Eeln\u00f5u seletuskirja j\u00e4rgi on rahvusvaheline julgeolekuolukord viimastel aastatel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt halvenenud. Valitsus leiab, et Euroopa riigid peavad v\u00f5tma senisest suurema vastutuse oma kaitsev\u00f5ime eest, sest muutunud on nii globaalsed j\u00f5ujooned kui ka Ameerika \u00dchendriikide strateegilised huvid. Eesti hinnangul t\u00e4hendab see vajadust kiiresti suurendada kaitsekulusid, tugevdada NATO kaitsev\u00f5imet ning valmistada kogu \u00fchiskonda ette v\u00f5imalikeks kriisideks ja s\u00f5jaks.<\/p>\n
Dokumendis r\u00f5hutatakse, et Eesti peamine eesm\u00e4rk on s\u00f5da \u00e4ra hoida, kuid vajadusel peab riik olema valmis s\u00f5da ka v\u00f5itma. Seletuskirjas m\u00e4rgitakse, et Eesti vastupanu ei tohi olla pelgalt s\u00fcmboolne ning kogu \u00fchiskond peab olema valmis panustama riigikaitsesse. \u201eKaitsev\u00e4gi peab \u00fcksnes lahinguid, s\u00f5da peab kogu rahvas,\u201c seisab dokumendis.<\/p>\n
Alusdokumendis nimetatakse Eesti suurimaks ohuks Venemaad, keda toetavad Hiina, P\u00f5hja-Korea, Valgevene ja Iraan. Samal ajal r\u00f5hutatakse NATO ja Euroopa liitlaste t\u00e4htsust ning vajadust tihendada koost\u00f6\u00f6d P\u00f5hjala ja Balti riikidega ning teiste samameelsete partneritega.<\/p>\n
Senisest rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse elanikkonnakaitsele ja \u00fchiskonna valmisolekule kriisideks. Dokumendi j\u00e4rgi peaksid inimesed suutma v\u00e4hemalt seitse p\u00e4eva iseseisvalt hakkama saada. Samuti r\u00f5hutatakse, et Eesti peab olema valmis olukorraks, kus rahvusvahelised \u00fchendused katkestatakse v\u00f5i elut\u00e4htsad teenused saavad h\u00e4iritud. Siis peab riik suutma toimida v\u00e4hemalt 30 p\u00e4eva.<\/p>\n
Samuti m\u00e4rgitakse ka, et Eesti side- ja energiataristu on muutunud haavatavamaks, viidatates viimaste aastate juhtumitele, kus merekaableid ja veealust energiataristut on kahjustatud n\u00e4iteks laevaankrutega. Oluline on, et laeva\u00fchendus toimimiks kriisi v\u00f5i s\u00f5ja ajal.<\/p>\n
Dokumendi j\u00e4rgi peab Eesti olema valmis vajadusel r\u00fcndama ka vastase sihtm\u00e4rke v\u00e4ljaspool oma territooriumi. Samas peab v\u00e4ltima olukorda, kus lahingutegevus toimuks Eesti pinnal.<\/p>\n
Lisaks tavap\u00e4rastele s\u00f5jalistele ohtudele on oluline, et oleks valmisolek k\u00fcberr\u00fcnnakuteks, infos\u00f5jaks ja kosmosega seotud riskideks. Eesti soovib v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust satelliitsidest ja navigatsioonis\u00fcsteemidest, mille h\u00e4irimine v\u00f5ib m\u00f5jutada nii sidet kui ka igap\u00e4evast toimimist.<\/p>\n
Muu hulgas r\u00f5hutatakse dokumendis, et Eesti s\u00f5jalise kaitse kulud peavad olema v\u00e4hemalt viis protsenti SKPst ning lisaks tuleb riigi rahastusega s\u00e4ilitada riigikaitse\u00fclesannete t\u00e4itmiseks vajalikud v\u00f5imed ja korvata olulisimad mittes\u00f5jalised v\u00f5imepuuduj\u00e4\u00e4gid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eeln\u00f5u seletuskirja j\u00e4rgi on rahvusvaheline julgeolekuolukord viimastel aastatel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt halvenenud. Valitsus leiab, et Euroopa riigid peavad v\u00f5tma senisest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176356,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-176355","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116563012743837187","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176355","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176355"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176355\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176356"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176355"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176355"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176355"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}