{"id":176025,"date":"2026-05-12T11:36:10","date_gmt":"2026-05-12T11:36:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176025\/"},"modified":"2026-05-12T11:36:10","modified_gmt":"2026-05-12T11:36:10","slug":"hendrik-johannes-terras-ornpunased-purjed-soru-triigi-liinil-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176025\/","title":{"rendered":"Hendrik Johannes Terras: \u00f5rnpunased purjed S\u00f5ru-Triigi liinil | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Hiiumaa vallavanem ja sotsiaaldemokraat Hergo Tasuja k\u00fcsib<\/a>, kas valitsuses on regionaalminister v\u00f5i lihtsalt minister. Vastan.<\/p>\n

Regionaalminister ei ole see, kes iga avaliku pahameele peale lubab homseks laeva, mida ei ole tellitud, rahastatud ega lepingusse kirjutatud. Regionaalminister peab \u00fctlema ka selle osa t\u00f5est, mis vallavanema artiklisse ei mahtunud. Eriti siis, kui k\u00fcsija ise teab seda osa t\u00e4pselt sama h\u00e4sti.<\/p>\n

S\u00f5ru-Triigi \u00fchenduse katkemine on t\u00f5sine asi. Kui Hiiumaa ja Saaremaa otse\u00fchendus ei t\u00f6\u00f6ta, ei kao inimeste, ettev\u00f5tjate, piima, kala ega kauba liikumisvajadus kuhugi. Kulu l\u00e4heb lihtsalt inimese, ettev\u00f5tja ja tootja kanda. Vallavanem on selle hinna oma artiklis ise v\u00e4lja arvutanud, ja see arvutus on \u00f5ige. Seda ei saa nimetada tavaliseks ebamugavuseks ja keegi ministeeriumis seda ka ei tee.<\/p>\n

Praegune olukord ei s\u00fcndinud sellest, et minister k\u00e4is Kullamaal pakiautomaati avamas. See on odav v\u00f5te ja ebaviisakas Kullamaa rahva suhtes, kelle jaoks see pakiautomaat on p\u00e4ris asi. Pakiautomaadi ja parvlaevarikke k\u00f5rvutamine on retooriline trikk, mitte argument. Vallavanem teab seda ise.<\/p>\n

Mis tegelikult juhtus? S\u00f5ru-Triigi liinil on Soela p\u00f5hilaev. Kui Soela on Kihnu liinil asendamas dokis olevat Kihnu Virvet ja Reet l\u00e4heb samal ajal rikki, realiseerub meie v\u00e4ikeliinide risk: samav\u00e4\u00e4rset varulaeva ei ole.<\/p>\n

“Sama otsuse oleks teinud iga regionaalminister, kes loeb t\u00f5siselt enda ametinime esimest poolt.”<\/p>\n

Kui Reet rikki l\u00e4ks, tuli valida kahe halva variandi vahel. Kihnul ei ole mandri\u00fchendusele alternatiivi. Hiiumaa ja Saaremaa vahel on mandri kaudu liikumise v\u00f5imalus olemas, kuigi see on kallim, pikem ja t\u00fclikam. Seet\u00f5ttu j\u00e4i Soela Kihnu liinile. See oli v\u00e4ltimatu otsus, kuna tuli hoida \u00e4ra \u00fche saare \u00fchenduse t\u00e4ielik katkemine. Sama otsuse oleks teinud iga regionaalminister, kes loeb t\u00f5siselt enda ametinime esimest poolt.\u00a0<\/p>\n

Amalie ei ole Soelaga samav\u00e4\u00e4rne lahendus, ta mahutab v\u00e4hem ja seab graafikule piirid. Ta taastab v\u00e4hemalt osa \u00fchendusest seni, kuni Kihnu Virve ja Reet tagasi t\u00f6\u00f6le j\u00f5uavad. See ei ole l\u00f5pplahendus. See on parim olemasolev lahendus.<\/p>\n

S\u00f5ru-Triigi liinile otsiti asenduslahendust olemasolevate aluste seast ning ka vallavanem oli nende alternatiividega kursis. Seet\u00f5ttu ei ole aus j\u00e4tta muljet, nagu oleks lahendusi otsitud kohaliku omavalitsuse eest varjatult.\u00a0<\/p>\n

Vallavanem kirjutab, et “50 000 saareelaniku elukorraldus on h\u00e4iritud”. Vaatame, mida liin tegelikult m\u00f5\u00f5dab.<\/p>\n

Amalie hakkas S\u00f5ru-Triigi liinil s\u00f5itma 7. mail. Esimese viie p\u00e4eva jooksul tehti 32 v\u00e4ljumist. Nendega reisis 302 inimest ja 148 s\u00f5idukit ehk keskmiselt k\u00fcmme inimest ja viis s\u00f5idukit reisi kohta. Pileteid on eelm\u00fc\u00fcgis sellele n\u00e4dalale veel saadaval. See ei t\u00e4henda, et keegi midagi ei kaota. Iga reis, mille keegi ringi s\u00f5idab, on kulu tema rahakotile ja p\u00e4evale. Reaalne m\u00f5ju m\u00f5\u00f5detakse k\u00fcmnete, mitte k\u00fcmnete tuhandete inimeste p\u00e4evades. Kahe arvu vahel on suurusj\u00e4rk. Suurusj\u00e4rk on poliitikas oluline.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd ajaloost, kuna vallavanem k\u00fcsib regionaalpoliitika kohta k\u00fcsimust, mis n\u00f5uab tagasivaadet.<\/p>\n

Vallavanem ise kirjutas 2021. aasta augustis Eesti P\u00e4evalehes, et “valitsusel puudub arusaam, et ka Hiiumaa laevaliin vajab konkreetset plaani tulevikuks” ja n\u00f5udis “selget plaani, kuidas sellel liinil sujuvam \u00fclevedu tagada”. Ta r\u00e4\u00e4kis tol ajal Rohuk\u00fcla-Heltermaa liinist. Tema s\u00f5num laiemalt oli aga selge: Hiiumaa parvlaeva\u00fchenduste tulevik vajab plaani, mitte improvisatsiooni, ja selles oli tal \u00f5igus.<\/p>\n

Aprillis 2023 l\u00e4ks regionaalministri portfell tema enda parteile. Madis Kallas, sotsiaaldemokraat Saaremaalt, oli sellel kohal aasta. Piret Hartman, sotsiaaldemokraat, oli sellel kohal j\u00e4rgmised \u00fcksteist kuud.<\/p>\n

Kaksk\u00fcmmend kolm kuud katkematut sotsiaaldemokraatlikku kontrolli regionaalministri portfelli \u00fcle. Kaksk\u00fcmmend kolm kuud, mille jooksul oleks saanud tellida S\u00f5ru-Triigi v\u00e4ikeliinile samav\u00e4\u00e4rse asenduslaeva ehk sellesama, mida vallavanem n\u00fc\u00fcd avalikus kirjas n\u00f5uab. Seda ei tehtud. Ka “konkreetset plaani tulevikuks”, mida vallavanem ise oli neli aastat varem n\u00f5udnud, ei j\u00f5udnud Hiiumaa liinidele.<\/p>\n

Vallavanem ei k\u00fcsi seda kaksk\u00fcmmend kolm kuud kestnud vaikimist enda erakonnakaaslastelt. Ta k\u00fcsib seda minult, m\u00f5ned n\u00e4dalad p\u00e4rast seda, kui rike juhtus, ja \u00fcheksa kuud enne j\u00e4rgmisi riigikogu valimisi.<\/p>\n

Aastal 2026, kui samal kohal istub teise erakonna minister, on tegemata t\u00f6\u00f6 j\u00e4rsku \u00fche ministri legitiimsuse k\u00fcsimus. Kui sama t\u00f6\u00f6d ei tehtud Madis Kallase ega Piret Hartmani ametiajal, oli see ilmselt regionaalpoliitika n\u00fcansirikkus. Kui seda ei tee Hendrik Johannes Terras, on see t\u00f5end, et ametinimes on s\u00f5nad “regionaal” ja “p\u00f5llumajandus” tarbetu taak. Tegemist on keskp\u00e4rase poliitilise v\u00f5ttega ja ma soovitan vallavanemal tuttavlikkuse m\u00f5ttes peeglisse vaadata, sest v\u00f5tte autorlus ei ole originaalne.<\/p>\n

L\u00e4hen edasi minu enda allkirjadeni, sest nende eest ma ei p\u00f5gene.<\/p>\n

Eelmise aasta mais pikendasin S\u00f5ru-Triigi lepingut AS-iga Kihnu Veeteed kuni 31. oktoobrini 2027 v\u00f5i uue vedaja leidmiseni. Pikenduse tekstis on kirjas, et Kihnu Virve ja Orms\u00f6 hoolduste ajal v\u00f5ib liinidele tulla asenduslaev, mis ei pruugi talvel tagada piisavat t\u00f6\u00f6kindlust ega suvel piisavat mahtu. Risk ei olnud teadmata.<\/p>\n

Miks ma selle allkirjastasin? Sest alternatiiv oli kehvem. Eelmise hanke osa, mis puudutas Kihnu, Vormsi ja S\u00f5ru-Triigi liine, oli tunnistatud kehtetuks. Uue hanke ettevalmistus ja menetlus v\u00f5tavad aega. Ilma pikenduseta oleks S\u00f5ru-Triigi teenuse katkemise oht olnud veel suurem. Pikendus oli sild uue hankeni, mitte t\u00f6\u00f6kindluse l\u00f5plik lahendus. Selle vahe peab v\u00e4lja \u00fctlema, mitte selle taha peitma.<\/p>\n

Selle aasta veomahu kokkuleppes fikseerisime S\u00f5ru-Triigi liinile 1698 reisi. Samas dokumendis on v\u00e4iksema asenduslaeva kasutamiseks eraldi arvestus: iga nelja sellise reisi kohta lisandub \u00fcks reis. Kehtiv lepinguraam m\u00f5\u00f5dab seega v\u00e4iksemat veov\u00f5imet mahu ja tasu kaudu, aga ei loo f\u00fc\u00fcsilist varulaeva.<\/p>\n

Vallavanem n\u00f5uab rings\u00f5idu sooduspiletit mandri kaudu ja t\u00f6\u00f6kindlat asenduslaeva. M\u00f5lemad on \u00f5iged k\u00fcsimused.<\/p>\n

Asendusv\u00f5ime k\u00fcsimus on juba k\u00e4imasoleva hanke sees. M\u00e4rtsis kuulutas regionaal- ja p\u00f5llumajandusministeerium v\u00e4lja rahvusvahelise hanke Rohuk\u00fcla-Sviby, Kihnu-Munalaid, Munalaid-Manilaid ja S\u00f5ru-Triigi liinide teenindamiseks. Riik otsib \u00fcht vedajat k\u00f5igile neljale liinile, sest \u00fcks vedaja saab liine koos juhtida ja asendusi paremini korraldada. Hankes annab v\u00e4\u00e4rtuspunkte suurem autokohtade arv, p\u00f5hilaevadega samav\u00e4\u00e4rne j\u00e4\u00e4klass ja kahek\u00e4ilaline asenduslaev. Uude lepingusse on kavandatud n\u00f5ue, et asenduslaev tuleb tagada 36 tunni jooksul senise 48 tunni asemel.<\/p>\n

\u00dcldine “asenduslaev peab olema” ei taga lahendust. Kui riik tahab samav\u00e4\u00e4rset asendusv\u00f5imet, tuleb see hankida ja kinni maksta. Laeva tellimine ei ole \u00fcle\u00f6\u00f6otsus. Korralik asendusv\u00f5ime tuleb lepingusse kirjutada enne kriisi, mitte otsida p\u00e4rast riket \u00f5rnpunaste purjede alt. Kinnitan vallavanemale, et kui k\u00e4imasolev hange ei paku t\u00f6\u00f6kindlat asenduslahendust, siis ei kiideta seda heaks. Selleks hange ongi.<\/p>\n

Mandri kaudu sundringi soodustus on teine k\u00fcsimus. Siin on vallavanema mure p\u00f5hjendatud. Kui riigi tellitud otse\u00fchendus ei t\u00f6\u00f6ta ja inimene peab liikuma mandri kaudu, ei saa kogu lisakulu vaikimisi inimese kanda j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

“Eelt\u00f6\u00f6d ei ole tehtud, paber tehti. Mehhanismi, mille kaudu seda piletis\u00fcsteemis rakendada, ei ole.”<\/p>\n

Aga ka selle kohta tuleb teha toimiv otsus, mitte kiirustades paberile pandud erand. Vallavanem viitas, et 2025. aasta m\u00e4rtsis kehtestati suursaarte p\u00fcsielanikele rings\u00f5idu sooduspileti m\u00e4\u00e4rus ja seet\u00f5ttu “eelt\u00f6\u00f6 on tehtud”. Eelt\u00f6\u00f6d ei ole tehtud, paber tehti. Mehhanismi, mille kaudu seda piletis\u00fcsteemis rakendada, ei ole. Eelarverida, millest soodustuse vahe katta, ei ole. Hartmani m\u00e4\u00e4rus oli iluliist \u00fcmber t\u00fchjuse, allkiri ametiaja viimastel p\u00e4evadel, ilma mehhanismi ja sisuta selle taga. Saareelaniku rahakotini see m\u00e4\u00e4rus ei j\u00f5ua enne, kui keegi kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teeb. Seda t\u00f6\u00f6d teeb ministeerium n\u00fc\u00fcd.<\/p>\n

Kui S\u00f5ru-Triigi \u00fchendus katkeb ja inimene liigub mandri kaudu, kasutab ta Heltermaa-Rohuk\u00fcla ja Virtsu-Kuivastu liine, teist vedajat, teisi lepinguid ja teist piletis\u00fcsteemi. S\u00f5ru-Triigi lepingu muutmine seda ei lahenda. Kes seda esimese vastuse asemel pakub, kas ei tea seda v\u00f5i loodab, et lugeja ei tea.<\/p>\n

Ministeerium t\u00f6\u00f6tab l\u00e4bi eraldi katkestusmeetme, mis k\u00e4ivituks siis, kui kahe saare otse\u00fchendus ei toimi ja inimene on sunnitud liikuma mandri kaudu. See meede peab vastama viiele k\u00fcsimusele: millal see k\u00e4ivitub, kellele see kehtib, millist teekonda see katab, kuidas see piletis\u00fcsteemis t\u00f6\u00f6tab ja millisest rahast vahe kaetakse. Vastuseta ei j\u00e4\u00e4 \u00fckski neist k\u00fcsimustest. See v\u00f5tab n\u00e4dalaid ja k\u00f5ik osad peavad omavahel kokku sobima. Vastasel juhul saame j\u00e4rjekordse iluliistu, mida vallavanem aastal 2030 m\u00f5nele teisele ministrile ette heidab.<\/p>\n

Regionaalpoliitika on kohustus \u00f6elda, kui palju t\u00f6\u00f6kindlus maksab, millises hankes see ostetakse, millise lepingu kaudu soodustus rakendub ja kes selle kinni maksab. \u00d5rnpunaste purjede all on lihtne n\u00f5uda homseks samav\u00e4\u00e4rset varulaeva, eriti kui tegemataj\u00e4tmise eest sama n\u00f5udmist ei esitata enda erakonnakaaslastele. P\u00e4ris maailmas tekib lahendus hanke, lepingu, raha ja vastutuse kaudu.<\/p>\n

See on vastus regionaalministrina, mitte lihtsalt ministrina.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiiumaa vallavanem ja sotsiaaldemokraat Hergo Tasuja k\u00fcsib, kas valitsuses on regionaalminister v\u00f5i lihtsalt minister. Vastan. Regionaalminister ei ole…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176026,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,651,35,34,36,31,32,21,6950,13957,3218,26800,55851,28,29,19,6840,25,3884,46138,55182,948,1801,79545,79544,23,24,22,20,1012,30],"class_list":{"0":"post-176025","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-200","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-hendrik-johannes-terras","20":"tag-hergo-tasuja","21":"tag-hiiumaa","22":"tag-kihnu","23":"tag-laevauhendus","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-news","27":"tag-parvlaevad","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-regionaal-ja-pollumajandusministeerium","30":"tag-regionaal-ja-pollumajandusminister","31":"tag-regionaalminister","32":"tag-saaremaa","33":"tag-sde","34":"tag-soru-triigi","35":"tag-suursaared","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-uudised","40":"tag-valitsus","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176025","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176025"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176025\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176026"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176025"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176025"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176025"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}