{"id":175946,"date":"2026-05-12T09:57:08","date_gmt":"2026-05-12T09:57:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175946\/"},"modified":"2026-05-12T09:57:08","modified_gmt":"2026-05-12T09:57:08","slug":"teise-matta-otsast-kups-uhiskond-oskab-maamargikonflikte-lahendada-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/175946\/","title":{"rendered":"“Teise m\u00e4tta otsast”: k\u00fcps \u00fchiskond oskab maam\u00e4rgikonflikte lahendada | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Inimestele igap\u00e4evaselt olulised maam\u00e4rgid ja riikliku t\u00e4htsusega objektid p\u00f5rkuvad linnaruumi planeerimisel sageli. \u00dchtlasi muutub maam\u00e4rkide t\u00e4hendus ajas pidevalt, arutlesid semiootik Lona P\u00e4ll ja geograaf Taavi Pae Vikerraadio saates “Teise m\u00e4tta otsast”.<\/p>\n

Eesti \u00fchiskonna praegust suhet ajaloolisse p\u00e4randisse illustreerib h\u00e4sti m\u00f5isahoonete n\u00e4ide. Vaid 70 aastat tagasi taolisi hooneid ei v\u00e4\u00e4rtustatud ja v\u00f5imalusel tassiti need materjaliks laiali. Praegu hindab Eesti \u00fchiskond m\u00f5isaarhitektuuri k\u00f5rgelt ja eksponeerib seda turistidelegi. “Mulle tundub, et siin peab alati \u00fcks p\u00f5lvkond vahet olema ja siis tulevad need teemad tagasi. […] Samas v\u00f5ib-olla meie esivanemad m\u00f5tleksid, et vaat kus mul lapselapsed on ikka rumalad,” arutles Pae.<\/p>\n

“Iga\u00fcks justkui kirjutab selle maastiku \u00fcle, aga ka v\u00f5tab sealt mingid m\u00e4rgid \u00e4ra.”
– Lona P\u00e4ll<\/p>\n

Samamoodi peab P\u00e4lli s\u00f5nul aega m\u00f6\u00f6duma, et j\u00f5uaks muutuda inimeste suhe l\u00e4hiajaloo p\u00e4randiga. Nii ei saa uisap\u00e4isa s\u00f5lmida Tallinna Linnahalli tuleviku v\u00f5i punamonumentide teisaldamise kokkuleppeid. Praegu seostuvad n\u00e4iteks monumendid inimestele veel liialt isiklike m\u00e4lestustega. “Peab olema mingi distants, enne kui me saame seda kuidagi neutraalsemalt vaadata,” n\u00f5ustus semiootik.<\/p>\n

P\u00e4lli hinnangul peaks igal p\u00f5lvkonnal olema v\u00f5imalus ise avalikku ruumi kujundada ja sobimatud s\u00fcmbolid sealt eemaldada. N\u00e4iteks v\u00f5eti m\u00f5ne aasta eest USA-s \u00fclikoolide juurest maha kolonialistlikke monumente, sest uus p\u00f5lvkond pidas seda oluliseks. Eemaldamine on semiootiku s\u00f5nul aga kahe teraga m\u00f5\u00f5k, sest kohalikele v\u00f5ib eemaldatav objekt midagi t\u00e4hendada. “Iga\u00fcks justkui kirjutab selle maastiku \u00fcle, aga ka v\u00f5tab sealt mingid m\u00e4rgid \u00e4ra,” selgitas ta.<\/p>\n

“Teise m\u00e4tta otsast”. Lona P\u00e4ll ja Taavi Pae Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

Kes vajab Kuu poodi?<\/p>\n

Ajalise m\u00f5\u00f5tme k\u00f5rval lahknevad inimeste ootused tihti selle pinnalt, kes ruumi kasutab. Kohalike elanike jaoks olulised punktid ei kattu sageli turistidele suunatud vaatamisv\u00e4\u00e4rsustega. Igap\u00e4evaelus orienteerub kohalik elanik tuttava toidupoe v\u00f5i pargi j\u00e4rgi. “Turisti maastik on hoopis teistsugune kui kohaliku elaniku oma. Loodusfotograafi maastik on hoopis teistsugune kui postiljoni oma,” loetles Lona P\u00e4ll.<\/p>\n

Just argised ja tuntud rajatised pakuvad v\u00f5\u00f5ras keskkonnas navigeerijale vajalikke pidepunkte. Inimesed valivad vahel isegi pikemaid teekondi, et m\u00f6\u00f6duda tuttavast maam\u00e4rgist: see aitab ruumis liigelda. “Enamus tartlasi, kes l\u00e4hevad Tallinnasse rongiga, l\u00e4hevad millegip\u00e4rast k\u00f5igepealt Raekoja platsi, isegi kui neil on kuhugile mujale vaja minna,” t\u00f5i Taavi Pae n\u00e4ite.<\/p>\n

“Me m\u00e4rkame neid kohti tihti v\u00f5i nad aktualiseeruvad, kui nad on kadumas.”
– Lona P\u00e4ll<\/p>\n

Turvatunnet pakkuvad s\u00fcmbolid p\u00e4lvivad laiema avalikkuse t\u00e4helepanu tavaliselt alles siis, kui neid \u00e4hvardab lammutamine. Tartus Karlova linnaosas asunud Kuu poe sulgemine tekitas kohalikes elanikes hiljuti tugevat vastukaja. “Inimesed tahavad, et see kontseptsioon oleks, et meil oleks v\u00e4iksed k\u00fclapoed \u2013 see on nostalgiline, kuigi poolehoidjad ise ei pruugi seda poodi enam eriti sageli k\u00fclastada,” t\u00f5des P\u00e4ll.<\/p>\n

Kuigi poodlemisharjumused muutusid, s\u00e4ilis kohalikel elanikel asukohaga tugev side. Reaktsioonid poe sulgemisele viitavad P\u00e4lli s\u00f5nul elanike soovile hoida alles ideed tuttavast ja turvalisest keskkonnast. “Me m\u00e4rkame neid kohti tihti v\u00f5i nad aktualiseeruvad, kui nad on kadumas,” lisas semiootik.<\/p>\n

M\u00f5nikord j\u00e4\u00e4b tuttav kujutelm p\u00fcsima isegi siis, kui f\u00fc\u00fcsiline rajatis ise on maastikult ammu p\u00fchitud. N\u00e4iteks leidus Pae s\u00f5nul Saaremaal sada aastat tagasi tuhandeid pukktuulikuid, millest t\u00e4naseks on j\u00e4rel vaid riismed. Sellest hoolimata kohtab tuuliku kujutist pidevalt kohalikel toodetel ja turismibro\u0161\u00fc\u00fcrides. Geograaf s\u00f5nas: “See on omap\u00e4rane, kuidas kohta enam f\u00fc\u00fcsiliselt […] ei ole, aga meie m\u00f5tteviisis on see ikkagi v\u00e4ga selgelt olemas.”<\/p>\n

“Teise m\u00e4tta otsast”. Lona P\u00e4ll ja Taavi Pae Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n

K\u00fcpse \u00fchiskonna tunnus<\/p>\n

Vanu s\u00fcmboleid ohustava lammutamise k\u00f5rval vallandavad suuri vaidlusi ka t\u00e4iesti uued planeeringud. N\u00e4iteks toob Tartu Keskpargi asemele kavandatav kultuurikeskus Siuru esile terava ruumilise konflikti. Osa linlaste jaoks t\u00e4hendab ehitus harjumusp\u00e4rase roheala l\u00f5plikku h\u00e4vitamist, teiste jaoks tooks valmiv keskus Tartu kultuurirahva kokku. “Ma arvan, et Tartu S\u00dcKU-t on t\u00fckk aega planeeritud […] ilmselgelt ka maam\u00e4rgina,” arutles Taavi Pae.<\/p>\n

Teravad vaidlused uute planeeringute \u00fcle peegeldavad saatek\u00fclaliste hinnangul \u00fchiskonna \u00fcldist arengutaset. Varasematel ajastutel rajati suuri objekte pahatihti kohalike elanike arvamust t\u00e4ielikult eirates. Avalikud arutelud v\u00f5imaldavad taga uua esile kogukonna erinevaid m\u00e4lestusi ja h\u00e4\u00e4li. “Oskus demokraatlikult need asjad \u00e4ra lahendada on ikkagi k\u00fcpse \u00fchiskonna tunnus,” r\u00f5hutas geograaf.<\/p>\n

“Oskus demokraatlikult need asjad \u00e4ra lahendada on ikkagi k\u00fcpse \u00fchiskonna tunnus.”
– Taavi Pae<\/p>\n

H\u00e4\u00e4leka arvamuste paljususe keskel kipuvad vaatev\u00e4ljast v\u00e4lja j\u00e4\u00e4ma paigad, mis pole visuaalselt k\u00f6itvad. Samuti ei kuule konfliktides nagu Rail Balticu v\u00f5i Saaremaa uue elektritrassi rajamisel kohalike h\u00e4\u00e4lt, kelle seenemets v\u00f5i puhkepaik ehitusele ette j\u00e4\u00e4b. P\u00e4ll nentis: “Just kaasaja inimeste maastikukogemus, kasv\u00f5i need kogukonna metsad, tihti ei ole esindatud konfliktiolukordades.”<\/p>\n

K\u00fclaliste s\u00f5nul peavad otsustajad tuleviku planeerimisel leidma tasakaalu suurte s\u00fcmbolite ja isiklike m\u00e4lestuste vahel. F\u00fc\u00fcsilise keskkonna h\u00e4vimisel tekib oht kaotada ka sinna ladestunud \u00fchiskondlik m\u00e4lu. Pidev ehitatud keskkonna \u00fcmberkujundamine toob paratamatult kaasa lakkamatud l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised erinevate huvir\u00fchmade vahel. “K\u00f5ik need konfliktid on vajalikud, sellep\u00e4rast, et just nendes tulevad pinnale erinevad t\u00f5lgendused,” lausus P\u00e4ll.<\/p>\n

“Teise m\u00e4tta otsast”. Lona P\u00e4ll ja Taavi Pae Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimestele igap\u00e4evaselt olulised maam\u00e4rgid ja riikliku t\u00e4htsusega objektid p\u00f5rkuvad linnaruumi planeerimisel sageli. \u00dchtlasi muutub maam\u00e4rkide t\u00e4hendus ajas pidevalt,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175947,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2924,79574,79575,28,29,2019,79573,79576,71187,79571,16949,5176,19,25,79572,10413,13868,35036,6027,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-175946","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kogukond","19":"tag-kohaparimus","20":"tag-kuu-pood","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-linnaruum","24":"tag-lona-pall","25":"tag-maamargid","26":"tag-maamark","27":"tag-maastik","28":"tag-malestusmark","29":"tag-mets","30":"tag-news","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-punasumbolid","33":"tag-siuru","34":"tag-suku","35":"tag-taavi-pae","36":"tag-teise-matta-otsast","37":"tag-top-stories","38":"tag-topstories","39":"tag-uldised-uudised","40":"tag-uudised","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116561015367469514","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175946","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175946"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175946\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175947"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175946"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175946"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175946"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}