{"id":176500,"date":"2026-05-12T22:30:08","date_gmt":"2026-05-12T22:30:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176500\/"},"modified":"2026-05-12T22:30:08","modified_gmt":"2026-05-12T22:30:08","slug":"arvustus-hubaste-vektorite-salajane-geomeetria-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176500\/","title":{"rendered":"Arvustus. Hubaste vektorite salajane geomeetria | Kunst"},"content":{"rendered":"

Iga kunstniku looming eristub selgelt k\u00f5igi teiste omadest, ent ometi moodustub seekordset K\u00f6ler Prize’i n\u00e4itust EKKMi hoones j\u00e4rjest l\u00e4bi vaadates tervikpilt, kirjutas Juhan Raud Sirbis<\/a>.<\/p>\n

Eesti kaasaegse kunsti muuseumis on taas \u00fcle pika aja K\u00f6ler Prize’i n\u00e4itus. V\u00e4ljapanekul v\u00f5ib n\u00e4ha viie konkureeriva kunstniku teoseid, iga\u00fche looming eristub selgelt k\u00f5igi teiste omadest, ent ometi moodustub EKKMi hoones n\u00e4itust j\u00e4rjest l\u00e4bi vaadates kummaliselt sulnis tervikpilt.<\/p>\n

Uksest sisse astudes on esimese asjana m\u00e4rgata kogu ruumi t\u00e4itvat roosat valgust. See on osa Keiu Maasiku installatsioonist “Kas ma suren v\u00e4givaldset surma?”. \u00dches toanurgas on ekraan, mille pealt v\u00f5ib n\u00e4ha montaa\u017ei sellest, kuidas filmija hoiab k\u00e4es erisuguseid relvi. Nii kaameranurk kui ka relvade hoidmisviisid meenutavad\u00a0first person shooter\u00a0m\u00e4nge. Video milj\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4b l\u00e4bivalt militaarseks, kuid aeg-ajalt v\u00f5ib siin ja seal n\u00e4ha roosat v\u00e4rvi tossupilvi, mis m\u00f5juvad veidra soolistatud katkestusena. M\u00f5ni p\u00fcss on igati realistlik, teine j\u00e4llegi roosa ja nunnu. Sama toa teises otsas on laagriplats roosade plastrelvadega, sealsamas k\u00fckitab paradoksaalselt roosas kamuflaa\u017eis (see s\u00f5napaar on selgelt oks\u00fc\u00fcmoron) mannekeen. Vastasseina seest on teine mannekeen v\u00f5tnud n\u00e4itusek\u00fclastaja sihikule \u2013 kogu ruumi t\u00e4idavad s\u00f5janduse t\u00e4histajad, paranoilised r\u00fcndevektorid ning m\u00f5nus roosa v\u00e4rv. See t\u00f6\u00f6tab installatsiooni raames ilmselgelt naiselikkuse t\u00e4histajana ning tavaliselt maskuliinseks loetud s\u00f5jam\u00e4ngude puhul komplitseerib see nende t\u00e4hendusv\u00e4lju kohe kindlasti. Kamuflaa\u017e v\u00f5ib aidata ennast kehtestada. N\u00e4itusek\u00fclastaja v\u00f5ib endalt l\u00f5bustatult k\u00fcsida, mis on selles k\u00f5iges m\u00e4ngult, mis p\u00e4riselt ning mis juhtub reaalsusega, kui seda edasi anda m\u00e4ngude keeles. Videom\u00e4ngud on millegip\u00e4rast tugevasti soolistatud ning eks ole ju ka soolisus ise alati omamoodi m\u00e4ng (meenub jaapani anime “Revolutsiooniline t\u00fcdruk Utena”). Miks h\u00e4irib m\u00f5ndasid inimesi see, kui kellegi p\u00fcss on kuidagi feminiinne? Mida v\u00f5i keda seesugune relv t\u00e4psemalt ohustab? Kas inimesed peaksid laskma end sugude ebastabiilsusest \u00fcldse segada?<\/p>\n

J\u00e4rgmise ruumi v\u00f5tab enda alla Darja Popolitova installatsioon “Sisemiselt rikas”. Siin pikutab kapi peal sinise humanoidi kuju, kes vaatab nutiseadmest \u00fcha uuesti korduvat videot. Niisiis, justkui igati v\u00f5\u00f5ras olend, isegi tundmatuse ja v\u00e4ljaspoolsuse t\u00e4histaja, tegemas midagi v\u00e4ga argist ja tuttavlikku. Lisaks on kapil lebava tulnuka keha peal mitmed siseelundite-kujulised ehted, mis tulevad \u00fclej\u00e4\u00e4nud keha sinise v\u00e4rvi taustal kontrasti t\u00f5ttu h\u00e4sti esile. V\u00f5ib ju m\u00f5istatada, kas need v\u00e4\u00e4risorganid on tulnuka proteesid v\u00f5i k\u00e4ivadki olendi algse anatoomia juurde. Tulnuka k\u00f5rvale, seina peale on asetatud korvike \u2013 sinist v\u00e4rvi rooside, Irvik-suu ja s\u00f5rmedega teos, mis natuke meenutab H. R. Gigeri kuulsat\u00a0xenomorph’i. Sama seina peal ripub puust kapi uks, lukuaugu ja kr\u00fcptiliste s\u00fcmbolitega. Videos, mida vaadatakse, astub\u00a0influencer’i rollis \u00fcles aga \u00fcles kunstnik ise, digitaalselt moonutatud n\u00e4oga ning manab omale edu ja raha. Klipp on l\u00fchike, selle kadreering ja teatraalsus meenutavad ehk natuke Contrapointsi videoesseid, kuigi Popolitova videos midagi ei anal\u00fc\u00fcsita. Kunstniku n\u00e4o digitaalne moonutus justkui ironiseerib plastilise kirurgia ja sotsiaalmeedias levivate ilutrendide \u00fcle. Tehislikkus, loomulikkus, kehalisus ja vahendatus moodustavad Popolitova installatsioonis kummalise pingev\u00e4lja: kaunite siseelunditega tulnukas vaatab paroodilist\u00a0influencer’it ja tunneb \u2026 mida? On see kadedus? \u00dcleolek? V\u00f5rdlus? \u00c4ratundmine? Midagi muud? Kas v\u00f5\u00f5ras olend \u00fcritab ekraani vahtides inimeseks saada? Samal ajal on videos n\u00e4htav\u00a0influencer\u00a0ise groteskselt moondunud. Kumb neist on siis rohkem inimene?<\/p>\n

EKKMi teisel korrusel on Hanna Samosoni ruumiinstallatsioon “L\u00e4hedus meie vahel”, mis haarab n\u00e4itusek\u00fclastaja meeled t\u00e4ielikult endasse. Lummav tuba on t\u00e4is m\u00e4\u00e4ramatust, vahepealseid ja ebadistinktseid esemeid, mille tekstuur on hubane ning r\u00f5hutatult ebadigitaalne, kuid enamik neist on justkui kontekstist v\u00e4lja v\u00f5etud. Raske on m\u00e4\u00e4ratleda midagi eraldiseisvana, k\u00f5ik siin oleks otsekui mahaj\u00e4etud, maagiline laga, mille seest v\u00f5rsub l\u00f5puks mingi salajane s\u00fcsteem, asjade t\u00e4hestik. Paratamatult kerkib \u00fcles distinktsuse ja kategooriate k\u00fcsimus, raske on neid \u00fcksteisega salap\u00e4raselt p\u00f5imunud kogumeid kategoriseerida. Kas seal toa keskel on altar mingitele nimetutele jumalustele? K\u00f5ik v\u00f5beleb natuke. Kuskohast t\u00e4pselt ikkagi algab \u00fcks objekt ja l\u00f5ppeb teine? Mis asi on asi? Kas mingi objekt saab \u00fcldse olla enesek\u00fcllane v\u00f5i moodustub see suhetest ja seostest \u00fcmbritsevaga? Mateeria v\u00f5tab \u00fcha uusi vorme. Mis oleks \u00f5ige s\u00f5na seda k\u00f5ike iseloomustama \u2013 kodune?\u00a0Unheimlich?\u00a0Igas teises keskkonnas h\u00e4iriksid aknast paistev p\u00e4ike ja elektripirni valgus tandemina, ent siin miskip\u00e4rast toimivad kenasti koos ning sobituvad Samosoni esteetikaga. Midagi on selles k\u00f5iges ka islandilikku \u2013 kivimid, p\u00f6\u00f6ningutolm, taimed, kritseldused, pooljuhuslikult moodustunud pudi-padi \u2026 Hubane siseruum ja metsik loodus \u00e4hvardaksid justkui kohad vahetada. “L\u00e4hedus meie vahel” on heas m\u00f5ttes l\u00f5petamata ja paneb seet\u00f5ttu vaataja kohemaid selles osalema. N\u00e4ib nagu l\u00e4heks installatsioon mingil kummalisel viisil ka EKKMi akna taga edasi.<\/p>\n

Viimasel korrusel v\u00f5ib seevastu n\u00e4ha Anna Mari Liivranna installatsiooni “Keset m\u00f5rudaid \u00f5isi”, mis on j\u00e4llegi \u00e4\u00e4rmiselt valmis: see on suur metallist j\u00f5ujoonte struktuur, mille peale on siin-seal asetatud erisugusest klaasist vitraa\u017ee. Installatsiooni tervikuna vaadeldes liigub m\u00f5te paratamatult k\u00f5ikv\u00f5imalike vektorite ja nurkade suunas: teoses hakkaks justkui t\u00f6\u00f6le mingi m\u00f5ru geomeetria. Installatsioon on oma l\u00f5petatud totaalsuses j\u00f5uline, n\u00f5udlik ja enesek\u00fcllane. Isegi nii enesek\u00fcllane, et v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, miks on vaatajat selle puhul \u00fcldse vaja \u2013 too v\u00f5ib oma ennustamatu pilguga k\u00f5ik \u00e4ra rikkuda. \u00d5ige nurga alt installatsiooni vaadates v\u00f5ib korraks paista, et metalli ja klaasi \u00fcmbritsev t\u00fchjus moodustab teose sisemuses salajasi koridore, m\u00f5nest teisest perspektiivist t\u00f6\u00f6d j\u00e4lgides aga \u00e4hvardab kogu kaaderv\u00e4rk muutuda kahem\u00f5\u00f5tmeliseks. Kusagil siin sees on rada l\u00f5pmatuseni. Vormide selgus ja metalli range organiseeritus on ilusas kontrastis klaasi eri toonide, pragude ning (valguse?) murdumise ja moondumisega. Kas juhus moonutab struktuuri v\u00f5i on alati selle paratamatu osa? Kokku moodustab teos m\u00f5ttelise aia, v\u00f5ib-olla ka vooluringi.<\/p>\n

Samal korrusel asuva Taavi Suisalu installatsiooni “H\u00e4\u00e4lestades haprust” juurde p\u00e4\u00e4seb l\u00e4bi kardinataguse sisse\u00adp\u00e4\u00e4su; teos on EKKMi maja estakaadi sees. Kaldus p\u00f5randal, h\u00e4maruses seisavad kummituslikud tokid, mida aeg-ajalt \u00f5\u00f5tsutavad elektroonilised mootorid. Tokid hoiavad viltuses ruumis visalt tasakaalu, on nagu tehnoloogiline pilliroog tuulevaikses kambris. Vaataja tajub, et ei saa neile v\u00e4ga palju l\u00e4hemale minna, sest tal tekib irratsionaalne hirm, et viltune p\u00f5rand v\u00f5ib j\u00e4rele anda. Need lihtsalt tegutsevad \u2013 omasoodu ja tummalt. Ka siin vormib installatsiooni ja selle suhet vaatajaga geomeetria: tehnoloogia justkui taandaks v\u00e4lja estakaadi nurga, mis paratamatult teose omailma kujundab. Tokid aga saavad rahus edasi \u00f5\u00f5tsuda. Sedasi raskusj\u00f5u, tasakaalu ja kohaspetsiifikaga m\u00e4ngides muudab installatsioon loomuliku tehislikuks.<\/p>\n

K\u00f5ik teosed on \u00fcksteisest v\u00e4ga erinevad ning kehtestavad v\u00e4ga j\u00f5uliselt oma reeglid, tempo ja tajure\u017eiimi. Kunstnikevahelist distantsi aitab m\u00f5nev\u00f5rra siluda Piibe Kotka film (samuti EKKMi viimasel korrusel), kus k\u00f5ik seekordse K\u00f6leri Prize’i n\u00e4itusel osalevad kunstnikud anal\u00fc\u00fcsivad \u00fcksteise loomingut \u2013 asjalikult, tundlikult, m\u00f5nikord ka natuke naljaga. Nii m\u00f5nigi kord \u00fctleb kellegi k\u00fcsimus v\u00f5i kommentaar rohkem \u00fctleja enda kui kirjeldatava kohta. Seegi on osa tervikust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Iga kunstniku looming eristub selgelt k\u00f5igi teiste omadest, ent ometi moodustub seekordset K\u00f6ler Prize’i n\u00e4itust EKKMi hoones j\u00e4rjest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176501,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[89],"tags":[227,225,226,228,37,33,35,20945,173,34,36,79675,23003,190,229,230,140,1278],"class_list":{"0":"post-176500","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kunst-ja-kujundus","8":"tag-arts","9":"tag-arts-and-design","10":"tag-artsdesign","11":"tag-design","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-ekkm","16":"tag-entertainment","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-juhan-raud","20":"tag-koler-prize","21":"tag-kunst","22":"tag-kunst-ja-kujundus","23":"tag-kunstkujundus","24":"tag-meelelahutus","25":"tag-sirp"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116563976060538700","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176500","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176500"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176500\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176500"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176500"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176500"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}