![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3575563h0e81t24.jpg\"\/)
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n2023. aastal loodi kliimaministeerium, aga suure t\u00f5en\u00e4osusega j\u00e4rgmiste valimiste j\u00e4rel kliimaministeeriumi sildid siit majast kaovad. Kui n\u00e4rves\u00f6\u00f6v on t\u00f6\u00f6tada keskkonnas, kus iga koalitsioonileppega ministeeriumide struktuure muudetakse?<\/p>\n
Harjub \u00e4ra (muigab). Esimest korda oli keeruline. Inimesed v\u00f5ib-olla ei taju seda, aga kui tavaline voolavus on 10\u201315 protsenti, siis t\u00e4nu sellistele \u00fcmbert\u00f5stmisetele voolab sisse ja v\u00e4lja organisatsioonis korraga 40 protsenti inimestest.<\/p>\n
Katsu sa siis inimesi \u00fche katuse alla koondada ja neid \u00fchendama hakata, sest paratamatult on iga ministeerium erineva organisatsioonikultuuriga.<\/p>\n
Teistkordsel \u00fcmbert\u00f5stmisel, kui meilt l\u00e4ks digivaldkond \u00e4ra ja tulid meie haldusalasse planeeringud, l\u00e4ks k\u00f5ik kuidagi v\u00e4ga ladusalt. See v\u00f5ib muidugi t\u00e4hendada, et poliitikud vaatavad, et polegi midagi hullu, muuta ongi v\u00e4ga lihtne (naerab).<\/p>\n
Me oleme t\u00e4na valmis rohkem kui varem \u2013 t\u00e4nu sellele, et oleme v\u00e4iksemaks j\u00e4\u00e4nud ja organisatsiooni puhastanud ja protsessid \u00fcles ehitanud.<\/p>\n
Riigisekret\u00e4r Keit Kasemets on mures ministeeriumide “silotornide” p\u00e4rast. Selles majas on kuus ministeeriumi \u2013 kas need on endiselt kuus eraldi torni? Palju te kantslerite igan\u00e4dalasel n\u00f5upidamisel kaklete omavahel?<\/p>\n
Me ei kakle, keegi ei v\u00f5ta midagi s\u00fcdamesse. See on loomulik pingpong. \u00dchishoone on toonud meid \u00fcksteisele palju l\u00e4hemale. Kui varem oli teema, et keegi ei koosk\u00f5lasta midagi, siis n\u00fc\u00fcd saad kohe minna ja k\u00fcsida, milles asi. Sa ei pea aega kokku leppima ja teise linna otsa s\u00f5itma. Inimesed saavad s\u00f6\u00f6klas ja liftis kokku \u2013 kommunikatsioon on oluliselt parem.<\/p>\n
Kui uued liitmised ja lahutamised j\u00e4lle lauale tulevad, siis mis on teie soovitus?<\/p>\n
K\u00f5ige hullem on see, kui kokkulepped tehakse viimasel tunnil, sest need ei pruugi olla ratsionaalselt l\u00e4bi m\u00f5eldud.<\/p>\n
Nii just viimasel korral ju tehtigi.<\/p>\n
Ministeeriumide moodustamisel peaks olema loogika \u2013 n\u00e4iteks, et tegu on \u00fche tervikteenusega. Meil oleks v\u00e4ga kahju, kui meilt v\u00f5etaks n\u00fc\u00fcd \u00e4ra planeeringud. Varem olid planeeringud justkui “s\u00f5imus\u00f5na” ega olnud ettev\u00f5tlusega \u00fcldse seotud, aga n\u00fc\u00fcd on neil selge ettev\u00f5tlusfookus. Me oleme sisuliselt ettev\u00f5tlusministeerium \u2013 tooge meile k\u00f5ik, mis on v\u00e4hegi ettev\u00f5tlusega seotud, oleks minu s\u00f5num.<\/p>\n
Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Te olete olnud \u00fcks Eesti transpordipoliitika arhitekte v\u00e4ga pikka aega. Kui te vaatate k\u00f5rvalt Airbalticus toimuvat, siis kas v\u00f5ib see k\u00f5ik l\u00f5ppeda samamoodi, nagu l\u00f5ppes 2015. aastal Estonian Airiga?<\/p>\n
\u00a0“Transpordiarhitekt” on palju \u00f6eldud \u2013 tegelesin transpordiga viis-kuus aastat, kui olin ministeeriumis transpordi asekantsler. N\u00fc\u00fcd transport enam meie majas ei ole, aga j\u00e4lgin teemat huviga ja loen peamiselt ajakirjandust.<\/p>\n
Airbaltic on meile \u00fclit\u00e4htis, nad hoiavad enda k\u00e4es umbes kolmandikku meie lennundusturust.<\/p>\n
Ma arvan, et kui airBaltic turult kaoks, saaksime esialgu lennata ainult s\u00f5lmjaamadesse. Peale odavlennufirmade meile siia teisi selliseid lennufirmasid ei j\u00e4\u00e4ks, kes teevad otselende.<\/p>\n
\u00c4riplaan pole l\u00e4tlastel siiani t\u00f6\u00f6le hakanud. Lennundusettev\u00f5tted on natuke nagu p\u00f5llumajandusettev\u00f5tted \u2013 kogu aeg on \u00fcks ikaldus. See kehtib kogu lennunduse kohta, v\u00e4lja arvatud m\u00f5ned suured. N\u00e4iteks Ryanairil on teistsugune \u00e4rimudel. Aga teistel on alati mure, olgu see finantskriis, Vene s\u00f5da v\u00f5i koroona. N\u00fc\u00fcd on lisandunud veel Iraani s\u00f5da ja laevanduse katkemine P\u00e4rsia lahel.<\/p>\n
Airbalticu elu pole lihtsamaks teinud ka mootorite saaga. Pratt & Whitney mootorite arendus ei olnud l\u00f5puni viimistletud, kui need kasutusele v\u00f5eti ning need kippusid kiiresti hooldust vajama.<\/p>\n
Eelmisel aastal oli neil seet\u00f5ttu korraga \u00fcle 10 lennuki rivist v\u00e4ljas, mis t\u00e4hendas, et j\u00e4lle oli vaja v\u00e4ljastpoolt teenust sisse osta.<\/p>\n
See on natuke analoogne Nordicaga \u2013 Nordicat pigistas p\u00e4rast koroonat t\u00f6\u00f6j\u00f5ukriis ja kui lennukid telliti v\u00e4ljast sisse, viis see kulud meeletult k\u00f5rgeks.<\/p>\n
Aga v\u00f5tmek\u00fcsimus Airbalticu puhul on see, mis nad oma v\u00f5laga teevad. Suur v\u00f5lg viib ettev\u00f5tte v\u00e4\u00e4rtuse alla, kuid \u00e4kki keegi n\u00e4eb, et nende sisemine \u00e4rimudel t\u00f6\u00f6tab ja neil on suur turg. V\u00f5ib-olla j\u00f5utakse kompromissini, kus v\u00f5lga kirjutatakse natuke maha.<\/p>\n
Intressi on kindlasti vaja v\u00e4hendada, sest neljasajamiljonilise v\u00f5laga ettev\u00f5te maksab p\u00f5him\u00f5tteliselt tarbijalaenu intressi \u2013 see ei ole j\u00e4tkusuutlik. Kas tuleb uus investor ja suudetakse intressi alla kaubelda ja perioodi pikendada, aga midagi peab ette v\u00f5tma.<\/p>\n
V\u00e4idetavalt on mootorid n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6kindlamad, turg on suur ja L\u00e4ti riik on alati k\u00fcbarast m\u00f5ne j\u00e4nese v\u00e4lja t\u00f5mmanud. Ma loodan, et nad m\u00f5tlevad ka seekord v\u00e4lja, kuidas ettev\u00f5te saaks j\u00e4tkata.<\/p>\n
Need kriisid on andnud juriidilise v\u00f5imaluse lennufirmadesse alati raha juurde panna, ka meie panime Nordicasse raha juurde. L\u00e4ti valitsus on osanud seda v\u00e4ga h\u00e4sti manageerida. Kui me oleksime k\u00e4itunud samamoodi ega oleks lasknud Estonian Airi sellise ausa luterliku talupoja kombel pankrotti, siis v\u00f5ib-olla me r\u00e4\u00e4giksime praegu sellest, et Estonian Air on alles?<\/p>\n
Estonian Air oli liiga v\u00e4ike, et alles j\u00e4\u00e4da. On n\u00e4ha, et lennunduses toimetavad h\u00e4sti need, kellel on mastaapi. Airbaltic ei ole enam nii v\u00e4ike, kuid ka nemad alustasid v\u00e4ikeselt. T\u00e4na on neil kuskil 50 lennukit, aga strateegia on kasvada 100 lennuki peale.<\/p>\n
Lihtsalt lennunduses suurus loeb, ka lennukite hankimisel on mastaabiefekt. M\u00e4letan, et kunagi hankis Ryanair lennukeid sellise hinnaga, et m\u00f5ne aasta p\u00e4rast neid maha m\u00fc\u00fces neil praktiliselt kapitalikulu polnudki.<\/p>\n
Kui Airbaltic katab kogu Baltikumi ja kohalike inimeste ostuj\u00f5ud kasvab, siis on neil siin kindlasti oma koht. Viimase 20 aastaga on hakatud oluliselt rohkem lendama.<\/p>\n
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantslerina \u00fctlete te, et Eesti riik ei peaks Airbalticusse raha panema, sest olukord on liiga segane?<\/p>\n
Jah, muidugi. Sinna on viimased 15 aastat vahelduva eduga raha pandud. T\u00e4na v\u00f5iks see \u00e4rimudel k\u00fcll t\u00f6\u00f6tada, aga nagu te ise mainisite, sai koroona ajal raha sisse panna vaid ajutiselt. Seda raha ei saanud sinna j\u00e4tta igavesti, see tuli tagasi maksta.<\/p>\n
Enamus ongi tagasi makstud, sealt see v\u00f5lakirjadega refinantseerimine tuligi. Ma arvan, et t\u00e4na me Airbalticusse panustama ei pea.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3575542h9416t24.jpg\"\/)
Ahti Kuningas Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest on arusaadav, et tegutseme Euroopa Liidu \u00fchisel turul ja reeglid peavad olema \u00fchised. Teisalt on siin piirkonnas loodud ja pankrotti l\u00e4inud lennufirmade puhul n\u00e4ha, et see on v\u00e4ike \u00e4\u00e4remaa turg, kus elanikkond on v\u00f5rreldes rikkamate riikidega ka vaesem. Me ei saa neid toetada, aga selles loogikas on midagi viltu, sest turg tegelikult ei toimi \u2013 ilma toetusteta oleks meil oluliselt v\u00e4hem \u00fchendusi\u2026<\/p>\n
Toetamiseks on erinevaid v\u00f5imalusi. \u00dcks viis, mida kasutatakse, on hoida lennujaamatasud madalad. Seda on v\u00f5imalik teha, kui lennujaamast ei v\u00f5eta dividende v\u00e4lja ega t\u00f5steta tasusid k\u00f5rgeks, kasutades \u00e4ra monopoolset seisundit. On v\u00f5imalik teha ka liinitoetusi, aga need on rohkem kommertsalusel.<\/p>\n
Ega riik ei ole hea ettev\u00f5tte omanik, sul peab olema oma nahk m\u00e4ngus. Poola ettev\u00f5te on olnud raskustes, Sloveenia oma l\u00e4ks pankrotti. Samas Ungaris baseeruv erakapitalil Wizz Air toimetab, kuigi Malev l\u00e4ks pankrotti. Erakapital m\u00f5tleb kindlasti l\u00e4bi, mis on kaasaegne lennumudel ja kuidas ellu j\u00e4\u00e4da ning kasumit teenida.<\/p>\n
Vaadates teisi sektoreid \u2013 kas olete n\u00f5us v\u00e4itega, et alates koroonakriisist oleme Euroopas \u00fcles ehitanud toetustel p\u00f5hineva majandusmudeli? Viimaste p\u00e4evade uudis tuleb Luunjast, kus riigi suurim kurgikasvatusfirma teatas, et nad ei saanud ootamatult taastuvenergia toetust ja peavad v\u00f5ib-olla pillid kotti panema. Meil on s\u00fcvenev probleem, et turg soosib neid, kes oskavad paremini toetusi v\u00e4lja kaubelda?<\/p>\n
See probleem ei ole uus ega tekkinud koroona ajal, see oli olemas juba varem. Ma kuulsin seda toetuste juttu juba 15 aastat tagasi. Isegi metsat\u00f6\u00f6stus hakkas r\u00e4\u00e4kima, et neil on toetust vaja. K\u00fcsimus on selles, kes on see viimane, kes tule kustutab. L\u00f5puks peaks raha rohkem sisse tulema kui v\u00e4lja minema, mitte vastupidi.<\/p>\n
Toetus v\u00f5ib olla \u00f5igustatud, kui see vaatab ette. Me proovime ka oma toetusi planeerida nii, et need tooksid riigile kokkuv\u00f5ttes rohkem raha tagasi ja kutsuksid esile muutuse \u2013 n\u00e4iteks, et ettev\u00f5tted rakendaksid rohkem IT-lahendusi v\u00f5i innovatsiooni.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest peame vaatama oma naabreid. Palju r\u00e4\u00e4gitakse Leedust, aga vaatame ka Saksamaad, kes paneb teatud sektoritesse sadu miljoneid. Me peame millegagi vastama, et k\u00f5ik toetuste jahil sinna \u00e4ra ei koliks. Aga see peab olema tehtud Exceli tabelis niimoodi, et see toob riigile raha tagasi.<\/p>\n
Kas oskate \u00f6elda m\u00f5ne suurinvesteeringu, mis on viimastel aastatel tulnud Eestisse nii, et riik poleks pidanud omalt poolt raha juurde panema?<\/p>\n
Kui vaadata, kes on peamised v\u00e4lisinvestorid Eestis, siis need on finantssektor, telekom, logistika ja kinnisvara \u2013 nemad ei ole saanud mingeid toetusi. Aga t\u00f6\u00f6stuses jah, valdavalt k\u00fcsitakse toetust. Kuna meil on t\u00f6\u00f6stustoetused olemas, siis me tahame, et nad saaksid v\u00f5rdsetel alustel tegutseda.<\/p>\n
M\u00f5nel juhul ei ole toetus halb. Valdkond, millega oleme \u00fcle 20 aasta vaeva n\u00e4inud, on teadus- ja arendustegevus. See on pika vinnaga protsess. Trend on juba m\u00f5nda aega liikunud \u00fclespoole ja eelmisel aastal oli teadus-arendustegevuse kulutuste maht Eestis kaks protsenti SKP-st. V\u00f5rdluseks \u2013 L\u00e4tis ja Leedus on see \u00fche protsendi peal.<\/p>\n
See n\u00e4itab tulevikku \u2013 kas ettev\u00f5tted m\u00f5tlevad uuele tehnoloogiale ja suudavad teha startup-keeles pivot’it. Vana masstootmisega ei saa l\u00f5putult j\u00e4tkata. Ma arvan, et see on olnud m\u00f5istlik investeering ja panus.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3575557h1898t24.jpg\"\/)
Ahti Kuningas Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Ajakirjanikuna n\u00e4en ma k\u00f5rvalt, milline heitlus k\u00e4ib avaliku arvamuse p\u00e4rast. Sandor Liive saab oma tuumajaama ehitada ainult siis, kui suudab nii \u00fchiskonnale kui ka teile \u00e4ra t\u00f5estada, et jaam vajab odava elektri p\u00e4evadel toetust. Samamoodi tegutsevad taastuvenergeetikud. Siin majas olete selle k\u00f5ige keskel. Kuidas see teile paistab?<\/p>\n
See on natuke nagu ringmajandus: \u00fcks tahab toetust, keegi peab selle kinni maksma, see kallis hind j\u00f5uab t\u00f6\u00f6stusesse ja siis vajab t\u00f6\u00f6stus j\u00e4lle toetust. Kogu see ring vajab toetust, kui sisendhinnad l\u00e4hevad liiga kalliks.<\/p>\n
Me kehtestasime suurtarbijatele taastuvenergia tasu leevenduse just selleks, et suured t\u00f6\u00f6stused Eestis p\u00fcsiksid ja t\u00f6\u00f6kohti hoiaksid. See on keeruline maailm.<\/p>\n
Kui te kohtute investoritega, siis kui suur mure on tegelikult see, et me asume Venemaa k\u00f5rval? L\u00e4\u00e4nes on levinud arusaam, et Narva on j\u00e4rgmine ja seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b meil saamata palju olulisi investeeringuid?<\/p>\n
See mure on nagu sibulakihid. Soome ja Rootsi jaoks ei ole see mure. Ka Ericssoni suurinvesteeringu \u00e4raj\u00e4tmine Eestisse oli v\u00e4idetavalt \u00a0pigem mure seoses suurema geopoliitikaga \u2013 mida teeb USA ja kuidas muutub sealne maksus\u00fcsteem.<\/p>\n
Siis on j\u00e4rgmine kiht, n\u00e4iteks Holland, kes on seni olnud Eestis p\u00e4ris tugev investor. Aga k\u00f5ik need, kes on kaugemal, kas P\u00f5hja- v\u00f5i L\u00f5una-Ameerikas, ei saa t\u00e4pselt aru, kus Eesti asub. Nemad n\u00e4evad Ukraina-Eesti piirkonda \u00fchena ja neil on otsustamine kindlasti keerulisem.<\/p>\n
Mulle tundub, et Eesti riik ei ole teinud piisavalt t\u00f6\u00f6d selle vastiku kuvandi l\u00f5hkumiseks. See ei ole etteheide teie ministeeriumile, vaid pigem tuleks vaadata v\u00e4lisministeeriumi poole. Kas meil on olemas riiklik kava, kuidas seda kuvandit selgelt murda?<\/p>\n
Ma tean, et v\u00e4lisministeeriumis muretsetakse selle p\u00e4rast samuti. V\u00e4hemalt kantsler Jonathan Vseviov muretseb.<\/p>\n
See on kaks eri maailma: \u00fchest k\u00fcljest peame kogu aeg r\u00e4\u00e4kima Ukraina s\u00f5jast, et hoida t\u00e4helepanu regioonil ja Venemaa probleemil. See aga r\u00e4\u00e4gib ilmselgelt vastu meie v\u00e4lisinvesteeringute meelitamise narratiivile. Need ongi kaks \u00e4\u00e4rmust, kus me ei saa j\u00e4tta ka seda esimest laokile ja r\u00e4\u00e4kida ainult sellest, et k\u00f5ik on ilus ja ohtu pole.<\/p>\n
Me v\u00e4rskendame praegu just koos v\u00e4lisministeeriumiga oma s\u00f5numeid. Eesti riigi kuvand kuvand peaks toetuma faktidele: oleme maksus\u00fcsteemi indeksis juba k\u00fcmme aastat esimesed ja teadus-arendusinvesteeringute osakaalult oleme j\u00f5udnud P\u00f5hjamaade tasemele. V\u00e4lisinvesteeringute mahud on Eestis sama suured kui Leedus, kuigi seal on kaks korda rohkem elanikke.<\/p>\n
Meil on \u00fckssarvikute arv elaniku kohta maailma tipptasemel \u2013 see on v\u00f5rreldav \u0160veitsi v\u00f5i Jaapaniga, ja seda absoluutnumbrites, mitte ainult protsendina. Lisaks on meil tugev AI kasutuselev\u00f5tt.<\/p>\n
Me oleme tegelikult \u00e4ge ja progressiivne riik ning proovime neid s\u00f5numeid uuesti paika panna, et tasakaalustada s\u00f5jahirmu retoorikat.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3575554h1f70t24.jpg\"\/)
Ahti Kuningas Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Viimastel n\u00e4dalatel on tulnud ridamisi uudiseid suurtest vesiniku ja etanooli miljardiprojektidest P\u00e4rnumaal ja andmekeskusest L\u00e4\u00e4nemaal. Miks nad siia tulevad? Kas need on “p\u00e4ris asjad” v\u00f5i oleme me j\u00e4lle olukorras, kus p\u00e4rast selgub, et tegemist on lihtsalt \u00f5huv\u00f5ngutamisega?<\/p>\n
Need on valdavalt v\u00e4ga uued projektid ja neid on raske hinnata, v\u00e4lja arvatud see Singapuri taustaga projekt P\u00e4rnu lennujaamas, mis on umbes aasta vanune.<\/p>\n
Minu hinnangul vaatavad arendajad kolme asja. Esiteks tuulepargid \u2013 suured arendused ei tasu t\u00e4na niisama \u00e4ra, sest energiahind on v\u00e4ga volatiilne: \u00fchel hetkel on see null ja teisel hetkel v\u00e4ga kallis. Kuidas seda nullhinnaga elektrit \u00e4ra kasutada?<\/p>\n
Teiseks, \u00fcle-euroopaline vesinikutorude initsiatiiv. Meil on riiklik planeering k\u00e4imas ja kui k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti, peaks toru 2033. aastal valmis olema.<\/p>\n
Kolmandaks on Euroopa toetused, n\u00e4iteks innovatsioonifond ja taastuvenergia pank. Ehk j\u00f5uame tagasi toetuste juurde (muigab).<\/p>\n
Paljud valmistuvad selleks, et kui rasket\u00f6\u00f6stus ja laevandus l\u00e4hevad \u00fcle vesinikule ja metanoolile, on neil infrastruktuur valmis. Nad arendavad projekti v\u00e4lja, et seda kunagi ise edasi arendada v\u00f5i maha m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Ma ise arvan, et roheenergia teeb tagasituleku. See ei ole enam ainult ideoloogiline, vaid katal\u00fcsaatoriks on ka julgeolekukriis. Vaadates Hiinat \u2013 nemad on selliseks kriisiks ammu ette valmistunud. Nende rohetehnoloogia arendused ei ole tehtud ainult maailmap\u00e4\u00e4stmise eesm\u00e4rgil, vaid selleks, et olla igas vertikaalis kriisikindel.<\/p>\n
Geograafiliselt vaadates tulevad need asjad P\u00e4rnu- ja L\u00e4\u00e4nemaale, sest kunagi ikka saab valmis Rail Balticu raudtee ja nad on logistiliselt paremas positsioonis. Kagu-Eestis on aga t\u00e4ielik vaikus. See on riigile murekoht, et Eesti kaldub j\u00e4rjest rohkem p\u00f5hja ja l\u00e4\u00e4ne poole?<\/p>\n
Raudtee annab \u00e4ridele kindlasti boonuse. Vesinikku hakatakse t\u00f5en\u00e4oliselt transportima torus, nagu gaasigi, sest see on mahukaup. USA-s ja Euroopas on gaasi hinnal k\u00fcmnekordne vahe just t\u00e4nu transpordile \u2013 torud teevad selle odavamaks. Kagu-Eesti on kindlasti teema, peame m\u00f5tlema, kuidas seda piirkonda paremini \u00fchendada.<\/p>\n
Kas vesinikutoru l\u00f5plikku asukohta pole veel valitud? \u00dcks variant pidi ju minema Valga juurest?<\/p>\n
Praegu on kaalutud ka teist varianti \u2013 kas see peaks minema \u00fcldse merep\u00f5hjast. See tuleks Soomest L\u00e4\u00e4nemerre, kulgeks meie saarte k\u00f5rvalt ja seda saaksid toita L\u00e4\u00e4nemere tuulepargid. Meie baasprojekt on siiski see, mis l\u00e4heb \u00fcle mandri ja sobitub ka nende P\u00e4rnu projektidega.<\/p>\n
Kes seda merep\u00f5hja varianti toetab?<\/p>\n
\u00dcks Norra-Saksa kontsern. Aga see on praegu lihtsalt lobitegevus. Meie planeerime maismaad, aga me kuulame alati \u00e4ra erinevad osapooled. L\u00f5puks peab see \u00e4riliselt t\u00f6\u00f6le hakkama \u2013 vaatame, mis k\u00f5lab m\u00f5istlikumalt.<\/p>\n
Puudutasime juba raudteed. Peame l\u00e4hiaastatel leppima sellega, et Tallinnast saab kiirrongiga Riia kesklinna v\u00f5ib-olla 2040. aasta paiku. Trass ehitatakse k\u00fcll l\u00e4bi kolme riigi varem valmis, aga meil on “\u00f5nnelik” v\u00f5imalus Salaspilsi juures rongi vahetada. See k\u00f5ik n\u00e4eb k\u00f5rvalt vaadates v\u00e4ga kehv v\u00e4lja\u2026<\/p>\n
Ma loen neid uudiseid n\u00fc\u00fcd samamoodi lehest. Omal ajal olin Rail Balticu \u00fchisettev\u00f5tte n\u00f5ukogus ja siis need L\u00e4ti probleemid juba t\u00f5statusid. Eesti on teinud v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d \u2013 v\u00f5rreldes algsete prognoosidega on Eesti graafikule k\u00f5ige l\u00e4hemal. Leedu projekt on l\u00e4inud oluliselt kallimaks ja L\u00e4ti on hoopis teises kategoorias.<\/p>\n
L\u00e4til oli juba siis n\u00e4ha probleeme, mida me Euroopa Komisjoniga p\u00fc\u00fcdsime t\u00f5rjuda. Nad tahtsid Rail Balticu raha eest kogu Riia linna raudtees\u00f5lme valmis ehitada, sealhulgas kaks liini: \u00fche, mis toidab lennujaama ja teise, mis l\u00e4heb otse l\u00e4bi kesklinna.<\/p>\n
Me tegime tookord kompromissettepaneku, et kahe liini asemel ehitataks esialgu \u00fcks. Eesti l\u00f5ik peaks 2026. aastaks saama valmis ehitusk\u00fcpsuse, praegu on lubatud, et raudtee valmib 2030. aastaks.<\/p>\n
L\u00e4ti toetub v\u00e4ga palju Euroopa Liidu toetustele. Kuigi Euroopa Liit \u00fctles m\u00f5ne aasta eest, et j\u00e4rgmisel perioodil sealt enam raha ei tule, siis t\u00f5en\u00e4oliselt rahastajad tajuvad, et poolikut raudteed ei saa \u00f5hku j\u00e4tta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3575569h5b69t24.jpg\"\/)
Ahti Kuningas ja Indrek Kiisler Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"2023. aastal loodi kliimaministeerium, aga suure t\u00f5en\u00e4osusega j\u00e4rgmiste valimiste j\u00e4rel kliimaministeeriumi sildid siit majast kaovad. Kui n\u00e4rves\u00f6\u00f6v on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176594,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[79688,1765,131,130,37,33,35,34,36,1319,79689,7165,4065,2268,107,392],"class_list":{"0":"post-176593","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ahti-kuningas","9":"tag-airbaltic","10":"tag-ari","11":"tag-business","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-ettevotlus","18":"tag-ettevotlustoetused","19":"tag-investeeringud","20":"tag-majandus-ja-kommunikatsiooniministeerium","21":"tag-rail-baltic","22":"tag-soda-ukrainas","23":"tag-toostus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116565254330196706","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176593","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176593"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176593\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176594"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176593"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176593"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176593"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}