Hommikune ummik ei ole pelgalt liiklusprobleem. See on majandusn\u00e4itaja, mis peegeldab, kui palju aega, linnaruumi ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imet me seome iga p\u00e4ev autokeskse liikumisviisiga.<\/p>\n
Mootors\u00f5idukimaks loodi Eestis arvestades keskkonnam\u00f5ju ning l\u00e4htudes m\u00f5tteviisist \u201esaastaja maksab\u201c. Kuid maks, mis teeb auto omamise kallimaks, ei loo automaatselt toimivat alternatiivi ega motivatsiooni seda valida. Nii muutub k\u00e4itumine ja valikute tegemine aeglaselt ja vastuseis kasvab.
K\u00e4itumisteadlaste s\u00f5nul m\u00e4\u00e4rab valikute tegemisel stiimulite disain \u2013 kombineerides \u201epiitsa\u201c ja \u201epr\u00e4\u00e4nikuid\u201c v\u00f5ib tulemus olla m\u00f5jusam. Kui soovime, et inimesed oma harjumusi muudaksid, ei saa piirduda vaid ebasoovitava valiku ebamugavamaks ja kallimaks tegemisega, vaid teha ka oodatava valiku lihtsamaks ja tasuvamaks.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd oleks aeg tunnustada pr\u00e4\u00e4nikuga igap\u00e4evast autovaba t\u00f6\u00f6le liikumist, mis on \u00fcks suurimaid kasutamata tervise- ja tootlikkuspotentsiaaliga meetmeid.<\/p>\n
Linnaruumi varjatud kulu
Autokeskne linn on kallis linn. Eesti kinnisvarasektori hinnangul v\u00f5ib maa-alune parkimiskoha maksumus ulatuda 20 000 euroni. Sajakohaline parkla t\u00e4hendab juba miljonitesse ulatuvat investeeringut \u2013 kapitali, mis ei loo otsest lisandv\u00e4\u00e4rtust. See on ruum, mida ei saa kasutada tootmiseks, elamiseks ega v\u00e4\u00e4rtust loovaks avalikuks ruumiks.
Kaksteist parkimiskohta t\u00e4hendab umbes 150\u2013250 ruutmeetrit ruumi. See on kolm keskmist korterit v\u00f5i roheala, mis t\u00f5stab kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust. Kui vaid osa inimesi ettev\u00f5tetes liiguks t\u00f6\u00f6le ratta ja \u00fchistranspordiga, v\u00e4heneb parkimissurve ja vabaneb ressurss, mida v\u00f5ib investeerida t\u00f6\u00f6tajate tervisesse, koolitusse v\u00f5i innovatsiooni. P\u00e4riselu ei ole muidugi nii lihtne, kuid k\u00f5igil valikutel on hind.<\/p>\n
Tervisen\u00e4itajad ja liikumine
Eestis on samal ajal n\u00e4ha murettekitavaid tervisetrende. Euroopa Komisjoni ja OECD koostatud Eesti terviseprofiili j\u00e4rgi oli 2020. aastal \u00fcle poole 16\u201364-aastastest \u00fclekaalulised v\u00f5i rasvunud ning WHO v\u00e4rskemad \u00fclevaated kinnitavad, et rasvumise levik on j\u00e4tkuvalt kasvutrendis.<\/p>\n
Linnade liikumisuuringud n\u00e4itavad samal ajal autokasutuse kasvu ja jalgsi liikumise v\u00e4henemist. \u00dchiskonnana maksame selle eest hinda nii kasvavates tervisekuludes kui vaimse tervise muredes, mida s\u00fcvendavad ka m\u00fcra ja saastunud linna\u00f5hk.
Siin tekib ilmne vastuolu. Ettev\u00f5tted saavad maksuvabalt toetada t\u00f6\u00f6tajate tervisekulusid kuni 400 euro ulatuses aastas. \u00dcha enam pakutakse tervisekindlustust. Samas ei pruugi k\u00f5ige m\u00f5jusam terviseinvesteering ollagi j\u00f5usaali kuukaart, sest WHO soovitatud 150-300 minutit m\u00f5\u00f5dukat liikumist n\u00e4dalas v\u00f5iks t\u00e4ita ka rattaga v\u00f5i jalgsi t\u00f6\u00f6le minnes.<\/p>\n
Rahvusvaheline kogemus
Sarnaseid positiivseid stiimuleid on rakendatud mitmes riigis. Soomes on t\u00f6\u00f6andja pakutav jalgrattah\u00fcve maksuvaba kuni 1200 eurot aastas. Belgias v\u00f5imaldab nn liikuvuseelarve (mobility budget) toetada firmaauto asemel kestlikke liikumisviise. Hollandis saab t\u00f6\u00f6andja maksta t\u00f6\u00f6le liikumise eest maksuvaba kilomeetrih\u00fcvitist.
Uuringud viitavad, et rahalised stiimulid v\u00f5ivad suurendada aktiivset t\u00f6\u00f6le liikumist, eriti kui need on kombineeritud t\u00f6\u00f6koha praktiliste lahendustega (nt rattaparklad, du\u0161iruumid). Samas on t\u00f5endus riigiti erinev ning m\u00f5ju s\u00f5ltub meetme disainist, mist\u00f5ttu on oluline alustada pilootprojektidest ja m\u00f5\u00f5ta tulemusi.
Oluline on m\u00e4rkida: Soome ja teised P\u00f5hjamaad n\u00e4itavad, et ka k\u00fclma ja lumise talvega riigis on v\u00f5imalik kujundada maksus\u00fcsteem, mis toetab aktiivset liikumist. \u00dcksikuid algatusi on ilma riigi toetuseta ka Eestis, n\u00e4iteks Hawaii Expressis maksab juba mitu aastat lisatasu iga p\u00e4eva eest, mis rattaga t\u00f6\u00f6l k\u00e4iakse.<\/p>\n
Mida see Eestis t\u00e4hendaks?
Eestis kerkib \u00f5igustatud k\u00fcsimus sellise toetuse sobivusest ka maapiirkondades, kus vahemaad on pikemad ning autole on alternatiive raskem leida. Seep\u00e4rast ei tohiks meede olla kitsalt rattakasutuse p\u00f5hine, vaid vaadata laiemalt s\u00e4\u00e4stvate liikumisviiside kasutamist, luues Belgiale sarnase maksusoodustatud liikuvuseelarve v\u00f5imaluse t\u00f6\u00f6andjatele.
Linnas v\u00f5ib see t\u00e4hendada rattah\u00fcvitist v\u00f5i \u00fchistranspordi toetust. Maapiirkonnas v\u00f5ib see toetada s\u00f5idujagamist, t\u00f6\u00f6andja transpordilahendusi v\u00f5i paindlikumat t\u00f6\u00f6korraldust. Ja nii ehk ei tundugi k\u00fctusehindade t\u00f5us enam nii vahetult rahakotti m\u00f5jutav.<\/p>\n
Selline lahendus ei pea t\u00e4hendama riigieelarve lisakoormust, vaid v\u00f5ib olla maksuneutraalne \u00fcmberdisain olemasolevate erisoodustuste raamistikus. Edukas Eesti ei m\u00f5\u00f5da edu parkimiskohtade arvus kodu v\u00f5i t\u00f6\u00f6koha juures. M\u00f5\u00f5dame seda pigem ajas, tervises ja rahulolu pakkuvas elukeskkonnas.<\/p>\n