Science<\/a>.\u00a0<\/p>\nPikem ajatelg aitab paremini m\u00f5ista kesk-pleistotseeni \u00fcleminekut, mis oli Maa kliimaajaloos p\u00f6\u00f6rdeline muutus. Ligi 2,6 miljonit aastat tagasi vaheldusid j\u00e4\u00e4ajad Maa orbiidi kuju ja telje kalde muutuste t\u00f5ttu umbes 40 000 aasta pikkuste ts\u00fcklitena. Umbes 1,25 miljonit aastat tagasi muutusid aga jahedamad perioodid karmimaks ja venisid ligikaudu 100 000 aasta pikkuseks. Kuna Maa orbiit ega teljekalle samal ajal oluliselt ei muutunud, pidi p\u00f5hjuse peituma planeedi enda kliimas\u00fcsteemis.<\/p>\n
Varem on uurijad tuginenud ajaperioodi uurides niinimetatud sinisele j\u00e4\u00e4le. Kuigi praeguseks on suudetud leida isegi kuue miljoni aasta vanust j\u00e4\u00e4d, on see sedav\u00f5rd tihe, et selles pole enam praktiliselt \u00fcldse \u00f5humulle. Oregoni osariigi \u00fclikooli paleoklimatoloogide s\u00f5nul on sinise j\u00e4\u00e4 p\u00f5hjal loodud aegrida seet\u00f5ttu l\u00fcnklik ja raskesti t\u00f5lgendatav. Little Dome C piirkonnast saadud uus j\u00e4\u00e4s\u00fcdamik moodustus seevastu regulaarselt sadanud lumest, pakkudes katkematut kihtide jada. See v\u00f5imaldab j\u00e4lgida Maa kliimamustrites toimunud muutusi palju t\u00e4psemalt.<\/p>\n
Kogutud materjali anal\u00fc\u00fcsides leidsid teadlased, et s\u00fcsihappegaasi tase k\u00f5ikus ajaperioodil m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Ligi 950 000 aastat tagasi t\u00f5usis gaasi kontsentratsioon sooja j\u00e4\u00e4vaheaja l\u00f5pus vaid m\u00f5ne tuhande aastaga 50 miljondikosa (ppm-i) v\u00f5rra. Berni \u00fclikooli uurijate s\u00f5nul on see geoloogilisel ajaskaalal v\u00e4ga kiire muutus. L\u00fchiajalisele t\u00f5usule j\u00e4rgnes aga taas langus: s\u00fcsihappegaasi tase kukkus 170 ppm-ini, mis on madalaim j\u00e4\u00e4s\u00fcdamikus m\u00f5\u00f5detud v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n
V\u00f5rdlusena \u00fcletab t\u00e4nap\u00e4eval s\u00fcsihappegaasi tase atmosf\u00e4\u00e4ris 420 ppm-i. Miljoni aasta tagune CO2 miinimum langeb aga kokku esimese 100 000 aasta pikkuse j\u00e4\u00e4ajaga. \u0160veitsi teadlaste s\u00f5nul langes s\u00fcsihappegaasi tase kogu \u00fcleminekuperioodi jooksul keskmiselt vaid 20\u201325 ppm-i. Uurijad peavad palju olulisemaks, kui palju erines s\u00fcsihappegaasi tase j\u00e4\u00e4aegadel ja j\u00e4\u00e4vaheaegadel.<\/p>\n
Et m\u00f5ista paremini kasvuhoonegaaside p\u00e4ritolu, uurisid teadlased j\u00e4\u00e4mullides sisalduvaid s\u00fcsinikuteisendeid. S\u00fcvaookeani talletunud s\u00fcsinik p\u00e4rineb peamiselt surnud ja lagunevatest merevetikatest ja sisaldab seet\u00f5ttu rohkem kerget isotoopi s\u00fcsinik-12. Kui 50 ppm-i suurune t\u00f5us oleks tulnud ookeanis\u00fcgavuste arvelt, pidanuks atmosf\u00e4\u00e4ris leiduma ka rohkem kergemat s\u00fcsinikku sisaldavat s\u00fcsihappegaasi.<\/p>\n
M\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itasid aga, et isotoopsignaal p\u00fcsis stabiilsena. See reedab, et s\u00fcvaookean hoidis oma s\u00fcsinikuvarusid kinni. Selle taga v\u00f5isid olla ulatuslikud muutused ookeanihoovustes. Need omakorda olid ilmselt tingitud mandriliustike kasvust, kui j\u00e4\u00e4ajad j\u00e4rjest karmimaks muutusid.<\/p>\n
Uus j\u00e4\u00e4puurs\u00fcdamik seab kahtluse alla ka nn regoliidih\u00fcpoteesi. Seletuse kohaselt pikenesid j\u00e4\u00e4ajad j\u00e4\u00e4kilpide all oleva pinnamoe kulumise t\u00f5ttu. Liustikud liikusid paljastatud aluskivimil aeglasemalt ning j\u00f5udsid seet\u00f5ttu paksemaks kasvada ja sulasid selle arvelt aeglasemalt.<\/p>\n
Regoliidikadu oleks pidanud j\u00e4tma aga j\u00e4\u00e4puurs\u00fcdamikesse selge keemilise j\u00e4lje. Graniidi murenedes eraldub s\u00fcsiniktetrafluoriid ehk CF\u2084, mis oleks pidanu j\u00f5udma ka j\u00e4\u00e4 \u00f5humullidesse. Berni \u00fclikooli teadlased aga oma anl\u00fc\u00fcsides CF4 kasvu ei n\u00e4inud.\u00a0<\/p>\n
Uurijate hinnangul eeldab regoliidi h\u00fcpotees, et umbes 950 000 aasta eest oleks pidanud muutuma pinnase koostis v\u00e4ga j\u00e4rsku ja ulatuslikult. Kogutud andmed aga seda ei toeta. Nii p\u00f6\u00f6rduski teadlaste pilk tagasi kasvuhoonegaaside d\u00fcnaamikale.<\/p>\n
S\u00fcsihappegaasi t\u00e4htsust kinnitavad ka andmed v\u00e4ljaspoolt Antarktikt. N\u00e4iteks on teadlased uurinud ka enam kui 800 000 aasta vanuseid merep\u00f5hja settes\u00fcdamikke, mis peidavad endas iidsete mereloomade kodade j\u00e4\u00e4nuseid. Neis s\u00e4ilinud boori isotoopne koostis peegeldab kunagise ookeani pH-taset ja v\u00f5imaldab selle p\u00f5hjal kokku panna pildi toonase atmosf\u00e4\u00e4ri koostisest. St Andrewsi \u00fclikooli paleoklimatoloogide s\u00f5nul on julgustav, et eri meetodid annavad atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsihappegaasi sisalduse kohta suures plaanis sarnaseid tulemusi.<\/p>\n
Laiem pilt vajab siiski veel t\u00e4psustamist. Oregoni teadlased on varem sinise j\u00e4\u00e4 proovidele tuginedes j\u00e4reldanud, et s\u00fcsihappegaasi tase oli vaadeldaval perioodil \u00fcldjoontes stabiilne. See tekitas ka nende kolleegide kahtlusi, kui palju kasvuhoonegaasid kliimats\u00fcklite pikkust dikteerisid. Uurijate s\u00f5nul ei pruugi sinise j\u00e4\u00e4 ja pideva j\u00e4\u00e4 puurs\u00fcdamikust tuletatud aegrea vahel siiski otsest vastuolu olla. Kuna sinise j\u00e4\u00e4 on katkendlik, v\u00f5ib see kajastada pigem pikaajalisi keskmisi ja varjata l\u00fchemaajalisi \u00e4\u00e4rmusi.<\/p>\n
Teadlaste hinnangul tuleb edasistes uuringutes v\u00e4lja selgitada, kas tuvastatud s\u00fcsihappegaasi k\u00f5ikumine oli erandlik s\u00fcndmus v\u00f5i osa pikemast muutusteahelast.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4s\u00fcdamikest saadud info kinnitab nende s\u00f5nul siiski selgelt s\u00fcsihappegaasi olulist m\u00f5ju Maa kliimas\u00fcsteemile. Ekspertide hinnangul kujundas gaas planeedi kliimat miljon aastat tagasi t\u00e4pselt sama palju, nagu t\u00e4nap\u00e4eval. St Andrewsi teadlaste s\u00f5nul toob iga uus proov ja t\u00e4psem rekonstruktsioon \u00fcha selgemalt esile kasvuhoonegaaside m\u00e4\u00e4rava rolli kliima kujunemisel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Enam kui 1,2 miljoni aasta taha ulatuv j\u00e4\u00e4puurs\u00fcdamik heidab uut valgust sellele, miks Maa j\u00e4\u00e4aegade r\u00fctm kauges mineviku…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":175972,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[286,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,79584,11578,25327,15928,79586,28,29,3904,95,19,25,79583,79587,4325,79585,23,24,22,48311,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-175971","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajalugu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-hoovused","20":"tag-jaa","21":"tag-keskkonnaajalugu","22":"tag-kliimamuutus","23":"tag-kliimasusteem","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-maa","27":"tag-maailm","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-puursudamik","31":"tag-regoliidihupotees","32":"tag-susihappegaas","33":"tag-suvaookean","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-uleilmne-soojenemine","38":"tag-uudised","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175971","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=175971"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/175971\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/175972"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=175971"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=175971"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=175971"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}