![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3131380h74af.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Toidupoodi tuleks minna t\u00e4is k\u00f5huga, et paremini hinnata, mida p\u00e4riselt vaja ja mis on v\u00e4\u00e4rt ostmist. Mida tuleks siis teha enne luulekogu lugemist, et seda v\u00f5imalikult selge peaga m\u00f5\u00f5ta? Kas seda hinnata pikku- v\u00f5i laiupidi? V\u00f5ibolla on enne vaja luule \u00fclek\u00fcllust, muidu m\u00f5jub iga ettejuhtuv v\u00e4rsirida nagu esimene m\u00e4rtsikelluke p\u00e4rast pikka pruuni-valgekirjut talve. Vaatamata sellele, kas mu pea on luuleridu t\u00e4is v\u00f5i olen unustanud k\u00f5ik l\u00fc\u00fcrika saladused, loen alati esimese asjana raamatu taga- v\u00f5i sisekaanele kirjutatud tutvustust. “P\u00e4\u00e4sulinna” tagakaanele on tr\u00fckitud luuletus “balti”, mis v\u00f5tab selle luulekogu \u00fcsna h\u00e4sti kokku. Hakkame siis seda luuletust koos lugema.<\/p>\n
j\u00f5es vulisevad \/ kopraluud tulikate \/ taga sookured<\/p>\n
Uus seltskonnam\u00e4ng: v\u00f5ta pits iga kord, kui Aalmann mainib a) linna, b) linde, c) tuult. Ilmselt ei j\u00f5uaks keegi seda p\u00e4iksekiirte tuules mahendatud tihasekollast V\u00f5ru-maigulist luulekogu l\u00f5puni lugeda, vaid j\u00e4\u00e4ks joobunud meeleseisundis, n\u00e4gu raamatus, magama. Et autoril on motiivid, mida ta armastab, pole tingimata halb \u2013 looduslike kujundite ja meeleoludega p\u00f5imitud luuletustes k\u00e4sitletud teemasid on tegelikult jalaga segada. Ometi j\u00e4id mulle enim k\u00f5lama just need luuletused, mis teema- ja s\u00f5nakasutuse poolest teistest erinesid, m\u00f5jusid ettearvamatult. Seet\u00f5ttu sobib ka seda arvustust juhtima “balti”, mis tagab \u00fcpris kaine lugemiskogemuse (neile hulljulgetele, kes otsustasid v\u00e4ljakutse vastu v\u00f5tta).<\/p>\n
Mainitud motiivid vulisevad kergusega “P\u00e4\u00e4sulinna” j\u00f5es ja meelitavad lugejat koos nendega triivima. Aalmann \u00fctleb otse v\u00e4lja: “puu oli maa selgroog \/ ja tuul hingamine” (lk 43). Maa palavikuline hingamine ja loodusl\u00e4heduse hingus on \u00fcks teose p\u00f5hiliinidest. M\u00f5neti meditatiivses luuletuses “helilooja” (lk 46) hingab luulemina sisse tolmu ja tuult ning teritab oma meeli, et elada hetkes ja m\u00e4letada eredalt. Tuul on reaalsuse ja momendi \u00fchendaja. Tuul v\u00f5ib aga olla ka tugev ning \u00fcletamatu j\u00f5ud, midagi paratamatut ja pigem negatiivset. N\u00e4iteks read “nad ei tahtnud kuulda \/ sinu hullu juttu \/\/ kuidas tuul puhub erinevalt \/ meeste ja naiste peades \/\/ ja seet\u00f5ttu \u00fcks neist \/ peab seda rohkem taluma” ning samast luuletusest “n\u00fc\u00fcd oled tagasi \/ kotit\u00e4is tuuli kaasas” (lk 6) r\u00f5hutavad tuule rusuvat j\u00f5udu. Tuule t\u00e4hendusrikkust ja plastilisust kasutab autor v\u00e4ga loovalt.<\/p>\n
Samal ajal kui tuul l\u00e4bi raamatu vihiseb, kerkib tihti esile ka linn \u2013 kas peategelasena v\u00f5i vaikselt luuletusse imbununa. Kui loen ridu “siin v\u00f5rus polegi teha muud \/ kui olla n\u00f5id \/ p\u00fcha viha toitja” (lk 17), kerkib mu silme ette detailne pilt, kuidas Aalmann kogu oma viha \u2013 mida lugejagi endas ilmselt h\u00f5\u00f5gumas tunneb \u2013metsade h\u00e4vingu ja aja range k\u00e4e vastu luuletustesse n\u00f5iub. V\u00f5ru ja ka \u00fcldisemalt linnade saatust kirjeldab autor mitme nurga alt. Linn on kui elusolend: ta v\u00f5ib vaikida ja hoiatada, ennustada ja h\u00e4vitada, kontrollida suurt osa meie eludest ja tekitada autoris pahameelt. Fraas “kirjutan hauamusta m\u00e4rkmikku \/ linnade nimed v\u00e4ikese t\u00e4hega” (lk 54) ning kahelehek\u00fcljeline luuletus k\u00f5ikide linnade p\u00f5lgamisest ja ohverdamisest on vaid v\u00e4ike osa linnaga jagelemisest selles teoses.<\/p>\n
Linnaga ei kakle ainult autor, vaid ka linnud. Linnud on ehk need, kes “P\u00e4\u00e4sulinna” k\u00f5ige lennukamalt l\u00e4bivad. Kui linn on “linn” ja tuul on “tuul”, siis lind v\u00f5ib olla n\u00e4iteks sookurg, vares, \u00f6\u00f6bik, hakk, tuvi v\u00f5i k\u00e4gu. T\u00e4nu sellele on lindude rohkus siin teoses teiste korduvate motiividega v\u00f5rreldes mahendatud. Lindudel on tihti kannatava looduse roll, v\u00f5i on nad hoopis miski j\u00e4\u00e4v ja v\u00f5imas, millest kinni haarata ja toetust leida. Linn ja linnud on pandud ka vastandlikesse rollidesse. Read “tallinn kuulub lindudele \/ v\u00f5ru kuulub lindudele \/ k\u00f5ik linnad \/ on linnud ja need \/ veel s\u00fcndimata linnad \/ annan varesele s\u00fcdame \/ hakile hinge” (lk 13) teevad lindudest linnade valitsejad, tuues v\u00e4lja nende v\u00f5imuvahekorrad. Samas luuletuses t\u00f5otab autor ka ise rohkete vastanditega luuletusi: “m\u00f5tlen vastandites \/ miks m\u00f5tlen alati vastandites ja ehmun \/ k\u00f5lkudes piiri \u00e4\u00e4rel \/ kas mind mahub m\u00f5lemale poole \/ kas minustki v\u00f5ib saada linn”. “[\u00dc]ks linnaosa l\u00f5peb ja teine algab \/ lindudega ikka lindudega” ning samamoodi j\u00e4tkub ka “balti” lindudega, ikka lindudega.<\/p>\n
sookurgede taga \/ raudtee mis l\u00f5ikab \/ otsekohe kodu- \/ maa pooleks<\/p>\n
Vormi poolest on see luulekogu kergesti hoomatav, luuletusi on vaid poolsada lehek\u00fclge ja korduvad motiivid p\u00f5imivad iga teksti tihedasse tervikusse. On aga selge, et sarnaste teemade nii mitme nurga alt k\u00e4sitlemiseks peavad need olema autorile v\u00e4ga hingel\u00e4hedased \u2013 ja Aalmannile paistavad nad isegi hinge sees, mitte vaid selle l\u00e4hedal olevat. Kogu valu looduse, linna, tuleviku ja Eesti p\u00e4rast tuleb tal kuskilt s\u00fcgavalt ja pudeneb paberile laiali, pannes ka lugeja s\u00fcdame valutama. Seda, kuidas raudtee kodumaa pooleks l\u00f5ikab, kuidas linna valutav pool niutsub, taevas kuumeneb ja maailmal\u00f5pp on saabumas, kirjeldab autor v\u00e4rvikalt ja tundek\u00fcllaselt. See r\u00f5\u00f5muv\u00e4rvi luulekogu \u00fcllatas temas pesitsevate teemadega \u2013 siin on ootamatult palju lootusetust, muretsemist ja tumedust.<\/p>\n
“P\u00e4\u00e4sulinnas” p\u00f5imuvad traditsiooniline ja t\u00e4nap\u00e4evane. Rohked looduskujundid j\u00e4tavad mulle millegi p\u00f5lise \u2013 looduse igikestvuse ja m\u00f5juj\u00f5u \u2013 edasiandmise mulje, samas iseloomustab luuletusi kaasaja problemaatikat peegeldav \u00e4ng. Just see \u00e4ng ja teemasisese m\u00e4ngulisuse puudumine j\u00e4id mind terviku juures veidi h\u00e4irima. Tundub, et autor on teadlik noore inimese stereot\u00fc\u00fcbist, keda ka ise esindab: “miks nii noor inimene \/ nii kuri nii m\u00f5ru \/ nii \/\/ kas sa p\u00e4ikest ei n\u00e4egi \/ raskelt ehitatud v\u00f5lvil \/ marraskil k\u00e4ed \/ kandmas tulevikku” (lk 36). Luuletused edastavad tabavalt valu ja muret, mida paljud noored tunnevad, kuid selline \u00fchiskonnakriitika t\u00f6\u00f6tab minu arvates vaid m\u00f5\u00f5dukas mahus. Lugenud l\u00e4bi ka viimase luuletuse, j\u00e4i mind vaevama \u00fclevoolav j\u00f5uetuse tunne. Raamatut pole seega m\u00f5tet kaane j\u00e4rgi hinnata \u2013 see kollane on pigem tulevikku ettekuulutav hoiatustuli kui p\u00e4ikesepaiste.<\/p>\n
Oma \u00fchiskonnakriitilisuses v\u00f5imendab teos tulevikuhirmu tundva noore stereot\u00fc\u00fcpi, kes ei taha leppida kaasaja \u00f5elusega. Kindlasti ei peakski sellega leppima, elama silma- ja k\u00f5rvaklappidega tulevikule m\u00f5tlemata, kuid \u00fchiskonnakriitika n\u00f5uab minu arvates alati ka mingit lootustandvat perspektiivi. Loomulikult ei saa autori s\u00fcdamesse panna tundeid, mida seal ei ole, kuid kohati tundsin puudust tasakaalust v\u00f5i v\u00f5imalikest tulevikulahendustest, mis oleksid teinud midagi enamat kui rahutuse ja viha kehtestamine. Kuigi eks l\u00fc\u00fcrilisel mossitamisel on ka oma v\u00f5lu, sest jagatud mure on ikka pool muret.<\/p>\n
Hoolimata l\u00e4bivast tumedast joonest leiab raamatust m\u00f5ne luuletuse, mille helgus teiste taustal eriliselt esile kerkib. Soojalt m\u00f5jub luuletus lapsest, kes tahab ilmtingimata luulemina juustele maandunud mesilast puudutada. Isegi kui luuletuse l\u00f5pus tuleb j\u00e4lle see juba tuttavaks saanud kuri tuul ja puhub lapse ja minategelase laiali, kangastub mulle lapselikku uudishimu t\u00e4is moment k\u00fclavahetee bussipeatuses kogu oma helguses.<\/p>\n
aga poolenisti oleme \/ euroopas \/ poolenisti paistame \/ rohelise koore alt \/ soome-ugri krobelise \/ koore alt<\/p>\n
Kirjeldada, mis on eestlaseks olemine v\u00f5i kes on eestlane, on raske \u00fclesanne. Siiski paneb Aalmann siin luuletuses selle \u00fcsna tabavalt paari lausega kirja. Midagi segadust tekitavat ja vahepealset, erilist ja koore alla peitunut see eestlane t\u00f5epoolest on.<\/p>\n
Seesuguste ilmekate kujunditega viib Aalmann mind t\u00e4pselt sinna, kuhu ta soovib. Ta k\u00e4ib s\u00f5nadega ringi nii, et need alluvad tema m\u00f5tetele pehmelt, kannavad selgelt edasi kindlaid, kuid imelikke tundeid, mille jaoks pole head s\u00f5na. S\u00f5nad “nostalgia” ja “unustus” ei pane mind eriti midagi tundma. Kuid kui loen “\u00f5unaraksud kleepuvad \u00fcheks \u00fcleastumiseks \/ bensiinijaama pole j\u00e4rel on t\u00fchjad h\u00fc\u00fcdnimed \/ j\u00e4rel on n\u00e4od ja nendes \/ pesitseb v\u00f5\u00f5ristus” (lk 21), siis isegi linnalapsena tunnen kokku kleepunud \u00f5unaraksum\u00e4lestusi, nagu need oleksid t\u00e4itsa minu omad.<\/p>\n
Eestlaslikku enese mahategemist ja pisendamist oskab autor samuti m\u00f5juvalt kirjeldada. Ta tabab nutikalt meie minevikku ja m\u00f5tteviisi: “kauged riigid ei tea vihmapilvede l\u00e4bipaistvat piima \/ mis v\u00e4etab v\u00e4sinud paneelmajade naadid \/ keldrik\u00f5rvalistes peenardes” (lk 41). Aalmanni luule edastab rohkem tundeid kui m\u00f5tteid \u2013 ka lihtsasti arusaadavate ideede sees v\u00f5ivad olla s\u00fcgavad ja v\u00f5imsad tunded.<\/p>\n
kas teadsid et s\u00fcgis \/ on p\u00f5liss\u00f5na<\/p>\n
Autori h\u00e4\u00e4l on selles teoses v\u00e4ga tugev, tema ideed ja l\u00fc\u00fcriline mina k\u00f5ikumatud. See h\u00e4\u00e4l oskab painutada keelt t\u00e4pselt nii, nagu vaja, j\u00e4ttes p\u00e4rast luuletuste lugemist suhu omap\u00e4rase maigu (arvan, et esimene kord on alati hea luuletus k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega endale ette lugeda). Eesti keelt ja meelt r\u00f5hutab autori h\u00e4\u00e4l j\u00f5uliselt. Kodumaa loodusest saab lugedes \u00fcsna kirju ja kireva pildi. Rabad, varesed, k\u00e4od, kitsed, sood, j\u00e4rved, tiigid, konnad, metstuvid, toomingad, pajuurvad, sinililled, \u00fclased, \u00f5unapuud, karikakrad, j\u00f5ed, paekivi, hundinui, kuused, n\u00f5gesed jpm, mis ongi ju kokku Eestimaa loodus, leiavad k\u00f5ik v\u00e4rssides oma koha. K\u00f5lama j\u00e4\u00e4b mitte tingimata patriootlik, kuid siiski helgelt kodumaad armastav ja selle p\u00e4rast muretsev h\u00e4\u00e4l.<\/p>\n
Endale luuletusi ette lugedes oli vahepeal m\u00f5nus tunda, kuidas s\u00f5nade koosk\u00f5la magusalt suus sulas. Read “s\u00f5strad langetasid marjad \/ kui sauna juures suitses sinu suu” (lk 6) justkui kratsisid mu aju \u00f5igest kohast. Ning s\u00f5nad “ja silmade hele l\u00e4ige \/ kui \u00f5lilaik \/ mis vangistanud endasse \/ vihma ja p\u00e4ikse \u00fchise hinget\u00f5mbe” (lk 11) panid nii mu kujutlusv\u00f5ime kui ka m\u00f5istuse koos hingama. Keelem\u00e4nge ja keeles vabalt liikumist, kaunik\u00f5laliste seoste otsimist on selles teoses m\u00f5nusalt. See korvab ka pidevalt aina uutes vormides ja kontekstides korduvad motiivid ning lisab l\u00e4bivasse lootusetusesse k\u00fcbekese naudingut.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Toidupoodi tuleks minna t\u00e4is k\u00f5huga, et paremini hinnata, mida p\u00e4riselt vaja ja mis on v\u00e4\u00e4rt ostmist. Mida tuleks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176103,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[2188,37,33,35,173,34,36,178,7841,140,79606,7554],"class_list":["post-176102","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-aliis-aalmann","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kirjandus","tag-loomingu-raamatukogu","tag-meelelahutus","tag-meribel-lepik","tag-varske-rohk"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116561825428246369","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176102","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176102"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176102\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176103"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176102"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176102"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176102"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}