Justiitsministeerium on valmis saanud perekonnaseaduse muutmise eeln\u00f5u, mis t\u00e4psustab lapsendamissaladuse s\u00e4tteid selliselt, et lapsendajad kohustuvad last lapsendamise faktist teavitama. Samuti saab lapsendatu \u00f5iguse saada oma bioloogiliste vanemate isikustatud andmed s\u00f5ltumata nende n\u00f5usolekust.<\/p>\n
Praegu kehtiva korra j\u00e4rgi saab laps oma lapsendamisest teada vaid siis, kui lapsendajad otsustavad talle sellest r\u00e4\u00e4kida. Muudatuse eesm\u00e4rk on tugevdada lapse \u00f5igusi ja muuta kord l\u00e4bipaistvamaks, l\u00e4htuvalt eeldusest, et lapse huvi teada oma p\u00e4ritolu kaalub \u00fcles bioloogilise vanema soovi j\u00e4\u00e4da anon\u00fc\u00fcmseks.<\/p>\n
“Avatum regulatsioon v\u00e4hendab stigmatiseerimist, toetab lapse ps\u00fchholoogilist turvatunnet ning aitab v\u00e4ltida hilisemaid identiteedikriise,” p\u00f5hjendatakse eeln\u00f5u seletuskirjas.<\/p>\n
Samuti toob dokument v\u00e4lja, et erinevalt varasemast hoiakust, mille kohaselt kaitseb teadmatus last, on n\u00fc\u00fcdne t\u00f5ekspidamine, et lapse enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igusest tulenevalt on tal \u00f5igus lapsendamisega kursis olla ja see v\u00f5imaldab tal luua minapildi, mis p\u00f5hineb tegelikel asjaoludel. Niisugust arusaama toetab juba praegu ka sotsiaalkindlustusameti (SKA) praktika.<\/p>\n
Seda, millises vanuses tuleb lapsele lapsendamisest r\u00e4\u00e4kida, eeln\u00f5u paika ei pane, vaid j\u00e4tab otsuse lapsendajate hinnata.<\/p>\n
\u00dchtlasi saab t\u00e4iskasvanu, kellel tekib kahtlusi, kas ta v\u00f5ib olla lapsendatud, seda sotsiaalkindlustusametist kontrollida. Kui t\u00e4isealine lapsendatu SKA poole p\u00f6\u00f6rdub, et lapsendamise kohta infot saada, annab amet talle \u00fcle enne lapsendamist kogutud andmed, sealhulgas info varasema nime, emakeele, isikuomaduste, harjumuste ja eelistuste ning v\u00e4limuse kohta, aga ka varasema hooldusel viibimise aja ja koha ning foto, bioloogiliste vanemate nimed, isikukoodid ja kontaktandmed.<\/p>\n
“Seega ei n\u00e4e eeln\u00f5u ette riigi omal algatusel toimuvat teavitamist, vaid annab lapsendatule \u00f5iguse ise teavet k\u00fcsida. Selline lahendus v\u00f5imaldab tagada lapsendatu \u00f5iguse teada oma p\u00e4ritolu, v\u00e4ltides samal ajal p\u00f5hjendamatut riigipoolset sekkumist perekonna eraellu,” sedastab seletuskiri.<\/p>\n
Lapsendamiste arv on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt langenud: kui 2012.-2013. aastal lapsendati aastas uude perre 50-60 last, siis aastatel 2023-2024 oli neid 21-26. \u00dcheks p\u00f5hjuseks toob eeln\u00f5u seletuskiri just ajale jalgu j\u00e4\u00e4nud lapsendamise regulatsiooni, mis kahjustab lapsendatud laste \u00f5igusi.<\/p>\n
Praegu ei luba seadused viia lapsendatut tema \u00f5dede ja vendadega kokku ka t\u00e4iskasvanuna, kui lapsendajad selleks n\u00f5usolekut pole andnud. Samas on viimastel aastatel suurenenud t\u00e4iskasvanud lapsendatute p\u00f6\u00f6rdumised SKA-sse, et niisugust infot saada.<\/p>\n
“Probleemiks on muu hulgas, et praktikas t\u00f5lgendatakse kehtivat lapsendamissaladuse regulatsiooni v\u00e4ga konservatiivselt ja j\u00e4igalt, kuigi s\u00e4tted otseselt ei keela lapsendajal lapsele lapsendamisfakti avaldada,” m\u00e4rgitakse eeln\u00f5u seletuskirjas.<\/p>\n
Bioloogilistele \u00f5dedele ja vendadele antakse seadusemuudatusega \u00f5igus k\u00fcsida andmeid lapsendatu kohta, kuid sel puhul s\u00f5ltub andmete saamine lapsendatu v\u00f5i alaealise lapsendatu puhul tema lapsendaja n\u00f5usolekust.<\/p>\n
Abielu lahutamise menetluskulud kannab t\u00f5rksam pool<\/p>\n
Perekonnaseaduse muudatus toob uuendusi ka abielu lahutamisse. Abikaasasid kohustatakse tegema k\u00f5ike selleks, et abielu kokkuleppel lahutada ja kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist v\u00e4ltida, v\u00e4hendamaks nii ka kohtute t\u00f6\u00f6koormust.<\/p>\n
“See t\u00e4hendab, et kui \u00fcks abikaasa esitab kohtule hagi abielu lahutamiseks, peab ta kohtu ette tooma asjaolud ja n\u00e4itama, mil viisil ta on p\u00fc\u00fcdnud abielu lahutada enne kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist kohtuv\u00e4liselt, kuid see ei ole temast olenematutel p\u00f5hjustel \u00f5nnestunud,” toob seletuskiri v\u00e4lja.<\/p>\n
Sellisteks p\u00f5hjusteks v\u00f5ib olla n\u00e4iteks teise abikaasa p\u00f5him\u00f5tteline keeldumine abielu lahutamisest v\u00f5i asjaolu, et teise abikaasa asukohta ei ole v\u00f5imalik tuvastada.\u00a0<\/p>\n
Kui kohtuv\u00e4liselt abielu lahutamine kuidagi ei \u00f5nnestu, lahutab abielu l\u00f5ppastmes siiski kohus, kuid perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega lihtsustatakse kohtumenetlust abielulahutuste asjades, sest kaob kohustus pooli lepitada ja isiklikult \u00e4ra kuulata.<\/p>\n
Lisaeesm\u00e4rk on jagada \u00f5iglasemalt menetluskulusid, nii et neid ei j\u00e4etaks enam \u00fcldreeglina kummagi poole enda kanda, vaid kulud peab h\u00fcvitama see, kes on takistanud lahutuse kohtuv\u00e4list menetlust. Seejuures on eraldi eeln\u00f5uga plaanis suurendada abielu lahutamise riigil\u00f5ivu.<\/p>\n
Abielu lahutamise ja alaealise lapse \u00fclalpidamise asjades s\u00e4testatakse selgelt, et elatisvaidluses ei tohi teise poole menetluskulusid j\u00e4tta alaealise lapse kanda.<\/p>\n
Seadust t\u00e4iendatakse p\u00f5him\u00f5ttega, et isaduse tuvastamisel otsustab kohus \u00fchtlasi hooldus\u00f5iguse k\u00fcsimused, kui lapsevanem seda taotleb. Nii ei pea p\u00e4rast isaduse tuvastamist hooldus\u00f5iguse m\u00e4\u00e4ramiseks lisamenetlust algatama.<\/p>\n
Elatise arvutamine muutub automaatiseerituks<\/p>\n
Muutub ka elatise m\u00e4\u00e4ramise kord, sest elatisvaidlused kohtus on pikad, lapsele kurnavad ja vanematele kallid. Elatise arvutamine v\u00f5iks seletuskirja kohaselt olla andme- ja arvutusp\u00f5hiselt automatiseeritud ning kohtu t\u00f6\u00f6 oleks \u00fcksnes hinnata, kas sel teel v\u00e4ljapakutud elatise suurus ja andmed on \u00f5iged.<\/p>\n
Kuna hooldus\u00f5iguse jaotamise p\u00f5him\u00f5tted ei ole piisavalt koosk\u00f5las \u00dcRO lapse \u00f5iguste konventsiooniga, lisatakse seadusesse p\u00f5him\u00f5te, et kohus l\u00e4htub \u00fchise hooldus\u00f5iguse l\u00f5petamise korral ja selle \u00f5iguse \u00fchele vanemale andmise otsustamisel eesk\u00e4tt lapse huvidest, arvestades vanemate senist p\u00fchendumist lapse eest hoolitsemisse, aga ka vanemate valmisolekut omavahel suhelda ja lapse huvid esiplaanile seada.<\/p>\n
“Nimetatud s\u00e4tte muutmise eesm\u00e4rk on tagada, et ka n\u00e4iteks lapse vanavanematel oleks v\u00f5imalik taotleda konkreetsemaid lahendusi seoses suhtluskorra m\u00e4\u00e4ratlemisel kohtus,” selgitab seletuskiri.<\/p>\n
Lisaks kaasajastatakse regulatsiooni, mis puudutab lapse nimel tema vara arvelt tehingute tegemist ja kohtu eelneva n\u00f5usoleku n\u00f5uet. Eeln\u00f5us on p\u00f5hjenduseks, et investeerimiskultuur on \u00fchiskonnas arenenud ja seet\u00f5ttu ei ole otstarbekas suunata vanemaid kohtusse eraldi n\u00f5usolekut k\u00fcsima.<\/p>\n
Eestkoste seadmise t\u00e4htaeg pikeneb viielt aastalt seitsmele, sest eeskostel olevate t\u00e4iskasvanute hulk on viimase k\u00fcmne aastaga m\u00e4rgatavalt kasvanud ning see on suurendanud nende asjade menetluskoormust ja sellele kuluvat ressurssi. Muudatus t\u00e4hendab, et sagedane uus hindamine pole vajalik, kui isiku seisund on p\u00fcsiv, progresseeruv v\u00f5i muutumatu.<\/p>\n
Justiitsministeerium ootab n\u00fc\u00fcd eeln\u00f5u kohta asjassepuutuvatelt asutustelt arvamusi, mille andmise t\u00e4htaeg on j\u00e4rgmise t\u00f6\u00f6n\u00e4dala l\u00f5pus. Praeguse plaani j\u00e4rgi peaks seadus j\u00f5ustuma j\u00e4rgmise aasta alguses, osa selle punkte aga tuleva aasta keskel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Justiitsministeerium on valmis saanud perekonnaseaduse muutmise eeln\u00f5u, mis t\u00e4psustab lapsendamissaladuse s\u00e4tteid selliselt, et lapsendajad kohustuvad last lapsendamise faktist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176115,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[79608,26,27,37,33,35,79613,79612,34,36,31,32,21,79607,16639,79611,10023,79610,7092,79609,28,29,55263,19,20810,25,23078,4079,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-176114","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-abielu-lahutamine","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eestkoste-seadmine","15":"tag-elatise-arvutamine","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-hooldusoigus","22":"tag-hoolduspere","23":"tag-isaduse-tuvastamine","24":"tag-justiitsministeerium","25":"tag-lapse-ulalpidamine","26":"tag-lapsendamine","27":"tag-lapsendamissaladus","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-menetluskulud","31":"tag-news","32":"tag-perekonnaseadus","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-ska","35":"tag-sotsiaalkindlustusamet","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-uudised","40":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176114"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176114\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}