![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2370516h4b93t24.jpg\"\/)
Korporatsioon “Estonia” 50 aasta juubeli t\u00e4histamine Tartu Toomem\u00e4e n\u00f5lval. 7. september, 1871 a. Autor\/allikas: Louis Mickwitz\/Corp! Estonia\/Rahvusarhiiv<\/p>\nTartu \u00dclikooli germanistika professor Reet Benderi s\u00f5nul ei saa Eesti korporatsioonide juuri m\u00f5ista tundmata seejuures baltisaksa traditsioone. “Eesti organisatsioonid tekkisid baltisaksa organisatsioonide kiiluvees. Kui eestlasi j\u00f5udis \u00fclikooli rohkem, hakati omavahel koonduma. Samamoodi tegid ka l\u00e4tlased, sest Tartu oli nende jaoks samuti peamine koht, kus k\u00f5rgemat haridust omandada,” r\u00e4\u00e4kis Bender. Nii asutatigi n\u00e4teks vanim L\u00e4ti korporatsioon Lettonia hoopis Tartus.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Tartu \u00fclikoolis tegutsesid esmalt baltisaksa \u00fcli\u00f5pilasorganisatsioonid, mis koondasid tudengeid geograafilise p\u00e4ritolu j\u00e4rgi. N\u00e4iteks lauluisa Friedrich Reinhold Kreutzwald oli p\u00e4rit P\u00f5hja-Eestist ehk Eestimaa kubermangust, mist\u00f5ttu astus tema korporatsioon Estoniasse. Jakob Hurt oli aga L\u00f5una-Eestist ehk Liivimaalt, seega kuulus tema Livoniasse. “Need olid rahvuste- ja seisuste\u00fclesed organisatsioonid,” selgitas Bender.\u00a0<\/p>\n
19. sajandi teisel poolel, kui eestlaste ja l\u00e4tlaste rahvuslik liikumised tugevnesid ning rahvuslik eneseteadvus kasvas, hakati looma ka rahvuslikke organisatsioone. Uued \u00fchendused v\u00f5tsid baltisakslastelt \u00fcle nii traditsioonid kui ka kombestiku. “Tegelikult t\u00e4nased Eesti korporatsioonid v\u00f5ib olla isegi k\u00f5ige elavamalt kannavad iseendale teadvustamata baltisaksa traditsiooni edasi,” m\u00e4rkis Bender.\u00a0<\/p>\n
Korporatsioon “Estonia” 50 aasta juubeli t\u00e4histamine Tartu Toomem\u00e4e n\u00f5lval. 7. september, 1871 a. Autor\/allikas: Louis Mickwitz\/Corp! Estonia\/Rahvusarhiiv<\/p>\n
Kui Tartu \u00fclikool 19. sajandi alguses taasavati, t\u00f5id Saksamaal \u00f5ppinud siinsed tudengid kaasa sealsed kombed. Nende hulka kuulus ka relvakandmise ja duellide traditsioon. “Relvakandmine oli vaba inimese tunnus. Duellid olid seotud au kaitsmisega ja seda nii isikliku kui ka organisatsiooni omaga,” selgitas Bender.\u00a0<\/p>\n
Tartu \u00fclikoolis kujunes siiski v\u00e4lja Saksamaast erinev tava. “1840. aastatel v\u00f5eti vastu s\u00fcdametunnistuse vabaduse p\u00f5him\u00f5te. See t\u00e4hendas, et oma au sai kaitsta ka ilma relvata. Piisas vabandamisest,” \u00fctles ta. Kui Saksamaal n\u00f5udis auhaavamine sageli v\u00e4ltimatut duelli, siis Tartus peeti oluliseks kooselu ja sallivust. “See oli v\u00e4ike \u00fchiskond, kus k\u00f5ik pidid edasi koos elama ja t\u00f6\u00f6tama. Sallivus \u00fcksteise suhtes oli suurem,” m\u00e4rkis Bender.\u00a0\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2462483hfc73t24.jpg\"\/)
Mensuur korp! Sakala konvendi saalis 1927. aastal. Autor\/allikas: korp! Sakala<\/p>\n
Korporatsioonidel on omajagu kombeid, mis on professori s\u00f5nul ajahambale h\u00e4sti vastu pidanud. Suures osas on j\u00e4\u00e4nud need selliseks, millisena need omal ajal v\u00e4lja kujunesid. “Kehtib p\u00f5him\u00f5te, et muutunud on k\u00fcll aeg ja ruum, kuid samaks on j\u00e4\u00e4nud asja tuum,” s\u00f5nas ta.\u00a0<\/p>\n
Seega olid korporatsioonid \u00fcli\u00f5pilaselu lahutamatu osa. “Meesorganisatsioonide puhul ilmselt oli oluline ka sealne suhtev\u00f5rgustik, mis korporatsioonide kaudu tuli. \u00dclikooli astudes korporatsiooniga liitumine oli samasugune korraliku \u00fchiskonnaliikme nagu kirikukogudusse kuulumine .See kuulus elustiili juurde ja oli hea toon omaaegses \u00fchiskonnas,” r\u00e4\u00e4kis Bender.\u00a0<\/p>\n
K\u00fcll aga oli Benderi s\u00f5nul korporatsiooni kuulumine omal ajal m\u00e4rksa kesksem osa \u00fcli\u00f5pilaselust kui t\u00e4nap\u00e4eval. “\u00dclikoolim\u00e4lestustes r\u00e4\u00e4gitakse sageli rohkem korporatsioonidest kui \u00f5ppet\u00f6\u00f6st. Baltisakslaste jaoks oli see hea toon, perekondlik traditsioon ja osa \u00fchiskondlikust elust,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Korporatsioonidesse kuulumine oli sageli seotud terve suguv\u00f5sa identiteediga. Kui keegi organisatsiooni vastu v\u00f5eti ehk ta v\u00e4rvid sai, t\u00e4histati seda kogu suguv\u00f5sa. “Korporatsiooni vastuv\u00f5tmine oli r\u00f5\u00f5mus\u00fcndmus. Saadeti tervitustelegramme ja peeti pidusid. See oli midagi palju enamat kui lihtsalt tudengite seltskond,” kirjeldas professor.\u00a0<\/p>\n
Professori s\u00f5nul t\u00e4hendas 19. sajandi Tartus \u00fcli\u00f5pilaselu omamoodi vabaduseperioodi enne t\u00e4iskasvanuks saamist. “\u00dcli\u00f5pilasaeg Tartus selline ajutine enneolematu vabaduse oaas. Enne kui mindi tagasi vilistlasmaale ja hakati korralikuks kodanikuks,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Krutskid lasti vahel silmist\u00a0<\/p>\n
Kuna Tartu oli v\u00e4ike linn, kujundasid tudengid suure osa selle atmosf\u00e4\u00e4rist. Kohalikud kaupmehed, k\u00f5rtsmikud ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised s\u00f5ltusid \u00fcli\u00f5pilastest majanduslikult, mist\u00f5ttu vaadati tudengite tempudele sageli l\u00e4bi s\u00f5rmede. “Linnas pigistati nende tegude suhtes sageli \u00fcks silm kinni. See kuulus asja juurde,” s\u00f5nas Bender.\u00a0<\/p>\n
T\u00fcli korral v\u00f5isid \u00fcli\u00f5pilased korraldada m\u00f5nele k\u00f5rtsmikule kassikontserdi v\u00f5i kuulutada v\u00e4lja ruki. Rukk (sks Verruf) t\u00e4hendas t\u00e4htajalist v\u00f5i t\u00e4htajatut boikotti, millega karistati suurema s\u00fc\u00fcteo eest. Rukituga ei tohtinud keegi suhelda, v\u00e4lja arvatud v\u00e4ltimatutel organisatsiooniv\u00e4listel juhtudel nagu t\u00f6\u00f6alaselt, rahaasjus v\u00f5i perekondlikult. Kes rukituga l\u00e4bi k\u00e4is, seda karistati samuti rukkimisega.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Praktikas v\u00f5is see t\u00e4hendada, et m\u00f5ni kaupmees j\u00e4i oma kauba otsa istuma. Rukki rakendati aga ka organisatsioonide omavahelises suhtluses. “See v\u00f5is osaks saada ka \u00fcksikutele liikmetele, aga siis pidi t\u00f5esti suure pahandus olema, kas rahaasjadega seotud v\u00f5i k\u00f5lbluse ja auk\u00fcsimustega seonduv,” m\u00e4rkis Benner. Haruldane polnud ka rukkimine 99 aastaks. “Toonast keskmist eluiga arvestades oli see igavene. See oli v\u00e4ga karm meede,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Kombe\u00f5petus\u00a0<\/p>\n
Kuigi korporatsioone seostatakse sageli \u00f5llejoomisega, polnud need pelgalt pidutsemiskohad, vaid t\u00e4itsid olulist rolli noorte haritlaste sotsialiseerimisel. “Eestlased olid kahe maailmas\u00f5ja vahel sageli esimese p\u00f5lve haritlased. Organisatsioonidest saadi v\u00e4ga palju seltskondlikku lihvi ja \u00f5piti k\u00e4itumist, mida vajati hiljem \u00fchiskonnas hakkama saamiseks. Eestlased olid ju valdavalt maalt tulnud ja \u00fcsna lihtsate kommetega,” kirjeldas Bender.\u00a0<\/p>\n
Tema s\u00f5nul toimisidki korporatsioonid omamoodi kasvatusasutustena. “T\u00e4nap\u00e4eval kipub s\u00f5na “kasvatus” olema ebapopulaarne, aga korporatsioonid \u00f5petasid k\u00e4itumist, suhtlemist ja vastutust. Seal olid koos eri p\u00f5lvkonnad \u2013 noored liikmed ja vilistlased \u2013, mis l\u00f5i tugeva p\u00f5lvkondadevahelise sideme,” m\u00e4rkis ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Bender t\u00f5stis korporatsioonide puhul eriti esile sallivust. “Neil organisatsioonidel oli sisemine vabadus ja eneseteadlikkus, aga samas ka tolerants teistsuguse suhtes. Organisatsioonis oli oluline isiksus, mitte see, kui rikkast perest tuldi v\u00f5i mis oli perekonna seisuslik taust,” selgitas ta.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks meenutas ta Tartu \u00dclikooli kuulsaima nobelisti Wilhelm Ostwaldi kirjeldusi korporatsioonielust. Ostwald t\u00f5i v\u00e4lja sealset v\u00f5rdsust. “Aadlitiitleid ei kasutatud ja k\u00f5ik sinatasid \u00fcksteist. Tema ise oli oma organisatsioonis v\u00e4ga lugupeetud, ehkki ta oli Riias suhteliselt vaesest k\u00e4sit\u00f6\u00f6liseperekonnast p\u00e4rit,” s\u00f5nas professor.\u00a0<\/p>\n
Volbri\u00f6\u00f6 kui tudengielu t\u00e4hts\u00fcndmus \u00a0<\/p>\n
Kuigi laiemas Euroopa kultuuris seostub volbri\u00f6\u00f6 muistsete kevadrituaalidega, kujunes Tartus sellest eelk\u00f5ige tudengikultuuri t\u00e4hts\u00fcndmus. “Meil t\u00e4hendas see pigem kevade saabumise t\u00e4histamist p\u00e4rast pikka talve. Alguses istuti Kassitoome orus ja kuna oli jahe, siis eks tarbiti ka seda ja teist. Kui aga korporatsioonid said oma majad, siis koliti sinna t\u00e4histama,” \u00fctles ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2435435h03a0t24.png\"\/)
Kui \u00f5htu hakul t\u00e4histas iga organisatsioon vabas \u00f5hus justkui omakeskis, siis kesk\u00f6\u00f6 saabudes tehti \u00fchine l\u00f5ke. Autor\/allikas: Eberhard Kraus. Walpurgisnacht III. Lose Bl\u00e4tter aus dem Dorpater Burschenleben. Libau, 1882.<\/p>\n
Volbrikombed olid osa laiemast akadeemilisest traditsioonist. Bender meenutas baltisaksa kirjaniku Mathilde Boettcheri lasteraamatut “Kleine Schelme” (1884), mis kirjeldatab \u00fche Tartus elava baltisaksa perekonna aastaringi. Juttu on ka volbri t\u00e4histamisest, mil mindi perekonnaga koos linnarahvaga Toomem\u00e4ele vaatama, kuidas korporandid praegusele tennisev\u00e4ljakute asupaika kogunevad ja pidutsevad.\u00a0<\/p>\n
“Seal vanemad seletavad lastele juurde, kuidas k\u00e4ib volbri t\u00e4histamine, millised organisatsioonid tulevad, lapsed tunnevad kaugelt \u00e4ra Curonia v\u00e4rvid. P\u00e4rast arutatakse, kes paremini laulsid, kas estonused v\u00f5i curonused ehk siis juba lastele tehakse selgeks korporatsioonide olemus. Nii nagu meil lasteaias t\u00e4histatakse vabariigi aastap\u00e4eva v\u00f5i v\u00f5idup\u00fcha. Ehk siis seegi oli orgaaniline osa viisakast \u00fchiskondlikust elust,” lausus Bender.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Ka t\u00e4nap\u00e4eval on volber korporatsioonide n\u00e4htavaim s\u00fcndmus. Avalikkuse t\u00e4helepanu t\u00f5mbavad aeg-ajalt lood lippude v\u00f5i teklite nii-\u00f6elda \u00e4raviimisest, mida k\u00f5rvaltvaatajad v\u00f5ivad pidada kummaliseks. Benderi s\u00f5nul on tegemist osaga vanast ja m\u00e4ngulisest traditsioonist. “See s\u00f5ltub alati ajast ja inimestest, mida peetakse heaks naljaks. Organisatsioonid reguleerivad neid asju omavahel ise,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2843678hf6d9t24.jpg\"\/)
Volber Tartus 2025 Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n
Tema hinnangul m\u00f5jutavad avalikkuse ettekujutust t\u00e4nap\u00e4eval sageli Ameerika filmid. “Ameerika korporatsioonid on midagi hoopis muud. Eesti korporatsioonid p\u00f5hinevad saksa ja baltisaksa traditsioonil,” r\u00f5hutas ta.\u00a0<\/p>\n
N\u00f5ukogude ajal korporatsioonid tegutseda ei saanud. “Korporatsioonid sundlikvideerimine oli N\u00f5ukogude v\u00f5imu \u00fcks esimesi samme koos k\u00f5igi muude repressioonidega. Kui koos k\u00e4idigi, siis seda tehti t\u00e4di juubeli v\u00f5i \u00fclikoolikaaslaste kokkutuleku sildi all. M\u00f5nikord pandi kardinate taga ka teklid p\u00e4he,” \u00fctles Bender.\u00a0<\/p>\n
K\u00fcllaltki tugevalt tabasid korporatsioonide liikmeid n\u00f5ukogude repressioonid. “Lihtsustatult \u00f6eldes: umbes kolmandik vangistati ja\/v\u00f5i viidi Siberisse, kolmandik l\u00e4ks eksiili ja kolmandik j\u00e4i Eestisse v\u00f5i tuli Siberist tagasi,” s\u00f5nas ta.\u00a0<\/p>\n
V\u00e4lismaal j\u00e4tkus korporatsioonide tegevus hoogsalt. Saksamaal Heidelbergis hakati 1964. aastast alates baltisakslaste eestvedamisel korraldama \u00fchiseid, nn Balti rahvaste kommersse,\u00a0 kus kohtusid eestlased, l\u00e4tlased ja baltisakslased. “See oli \u00fchise kaotatud kodumaa taustal oluline koostegemise vorm,” m\u00e4rkis Bender.\u00a0<\/p>\n
Korporatsioonid oli v\u00f5imalik 1980. aastate l\u00f5pus Eestis taastada just t\u00e4nu v\u00e4liseesti organisatsioonidele ja vanemate liikmete m\u00e4lule.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2370513hce60t24.jpg\"\/)
Okupeerimiseelse volbri\u00f6\u00f6 traditsioonide taaselustamine: korp! Ugala liikmed k\u00fclastamas korp! Indlat nende korporatsioonimajas 30. aprill 1989. Autor\/allikas: Lauri Klein\/korp! Ugala<\/p>\n
Korporatsioonide kohta \u00f6eldakse sageli, et tegemist on suurte inimeste m\u00e4nguga. Benderi hinnangul ei piirdu asi siiski ainult vormi v\u00f5i rituaalidega. Ta meenutas Anton Hansen Tammsaare romaani “Ma armastasin sakslast”, kus vana baltisaksa parun arutleb Eesti tudengite olemuse \u00fcle. “Tammsaare laseb parunil \u00f6elda, et eestlased v\u00f5tsid \u00fcle vormi \u2013 laulmise ja joomise \u2013, aga mitte tingimata idee selle taga.”\u00a0<\/p>\n
Benderi s\u00f5nul v\u00f5iks iga p\u00f5lvkond uuesti m\u00f5elda, miks organisatsioon \u00fcldse olemas on. “See ei tohiks olla ainult m\u00e4ng m\u00e4ngu p\u00e4rast. Oluline on m\u00f5elda, mis selle asja m\u00f5te tegelikult on ja millised v\u00e4\u00e4rtused seal taga seisavad,” r\u00f5hutas ta.\u00a0<\/p>\n
Laiem \u00fchiskond v\u00f5iks tema hinnangul korporatsioonidelt \u00f5ppida eelk\u00f5ige sallivust ja p\u00f5lvkondadevahelist sidusust. “Korporatsioonides on sageli rohkem sallivust erinevuste suhtes, kui v\u00e4ljastpoolt paistab. Seal eksisteerib teatav sisemisel vabadusel p\u00f5hinev tolerantne hoiak,” lausus ta.\u00a0<\/p>\n
Kuigi korporatsioonid v\u00f5ivad k\u00f5rvaltvaatajale tunduda kinnised ja kauged, on nende maailm Benderi silmis eelk\u00f5ige v\u00e4rvikas kultuurin\u00e4htuses. “See on olnud v\u00f5imalus muuta \u00fclikooliaastad v\u00e4rvikamaks ja v\u00f5tta sealt midagi p\u00e4risellu kaasa,” s\u00f5nas Reet Bender.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Baltisakslaste saatuse \u2013 ja ka baltisaksa korporatsioonide tegevusega \u2013 p\u00e4rast Teist maailmas\u00f5da tegeleb professor Reet Benderi juhitav teadusprojekt “Baltisaksa elluj\u00e4\u00e4miskunstid \u2013 baltisakslaste lapsep\u00f5lvekogemused ja kodumaa (taas)loomine”<\/a><\/p>\n