{"id":176011,"date":"2026-05-12T11:14:08","date_gmt":"2026-05-12T11:14:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176011\/"},"modified":"2026-05-12T11:14:08","modified_gmt":"2026-05-12T11:14:08","slug":"ardo-hansson-kui-koik-on-halvasti-enam-pariselt-ei-veena-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176011\/","title":{"rendered":"Ardo Hansson: kui &#8220;k\u00f5ik on halvasti&#8221; enam p\u00e4riselt ei veena | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti majanduse olukorra ja v\u00e4ljavaadete \u00fcle peetud aruteludes leidus eelmisel aastal arvamusi \u00fcle kogu spektri. Sellest hoolimata torkasid silma kaks domineerivamat k\u00e4sitlust, mida v\u00f5iks tinglikult nimetada ka kaheks koolkonnaks.<\/p>\n<p>Esimest v\u00f5iks nimetada ettevaatlikeks optimistideks. Nende hinnang oli, et majandus on j\u00f5udmas p\u00f5hja l\u00e4hedale ning ees seisab taastumine, alguses aeglane, kuid siiski positiivne. Ning kui see suund p\u00fcsib, v\u00f5iks juba 2026. aastal oodata tuntavalt tugevamat kasvu, inflatsiooni aeglustumist ja t\u00f6\u00f6tuse v\u00e4henemist.<\/p>\n<p>Teist, p\u00fcsivalt skeptilist koolkonda iseloomustas veendumus, et majanduses ei ole n\u00e4ha sisulisi paranemise m\u00e4rke ning ees seisab pigem edasine halvenemine. Iga uus n\u00e4itaja pidi nende jaoks kinnitama, et paremaks ei l\u00e4hegi. Ja s\u00fc\u00fcdlane oli enamasti sama: valitsus. Kui teed, siis teed valesti. Kui ei tee, oled s\u00fc\u00fcdi tegevusetuses. Kui kaalud, oled k\u00f5hklev.<\/p>\n<p>Aprilli l\u00f5pus avaldas Eurostat suure hulga v\u00e4rskeid ja olulisi andmeid, mis annavad p\u00f5hjust arvata, et ettevaatlik optimism ei olnud m\u00f6\u00f6dunud aastal p\u00f5hjendamatu.<\/p>\n<p>Eesti majandus kasvab kiiremini kui Euroopas keskmiselt<\/p>\n<p>Kiirhinnangu j\u00e4rgi kasvas Eesti SKP esimeses kvartalis aastases v\u00f5rdluses 1,3 protsenti. Esmapilgul on tegemist tagasihoidliku numbriga. Oluline on aga m\u00e4rgata, et Euroopa Liidu keskmine kasv oli vaid 0,8 protsenti. Viimati \u00fcletas Eesti aastane majanduskasv EL-i keskmist 2021. aasta l\u00f5pus.<\/p>\n<p>Kvartaalne vaade n\u00e4itab veel paremat tulemust. Kiirhinnangu j\u00e4rgi kasvas meie SKP 0,6 protsenti v\u00f5rreldes eelneva kvartaliga, samal ajal kui EL-i keskmine kasv oli vaid 0,1 protsenti. Soome kasvas meist kiiremini (0,9 protsenti), kuid Leedu ja Rootsi olid isegi v\u00e4ikeses languses. Aastases arvestuses t\u00e4hendab meie n\u00e4itaja umbes 2,5-protsendilist kasvutempot, mis pole sugugi aeglane.<\/p>\n<p>Inflatsioon on kontrolli all<\/p>\n<p>Kiirhinnangu j\u00e4rgi oli tarbijahindade kuine t\u00f5us aprillis 0,9 protsenti, esmapilgul ja normaalsetes oludes kiire, kuid euroala keskmisest (1,0 protsenti) isegi aeglasem. Naftahinna \u0161oki m\u00f5just hindadele pole \u00fckski riik p\u00e4\u00e4senud.<\/p>\n<p>Aastases vaates on pilt selgem. Eesti 3,3-protsendiline inflatsioon asetab meid euroala 21 riigi v\u00f5rdluses 13. kohale ehk keskmiku l\u00e4hedale. Veelgi olulisem on, et see on meie parim suhteline positsioon viimase 32 kuu jooksul. V\u00f5rdluseks on Leedu esialgne n\u00e4itaja t\u00f5usnud 4,9 protsendile.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6turg liigub \u00f5iges suunas<\/p>\n<p>Eurostati sesoonselt silutud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r 6,9 protsenti on k\u00fcll veidi \u00fcle kogu Euroopa Liidu (6,0 protsenti), L\u00e4ti (6,4 protsenti) ja Leedu (6,5 protsenti) tasemetest, kuid j\u00e4\u00e4b alla Soome (10,4 protsenti) ja Rootsi (8,7 protsenti) n\u00e4itajatele. Olulisem on trend. Viimase aasta jooksul pole EL-i keskmine t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r muutunud, kuid Eestis on see langenud 1,3 protsendipunkti \u2013 meie l\u00e4hinaabruskonna kiireim paranemine.<\/p>\n<p>Need muutused on ka koosk\u00f5las T\u00f6\u00f6tukassa registreeritud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4raga, mis \u00e4sja j\u00f5udis viimase \u00fcle kuue aasta madalaimale tasemele (6,0 protsenti).<\/p>\n<p>V\u00e4hem inimesi vaesusriskis<\/p>\n<p>Eurostat kasutab m\u00f5istet &#8220;vaesuse v\u00f5i sotsiaalse t\u00f5rjutuse riskis inimesed&#8221;, et kirjeldada neid, kelle elutingimused on keskmisest oluliselt halvemad. Sellesse r\u00fchma kuuluvad inimesed, kes vastavad v\u00e4hemalt \u00fchele kolmest tingimusest: elavad suhtelises vaesuses, kogevad materiaalset puudust v\u00f5i elavad leibkonnas, kus t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n<p>V\u00e4rskete andmete j\u00e4rgi oli selliste inimeste osakaal Eestis eelmisel aastal 21,8 protsenti. See on vaid grammi v\u00f5rra \u00fcle EL-i keskmise (20,9 protsenti). L\u00e4ti vastav n\u00e4itaja oli 24,7 protsenti ja Leedu oma 26,3 protsenti. Hispaania ja Itaalia n\u00e4itajad on ka meie omadest k\u00f5rgemad. Veelgi olulisem on muutus ajas. 11-aastases aegreas 2015\u20132025 on mullune tulemus Eesti jaoks parim.<\/p>\n<p>Oluline on mitte minna \u00e4\u00e4rmustesse<\/p>\n<p>Need tulemused ei ole juhuslikud ega enesestm\u00f5istetavad. Veebruari l\u00f5pus alanud uue globaalse vapustuse taustal on need isegi m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatavad (kuhu oleksime v\u00f5inud veel v\u00e4lja j\u00f5uda ilma Iraani s\u00f5ja m\u00f5judeta?).<\/p>\n<p>Eesti-suguses v\u00e4ikeses avatud majanduses on v\u00e4listegurite m\u00f5ju paratamatult v\u00e4ga suur. Kui viimastel aastatel pidurdasid meie majanduskasvu P\u00f5hjamaade n\u00f5rk majandusseis ja euribori kiire t\u00f5us, siis n\u00fc\u00fcd on need tegurid p\u00f6\u00f6rdunud. P\u00f5hjanaabrite m\u00f5nev\u00f5rra parem k\u00e4ek\u00e4ik on toetanud eksporti ning euribori kumulatiivne langus m\u00f5junud positiivselt Eesti laenuv\u00f5tjatele ja sisemajandusele laiemalt.<\/p>\n<p>Loomulikult ei s\u00f5ltu majanduse areng ainult v\u00e4listest tuultest. Sama oluline on see, kas riigi enda poliitikad toetavad kohanemist, investeeringuid ja majanduse taastumist v\u00f5i pidurdavad neid. Julgen v\u00e4ita, et ka valitsuse ja riigikogu otsused on seda soodsamat arengut toetanud, seda on teinud eelk\u00f5ige muudatused, mis suurendavad inimeste netosissetulekuid, v\u00e4hendavad b\u00fcrokraatiat ning annavad ettev\u00f5tlusele ja investeeringutele rohkem ruumi.<\/p>\n<p>Praegu on oluline mitte minna \u00e4\u00e4rmustesse. Pole m\u00f5tet kuulutada, et k\u00f5ik mured on kadunud, sest need ei ole, aga sama v\u00e4he on alust v\u00e4ita, et Eesti majanduse tervis ei ole paranenud v\u00f5i et veel paremaks minna ei saa. Klaas ei ole enam poolt\u00fchi, vaid v\u00e4hemalt poolt\u00e4is. Ja kui L\u00e4his-Ida kriis oluliselt ei eskaleeru, v\u00f5ib see veelgi t\u00e4ituda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti majanduse olukorra ja v\u00e4ljavaadete \u00fcle peetud aruteludes leidus eelmisel aastal arvamusi \u00fcle kogu spektri. Sellest hoolimata torkasid&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176012,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[51816,26,27,37,33,35,34,36,3721,590,31,32,21,3722,28,29,672,2198,19,25,2161,23,24,22,20,15929,30],"class_list":{"0":"post-176011","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ardo-hansson","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euribor","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-inflatsioon","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-majandus","25":"tag-majanduskasv","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-tooturg","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-vaesus","34":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116561318089683991","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176011","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176011"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176011\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176012"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176011"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176011"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176011"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}