\u00d5iguskomisjoni esimees Madis Timpson m\u00e4rkis, et p\u00e4rast eeln\u00f5u esimest lugemist ning huvir\u00fchmade \u00e4rakuulamist tekkis arusaam, et eeln\u00f5u vajab veel t\u00e4iendamist, ennek\u00f5ike ses osas, kuidas m\u00f5ista vaba ja v\u00e4ljendatud n\u00f5usolekut, aga ka sugulise iseloomuga tegu. M\u00f5lemad m\u00f5isted defineeritakse komisjoni algatatavate muudatusettepanekutega.<\/p>\n
Timpson s\u00f5nas Delfile, et n\u00f5usolekuseaduse<\/a> kaasamis\u00fcritus toimus k\u00fcmnendal m\u00e4rtsil, kuhu kutsuti sotsiaalministeeriumiga kokku k\u00f5ik huvitatud osapooled: naisorganisatsioonid, teadlased, politsei jne. \u201eSeal sai iga\u00fcks oma arvamuse \u00e4ra avaldada ja leiti, et v\u00f5ib-olla see s\u00f5nastus momendil vajaks \u00fchte lisaparagrahvi. See oli kohtunike ja teadlaste poolt,\u201c r\u00e4\u00e4kis Timpson. \u201eJa n\u00fc\u00fcd siis ministeerium on koost\u00f6\u00f6s teadlastega selle paragrahvi l\u00e4bi kirjutanud ja see sobis k\u00f5ikidele osapooltele. T\u00e4na me seda komisjonis arutasime ja komisjonis leidis see ka heakskiidu.\u201c<\/p>\n Komisjon otsustas justiits- ja digiministeeriumi t\u00e4iendamise ettepaneku pinnalt algatada muudatusettepaneku, millega defineeritakse n\u00f5usolek seaduse m\u00f5istes. Muudatuse j\u00e4rgi peab korraga t\u00e4idetud olema neli printsiipi: n\u00f5usolek peab olema antud teadlikult ja vabatahtlikult, see peab olema v\u00e4ljendatud s\u00f5naliselt v\u00f5i muul selgelt arusaadaval viisil enne sugu\u00fchet v\u00f5i muud sugulise iseloomuga tegu ning olemas olema kogu selle teo jooksul.<\/p>\n Samuti algatas komisjon muudatusettepaneku sugulise iseloomuga teo defineerimiseks. Kavas on eeln\u00f5u t\u00e4iendada s\u00e4ttega, mille j\u00e4rgi on sugulise iseloomuga tegu karistusseadustiku t\u00e4henduses sugu\u00fche ning muu kehaline tegevus, millel on objektiivselt seksuaalne t\u00e4hendus ja mille korral kahjustatakse oluliselt teise inimese seksuaalse enesem\u00e4\u00e4ramise \u00f5igust.<\/p>\n Timpson m\u00e4rkis, et tegu on p\u00e4ris suure ettepanekuga. \u201eSee pani tordile kirsi peale,\u201c ilmestas ta.<\/p>\n Kolmas muudatusettepanek n\u00e4eb ette, et eeln\u00f5u j\u00f5ustumine l\u00fckatakse poole aasta jagu edasi, nii et seadus j\u00f5ustuks vastuv\u00f5tmisel 1. jaanuarist 2027.<\/p>\n Eeln\u00f5u loodetakse purki saada juunis<\/p>\n Eelmise aasta novembris toimunud \u00f5iguskomisjoni istungil, kus n\u00f5usolekuseaduse eeln\u00f5u esimest korda arutlusel oli, arutleti lisaks eeln\u00f5ule ka \u00fcldfilosoofilistel teemadel. \u201eKas tung on kontrollimatu v\u00f5i mitte jne. Aga noh, seda see eeln\u00f5u v\u00e4ga ei puuduta,\u201c nentis Timpson m\u00f6\u00f6dunud aastal. \u201eL\u00f5puks ikkagi leidsime, et inimene on sotsiaalne olend, kes v\u00f5iks oma tungi kontrollida.\u201c Ka eeln\u00f5u esimesel lugemisel riigikogu suures saalis tuli juttu sugutungist ja l\u00f5videst.<\/p>\n <\/p>\n 02.12.2025 <\/p>\n Peeter Ernits r\u00e4\u00e4kis riigikogus v\u00e4gistamisteemalisel arutelul loomalikust sugutungist, mida naised hindavad (231) <\/p>\n <\/a><\/p>\n 02.12.2025 <\/p>\n N\u00f5usolekuseadus l\u00e4bis riigikogus esimese lugemise. Juttu tuli nii sugutungist kui ka l\u00f5videst (31) <\/p>\n <\/a><\/p>\n Kuidas olid lood seekord, kas arutelu oli konstruktiivne? \u201eT\u00e4na meil nii v\u00e4rvikas ei olnud, aga noh, p\u00f5him\u00f5tteid ju ei ole muutunud,\u201c lausus Timpson. \u201eJa k\u00e4isime korra ikkagi need ka k\u00f5ik uuesti l\u00fchidalt \u00fcle ja tegelikult ega midagi uut v\u00e4lja ei koorunud, midagi selles m\u00f5ttes uut ei olnud. Keegi seisukohti muutnud ei olnud.\u201c<\/p>\n N\u00f5usolekuseaduse eeln\u00f5u l\u00e4heb teisele lugemisele 3. juunil ja komisjon loodab selle vastu v\u00f5tta 10. juunil. \u201ePikk saaga oleks sellega siis l\u00e4bi,\u201c nentis Timpson. Ta r\u00e4\u00e4kis, kuidas n\u00f5usolekuseaduse eeln\u00f5u m\u00f5te oli \u00f5hus juba 2024. aasta kevadel, kui ise justiitsministri kohustusi t\u00e4itis ning juba oma esimesel suuremal koosolekul tuli hakata otsustama, mida teha. \u201eTegime kohtumise sotsiaalministriga, tollal oli Signe Riisalo seal ja siis me arutasime \u00fchte ja teistpidi ja siis ma \u00fctlesin, et me teeme siis jah-i (jah-mudeli \u2013 toim). Ja andsime siis k\u00e4sud k\u00e4tte ja inimesed hakkasid kirjutama. N\u00fc\u00fcd on nii, et mina ega Signe enam ei ole ministrid, oleme komisjonide esimehed, et kuidagi saatus saab k\u00e4tte.\u201c<\/p>\n N\u00f5usolekuseadusega viiakse Eesti karistusseadustiku s\u00e4tted Istanbuli konventsiooniga vastavusse. Eelmise aasta l\u00f5pus esitas EKRE L\u00e4ti parlamendi eeskujul riigikogule ettepaneku Istanbuli konventsioonist lahkumiseks, kuid see riigikogu suures saalis toetust ei leidnud. \u201eMa arvan, et \u00f5igus peab ikkagi kaasajaga kaasas k\u00e4ima ja tegelikult ega siis karistus\u00f5igus ei ole ainult ju karistamise mehhanism, et see kujundab ka \u00fchiskondlikke vaateid, \u00fchiskondlikke v\u00e4\u00e4rtusi,\u201c r\u00e4\u00e4kis Timpson. <\/p>\n \u201eMul on tunne, et Eesti \u00fchiskond on seda meelt, et seksuaalsuhe peaks olema vabatahtlik, selle vastu keegi ei ole,\u201c m\u00e4rkis ta. \u201eKui n\u00fc\u00fcd minna filosoofiliseks, siis minu arvates haakub see v\u00e4ga h\u00e4sti filosoof Immanuel Kanti p\u00f5him\u00f5ttega, et inimest ei tohi kasutada \u00fcksnes vahendina. Ja seksuaalsuhe ilma tegeliku vabatahtliku n\u00f5usolekuta k\u00e4sitleb inimest pigem objektina kui autonoomse isikuna. Kant on v\u00e4ga s\u00fcdamel\u00e4hedane mulle ja meie p\u00f5hiseadus v\u00e4ga palju l\u00e4htub Kantist, et ma arvan, et me teeme \u00f5iget asja.\u201c<\/p>\n Samas r\u00f5hutas \u00f5iguskomisjoni esimees, et l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes taandub kogu protsess ikkagi t\u00f5endamisele. \u201eTa (eeln\u00f5u \u2013 toim) n\u00e4itab \u00fchiskondlikku suundumust ja pigem nagu seda, et ikkagi n\u00f5rgem pool, tavaliselt naine, et tema saab vajadusel rohkem abi,\u201c kirjeldas Timpson. \u201eLiigume ikkagi kaasaegse \u00f5iguskeskkonna suunas, sest mul on tunne, et ega \u00fchiskonnas ikkagi prevaleerub see asi, et ikkagi kui vahekord astuda, siis peab olema jah.\u201c<\/p>\n \u201eEeln\u00f5uga anname \u00fchiskonnale selge signaali, et ilma n\u00f5usolekuta seksuaalvahekord on v\u00e4gistamine. Loodetavasti annab see eeln\u00f5u ohvritele rohkem julgust ka avaldusi esitada ning v\u00e4gistamisteatest kriminaalmenetluse alustamiseni j\u00f5uda. See on oluline, et \u00fcldse saaks juhtunut uurida ja v\u00f5imaliku seksuaalkurjategija kohtu ette viia,\u201c toonitas Timpson.<\/p>\n \u00d5iguskomisjoni istungil osalesid ja tutvustasid eeln\u00f5u t\u00e4iendamise ettepanekut justiits- ja digiministeeriumi arenduse ja kriminaalstatistika talituse n\u00f5unik Andra Reinom\u00e4gi, karistus\u00f5iguse ja menetluse talituse n\u00f5unik Mari Haav ning Tartu ringkonnakohtu kohtunik Mario Truu.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (41)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5iguskomisjoni esimees Madis Timpson m\u00e4rkis, et p\u00e4rast eeln\u00f5u esimest lugemist ning huvir\u00fchmade \u00e4rakuulamist tekkis arusaam, et eeln\u00f5u vajab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":149318,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,316,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-176445","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-nousolekuseadus","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116563657604342439","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176445","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176445"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176445\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/149318"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176445"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176445"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176445"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}