhtlemisega.<\/p>\n
Seega oleme saanud palju nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset tagasisidet, et materjalid on \u00f5petajatele kasutatavad isegi nendes uskumatult rasketes tingimustes ning nad kogevad, et need on v\u00e4ga asjakohased, kasulikud ja nende aega v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n
M\u00f5eldes Ukraina \u00fchiskonna kokku lappimisele p\u00e4rast s\u00f5da: praegu on tekkimas trauma, mis v\u00f5ib kanduda teise maailmas\u00f5ja n\u00e4itel v\u00e4hemalt \u00fcle kolme p\u00f5lvkonna. Kas teaduslik teadmistebaas on t\u00e4nap\u00e4evaks nii palju arenenud, et me saame l\u00fchendada seda aega, mil \u00fchiskond haige on, n\u00e4iteks kuuek\u00fcmnelt aastalt kahek\u00fcmnele?<\/p>\n
Stephanie Jones: See on j\u00e4llegi v\u00e4ga huvitav k\u00fcsimus. Arvan, et see selgub tulevikus. Teadus stressist, p\u00f5lvkondadevahelisest traumast ja PTSD-st sai aga alguse just teisest maailmas\u00f5jast. Nende n\u00e4htuste ja nende m\u00f5jude leevendamiseks rakendatavate toetusmeetmete kohta on kogunenud tohutult teadmisi.<\/p>\n
Loodan, et \u00fclesehitust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus p\u00f6\u00f6ratakse neile k\u00fcsimustele m\u00f5lemas riigis t\u00f5sist t\u00e4helepanu ja keskendutakse mitmek\u00fclgsete tugiteenuste pakkumisele. Sotsiaal-emotsionaalne \u00f5pe on vaid \u00fcks osa suuremast t\u00f6\u00f6riistakastist, mis aitab elanikkonnal toime tulla nii vahetute traumadega kui ka nende \u00fclekandumisega tulevastele p\u00f5lvkondadele. Vahendid on olemas, meil on teadmised ja palju t\u00f6\u00f6riistu. K\u00fcsimus on poliitilise ja avaliku tahte loomises, et neid t\u00f5eliselt kasutada ja muuta need \u00fclesehitust\u00f6\u00f6 osaks. Ma loodan seda, kuid see on veel lahtine k\u00fcsimus.<\/p>\n
Rebecca Bailey: Usume isikliku kogemuse p\u00f5hjal, et Ukraina haridust\u00f6\u00f6tajad investeerivad praegu rahva pikaajalisse tervise taastumisse, toetades lapsi sel viisil sel kriitilisel ajal. Kui vaatame hariduse valdkonda h\u00e4daolukordades, on viimase 15 aasta jooksul toimunud nihe. Varem keskenduti peamiselt hariduse k\u00e4ttesaadavusele ehk sellele, et lapsed saaksid kriisi ajal edendada oma kirjaoskust ja matemaatikaoskusi, et neil ei tekiks seet\u00f5ttu aastatepikkusi haridusl\u00fcnki.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on toimunud nihe sotsiaal-emotsionaalsele arengule ja heaolule klassiruumis. Et lastele, kes kogevad konflikti v\u00f5i taastuvad sellest, ei \u00f5petataks ainult matemaatikat, vaid et see toimuks ruumis, mis on teadlikult loodud toetama nende sotsiaal-emotsionaalset arengut ja heaolu. Tunnistatakse, kui s\u00fcgavalt need arenguaspektid on kriisidest m\u00f5jutatud ja need on ka \u00f5ppimise alus.<\/p>\n
Praegu on omamoodi v\u00f5imalus muutustest \u00f5ppida ja n\u00e4ha, kas laste tulemused on paremal trajektooril, kui selliseid programme rakendatakse. See on \u00fcks asi, millele loodame kaasa aidata, tehes uuringuid nendes kontekstides ja luues t\u00f5endeid, et kas toetada seda l\u00e4henemist v\u00f5i aidata meil paremini m\u00f5ista, mida sellised programmid teevad…<\/p>\n
Ja l\u00f5petuseks, kui lapsevanem v\u00f5i \u00f5petaja sooviks Eestis \u00f5petada sel viisil oma lapsi juba enne, kui sotsiaal-emotsionaalse \u00f5ppe programmid koolides laialdaselt kasutusele v\u00f5etakse, siis mis oleks esimene samm, mida nad saaksid astuda, et leevendada oma laste stressi v\u00f5i suurendada nende sotsiaalset vastupidavust?<\/p>\n
Stephanie Jones: Nad saavad teha v\u00e4ga praktilisi asju. Nad v\u00f5iksid \u00fchendust v\u00f5tta siinse partneriga, Peaasjaga, kelle veebilehel on harjutused saadaval. Samuti on m\u00f5ned v\u00e4ga lihtsad tegevused, mida vanemad saavad iga p\u00e4ev oma laste toetamiseks teha. Paljud vanemad teevad seda kogu aeg moodo. See on omamoodi aja aeglustamine, m\u00e4rkamine, ringi vaatamine ja lastelt k\u00fcsimuste esitamine selle kohta, mis nendega toimub. Isegi kui sa ei oota vastust, k\u00fcsi.<\/p>\n
Ja r\u00e4\u00e4kida emotsioonidest. “Mina tunnen nii. Kuidas sina ennast tunned?” \u2013 selline modelleerimine ja vestluseks ruumi avamine. Need on v\u00e4ga lihtsad tegevused, mida me k\u00f5ik saame teha iga p\u00e4ev oma suhetes teiste t\u00e4iskasvanutega, aga eriti suhetes oma lastega.<\/p>\n
Rebecca Bailey: Oluline ka koos m\u00e4ngimine ja \u00fchenduse loomine. R\u00f5\u00f5mu ja m\u00e4ngulisuse hetkede loomine on v\u00e4ga oluline. See on oluline, sest see on seotud hormoonidega, mis soodustavad positiivseid asju, ja see pakub ka pausi stressi-, mure- ja \u00e4revustundest, mis v\u00f5ib tekkida kroonilistes olukordades. T\u00e4iskasvanud saavad luua hetki, mis on m\u00e4ngulised ja \u00fchendavad, ning see pakub laste bioloogilistele regulatsioonis\u00fcsteemidele reaalset tuge. See ei pea olema ajamahukas ega keeruline.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3046431h7de0t24.jpg\"\/)
Intervjuu Stephanie Jonesi ja Rebecca Bailey’iga. Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Neli m\u00f5tet Stephanie Jonesilt ja Rebecca Bailey’lt Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste \u00f5petamine kujutab korraga nii tulekustutit kui ka tuleohutus\u00f5pet. Need…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17577,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,10682,10683,21,3704,28,29,19,10681,8538,25,10685,10686,10684,23,24,564,22,20,4213,30],"class_list":{"0":"post-17576","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridussusteem","18":"tag-harvardi-ulikool","19":"tag-headlines","20":"tag-lapsed","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-oppetoo","25":"tag-peaasi","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-rebecca-bailey","28":"tag-sotsiaal-emotsionaalsed-oskused","29":"tag-stephanie-jones","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-trauma","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-vaimne-tervis","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17576","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17576"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17576\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17577"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17576"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17576"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17576"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}