{"id":176605,"date":"2026-05-13T04:30:12","date_gmt":"2026-05-13T04:30:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176605\/"},"modified":"2026-05-13T04:30:12","modified_gmt":"2026-05-13T04:30:12","slug":"ulevaade-kuidas-on-muutunud-presidentide-usaldusvaarsus-nende-ametiajal-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176605\/","title":{"rendered":"\u00dclevaade: kuidas on muutunud presidentide usaldusv\u00e4\u00e4rsus nende ametiajal | Eesti"},"content":{"rendered":"

Kuiv\u00f5rd ajaline periood (1992-2026) on pikk ja erinevad uuringute tegijad on kasutanud erinevaid k\u00fcsimusi ja skaalasid presidendi toetuse m\u00f5\u00f5tmiseks, on t\u00e4pset v\u00f5rdlust v\u00f5imatu v\u00e4lja tuua. Oma m\u00f5ju on olnud ka sel, kas president on ametis olnud \u00fche v\u00f5i kaks ametiaega. Ning muidugi ka sel, kuidas ta oma ametiaega on sisustanud.<\/p>\n

M\u00f5ned j\u00e4reldused iga presidendi kohta<\/p>\n

K\u00f5ige madalama toetusega (vaid 32 protsenti) alustas oma esimest presidendiaega Lennart Meri, kuid juba kolmandal ametiaastal oli see t\u00f5usnud 72 protsendile. Teisel ametiajal Meri toetus m\u00f5nev\u00f5rra langes.<\/p>\n

Arnold R\u00fc\u00fctli toetajaid oli rohkem kesk- ja vanemaealiste hulgas, rahvuste l\u00f5ikes ei olnud suurt erinevust. R\u00fc\u00fctli toetus p\u00fcsis k\u00f5rge hetkeni, kui ametiaja l\u00f5ppedes tekkisid alternatiivsed kandidaadid.<\/p>\n

Toomas Hendrik Ilvest toetasid enam nooremad kui R\u00fc\u00fctlit, rohkem oli toetajaskonnas haritumaid inimesi. Oli suur erinevus eestlaste ja muu rahvuse (kordades madalam) l\u00f5ikes. Teisel ametiajal sarnaselt Merile toetus langes.<\/p>\n

Kersti Kaljulaidil oli k\u00f5ige enam usaldajaid alla 35-aastaste hulgas (eriti palju alla 24-aastaste hulgas). Ka teema usaldust iseloomustas suur erinevus rahvuste l\u00f5ikes \u2013 ametiaja jooksul see ei muutunud.<\/p>\n

Alar Karist usaldavad sarnaselt R\u00fc\u00fctlile pigem vanemad elanikud, kuid erinevused nooremate ja vanemaealiste hulgas on v\u00e4iksemad kui Kaljulaidil ja Ilvesel, mis garanteerib suurema usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kogu elanikkonna hulgas. Karise usaldajate m\u00f5ningast langust eestlaste hulgas on aidanud kompenseerida toetuse t\u00f5us muu rahvuse hulgas, mis kokkuv\u00f5ttes on taganud suhtelise stabiilsuse usalduses l\u00e4bi ametiaja.<\/p>\n

***<\/p>\n

Lennart Meri presidendiks valimine<\/p>\n

Lennart Meri populaarsusk\u00f5vera m\u00f5istmiseks on oluline varasem taust ehk kuidas ta presidendiks sai. 1992. aasta presidendivalimised erinesid k\u00f5ikidest j\u00e4rgnevatest, sest presidendivalimised toimusid rahvah\u00e4\u00e4letusena. Rahvah\u00e4\u00e4letusel sai enim h\u00e4\u00e4li Arnold R\u00fc\u00fctel (41,8 protsenti). Lennart Meri kogus 29,5 protsenti ja edestas suhteliselt napilt Rein Taagepera (23,4 protsenti).<\/p>\n

Kuid et mitte \u00fckski presidendikandidaat ei saanud \u00fcle poole h\u00e4\u00e4letamisest osa v\u00f5tnud valijate h\u00e4\u00e4ltest, siis ei osutunud keegi valituks. Vastavalt presidendivalimiste seadusele l\u00e4ks valik riigikogule ja h\u00e4\u00e4letussedelitele kanti kahe populaarsema kandidaadi ehk Arnold R\u00fc\u00fctli ja Lennart Meri nimed.<\/p>\n

Et 1992. aasta septembris toimunud riigikogu valimistel oli v\u00f5imule tulnud Isamaa ja Meri oli olnud just Isamaa presidendikandidaat, polnud \u00fcllatav, et parlamendis sai Meri R\u00fc\u00fctlist rohkem h\u00e4\u00e4li (Meri 59, R\u00fc\u00fctel 31, kehtetuid sedeleid oli 11) ning valiti 5. oktoobril taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks.<\/p>\n

Lagle Parek, Arnold R\u00fc\u00fctel, Lennart Meri ja Rein Taagepera ETV saates “Presidendikandidaatide v\u00e4itlused” septembris 1992. Autor\/allikas: ERR arhiiv \/ Heidi Maasikmets<\/p>\n

Meri alustas madala toetusega<\/p>\n

Vaid kuu hiljem novembris 1992 uuris Emor, kuidas on Lennart Meri tulnud toime presidendi kohustustega? Vaid 32 protsenti vastanutest \u00fctles, et Meri on presidendina hakkama saanud h\u00e4sti. Sisuliselt sama palju, 31 protsenti oli neid, kes arvasid, et halvasti. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kolmandik ei omanud seisukohta.<\/p>\n

Nii madal toetus presidentuuri alguses oli loogiline ja seletatav suuresti sellega, et R\u00fc\u00fctel oli olnud eelnenud rahvah\u00e4\u00e4letusel populaarseim kandidaat.<\/p>\n

Meri toetus m\u00f5istagi nii madalaks ei j\u00e4\u00e4nud. Aasta hiljem ehk detsembris 1993 hindas Meri t\u00f6\u00f6d presidendina positiivselt juba 58 protsenti. Negatiivselt suhtujate osakaal oli j\u00e4\u00e4nud sisuliselt samaks ehk 34 protsenti.<\/p>\n

T\u00f5usutrend j\u00e4tkus ning m\u00e4rtsis 1995 (kui toimusid ka riigikogu valimised) hindas Meri t\u00f6\u00f6d presidendina positiivselt juba 72 protsenti. Kuid mis ehk olulisem, kriitilise hinnanguga vastajate arv oli kahanenud 18 protsendile ehk kaks korda.<\/p>\n

Meri esimese ametiaja viimasel, 1996. aasta m\u00e4rtsis tehtud k\u00fcsitluses olid hinnangud tema hakkama saamisele presidendina grammike madalamad, aga v\u00f5rreldes stardiga endiselt enam kui kaks korda k\u00f5rgemad \u2013 69 protsenti leidis, et Meri on saanud h\u00e4sti hakkama.<\/p>\n

Meri teise ametiaja reitingud madalamad<\/p>\n

Lennart Meri teise ametiaja (1996-2001) kohta saab v\u00e4lja tuua Emori k\u00fcsitlused viimasel kolmel aastal. Siis k\u00fcsiti toetust presidendile 10-palliskaalal, kus hinnangud 1-3 t\u00e4hendasid mitte toetamist ja hinnangud 8-10 toetamist.<\/p>\n

Selle metoodika p\u00f5hjal tehtud k\u00fcsitluses oli Meri toetus (hinnangud 8-10) m\u00e4rtsis 1999. 54 protsenti. Neid, kes ei toetanud (hinnangud 1-3), oli 10 protsenti.<\/p>\n

Sama metoodikaga tehti k\u00fcsitlusi regulaarselt Meri teise ametiaja l\u00f5puni.<\/p>\n

2000. aasta m\u00e4rtsis oli toetus 52 protsenti, kuid sama aasta oktoobris vaid 30 protsenti. Samas p\u00fcsis kriitikute osakaal madal, vaid 17 protsenti.<\/p>\n

Viimases, 2001. aasta septembris tehtud k\u00fcsitluses oli toetajate osakaal 51 protsenti.<\/p>\n

R\u00fc\u00fctel alustas v\u00e4ga k\u00f5rge toetusega<\/p>\n

Arnold R\u00fc\u00fctel 2001. aastal presidendiks valimise j\u00e4rel \u00f5nnitlusi ja lilli vastu v\u00f5tmas. Autor\/allikas: SCANPIX\/Delfi Meedia\/Priit Simson<\/p>\n

2001. aastal valiti Eesti presidendiks Arnold R\u00fc\u00fctel, kes p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud riigikogu voore valiti presidendiks valimiskogus: teises h\u00e4\u00e4letusvoorus kahe edukama kandidaadi vahel sai R\u00fc\u00fctel 186 ja Toomas Savi 155 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

Vahetult p\u00e4rast presidendivalimisi tehtuid k\u00fcsitluses toetas R\u00fc\u00fctlit 74 protsenti (toetan t\u00e4ielikult + pigem toetan). Uut presidenti ei toetanud 18 protsenti elanikest.<\/p>\n

R\u00fc\u00fctli ametiajal m\u00f5\u00f5tis Emor toetust juhtivatele poliitikutele keskv\u00e4\u00e4rtusena 10-palliskaalal, kus 1 t\u00e4histas ei toeta \u00fcldse ja 10 toetan t\u00e4ielikult. R\u00fc\u00fctli toetus p\u00fcsis suhteliselt stabiilselt 7 juures (konteksti m\u00f5istmiseks: teiste poliitikute puhul k\u00fc\u00fcndis see harvadel juhtudel 5-6 pallini).<\/p>\n

Ametiaja viimasel aastal, 2006. aasta alguses p\u00fcsis toetus R\u00fc\u00fctlile endiselt tugevana, kuigi v\u00f5rreldes ametiaja algusega oli see pisut langenud. R\u00fc\u00fctli j\u00e4tkamist presidendina toetas 61 protsenti elanikest. Kuid sel hetkel ei olnud konkurendid veel pildile ilmunud.<\/p>\n

\u00dcks huvitav muutus R\u00fc\u00fctli toetajaskonnas joonistus v\u00e4lja veel, kui ametiaja alguses oli R\u00fc\u00fctli toetus suurim maaelanike seas, siis ametiaja l\u00f5pus keskmise suurusega ja v\u00e4ikelinnade elanike seas (74 protsenti). Maalelanikest toetas R\u00fc\u00fctli j\u00e4tkamist presidendina 64 protsenti ning toetus Tallinnas ja suuremates linnades (Tartu, P\u00e4rnu, Narva, Kohtla-J\u00e4rve) j\u00e4i alla 60 protsendi.<\/p>\n

2006. aasta maikuus olukord muutus. Vaid 36 protsenti elanikest leidis, et R\u00fc\u00fctel peaks uuesti presidendivalimistel kandideerima. Muutuse taga oli alternatiivsete presidendikandidaatide esilet\u00f5us. Samas oli see hetk, kus mitte-eestlaste toetus R\u00fc\u00fctlile muutus oluliselt tugevamaks.<\/p>\n

Sellest hetkest edasi n\u00e4itasid uuringud, kus paluti valida R\u00fc\u00fctli ja m\u00f5ne teise kandidaadi vahel, juba selgelt toetuse langust R\u00fc\u00fctlile. Kui v\u00f5rreldes presidendikandidaat Ene Ergmaga oli toetus \u00fcsna v\u00f5rdne, siis toetus Toomas-Hendrik Ilvesele\u00a0 oli oluliselt tugevam. R\u00fc\u00fctlit toetas pisut \u00fcle kolmandiku (34-37 protsenti) ning Ilvest pooled elanikest.<\/p>\n

Ilvese toetus oli k\u00f5rge esimesel ametiajal<\/p>\n

Arnold R\u00fc\u00fctel otsustas 2006. aasta presidendivalimistel riigikogu voorudes mitte kandideerida. Riigikogu voorudes oli vaid \u00fcks kandidaat \u2013 parlamendi esimeses Ene Ergma ning teises ja kolmandas Toomas Hendrik Ilves. Rahvaliidu ja Keskerakonna liikmed h\u00e4\u00e4letussedeleid v\u00e4lja ei v\u00f5tnud. Ergma sai esimeses voorus 65 h\u00e4\u00e4lt, Ilves sai m\u00f5lemas (teises ja kolmandas) voorus 64 h\u00e4\u00e4lt. Minimaalselt olnuks vaja 68 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

Valimised l\u00e4ksid taas valimiskogusse.<\/p>\n

Vahetult enne seda tehtud k\u00fcsitluses, kus vastajatel paluti v\u00e4lja tuua eelistus kahe kandidaadi vahe, toetas Ilvest 48 protsenti ja R\u00fc\u00fctlit 34 protsenti.<\/p>\n

23. septembril 2006 toimunud h\u00e4\u00e4letamisest valimiskogus v\u00f5ttis osa 345 valijameest. Ilves sai 174 ja R\u00fc\u00fctel 162 h\u00e4\u00e4lt. Ilves sai Eesti presidendiks.<\/p>\n

Toomas Hendrik Ilves 2006. aasta presidendivalimistel valimiskogus. Autor\/allikas: SCANPIX\/Delfi Meedia\/Karin Kaljul\u00e4te<\/p>\n

Kui Ilves 2006. aastal Kadriorgu astus, usaldas teda 71 protsenti vastanutest, mittetoetajaid oli 18 protsenti. Ilvese usaldusreiting isegi kasvas j\u00e4rgnenud aastate jooksul. Juunis ja juulis 2007 t\u00f5usis toetajate hulk 75 protsendile. Esimese ametiaja l\u00f5puks toetus siiski m\u00f5nev\u00f5rra langes, kuid p\u00fcsis k\u00f5rge 65 protsendi juures.<\/p>\n

2011. aasta presidendivalimistel olid riigikogus vastamisi Toomas Hendrik Ilves ja Keskerakonna poolt \u00fcles seatud Indrek Tarand. Ilves sai 73 ja Tarand 25 h\u00e4\u00e4lt.<\/p>\n

Kuid 2011. aastal, teise ametiaja algusest alates hakkas Ilvese usaldus v\u00e4henema. Seitsme aastaga kahekordistus nende inimeste hulk, kes Ilvest presidendina ei usaldanud. K\u00f5ige viimases teise ametiaja l\u00f5pus tehtud k\u00fcsitluses usaldas Ilvest 49 protsenti ehk 22 protsendipunkti v\u00e4hem kui esimese ametiaja alguses.<\/p>\n

Kaljulaidi osas puudus alul paljudel seisukoht<\/p>\n

2016. aasta presidendivalimistel eba\u00f5nnestusid nii riigikogu kui ka valimiskogu voorud. 27. septembril 2016 tegi riigikogu vanematekogu ettepaneku kandideerida presidendiks Kersti Kaljulaidile. 3. oktoobril valitigi Kaljulaid \u00fclekaaluka toetusega (81 poolth\u00e4\u00e4lt) Eesti presidendiks.<\/p>\n

Kersti Kaljulaid 2016. aasta presidendivalimistel riigikogus. Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi\/ERR<\/p>\n

Samal kuul tellis Eesti P\u00e4evaleht Turu-uuringute AS-ilt k\u00fcsitluse uue presidendi toetuse kohta. Sellest selgus, et Kaljulaidi usaldas 49 protsenti vastanutest, mis oli samal tasemel tema eelk\u00e4ija Toomas Hendrik Ilvese ametiaja l\u00f5puga.<\/p>\n

Ent kahe presidendi usaldusv\u00e4\u00e4rsuses oli siiski oluline vahe. Nimelt kui nende vastajate osakaal, kes pidasid Ilvest tema ametiaja l\u00f5pus ebausaldusv\u00e4\u00e4rseks, k\u00fc\u00fcndis 39 protsendini elanikest, siis Kaljulaidi suhtus ametiaja alguses umbusuga ainult 10 protsenti vastanuid. Samas oli suur ka nende inimeste hulk, kes ei v\u00f5tnud tema usaldusv\u00e4\u00e4rsuse kohta seisukohta (41 protsenti).<\/p>\n

Kaljulaid usaldusv\u00e4\u00e4rsus langes samuti ametiaja l\u00f5puperioodil, aga mitte nii j\u00e4rsult kui Ilvese puhul. Kaljulaidi usaldajaid oli viimasel aastal 49 protsenti ja mitteusaldajaid 34 protsenti ( m\u00f5\u00f5detuna detsembris 2020). Aasta hiljem, juba uue presidendi ajal oli Kaljulaidi usaldajaid praktiliselt sama palju \u2013 46 protsenti (m\u00f5\u00f5detuna veebruaris 2022)<\/p>\n

Karise toetus on olnud stabiilselt k\u00f5rge<\/p>\n

Kersti Kaljulaid teiseks ametiajaks ei kandideerinud ning 2021. aastal valiti riigikogu teises h\u00e4\u00e4letusvoorus Eesti uueks presidendiks Alar Karis. \u00a0<\/p>\n

Alar Karis 2021. aasta presidendivalimistel riigikogus. Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Karise usaldajaid on olnud keskeltl\u00e4bi 10 protsendi v\u00f5rra enam kui Kaljulaidil tema presidendi ameti ajal. Praeguseks on see vahe suurenenud lausa 20 protsendipunktini.<\/p>\n

Presidendi institutsiooni usaldajate m\u00e4\u00e4ra on riigikantselei j\u00e4rjepidevalt uurinud alates aastast 2022. T\u00e4navu m\u00e4rtsis t\u00f5usis presidendi institutsiooni usaldusv\u00e4\u00e4rsus 76 protsendini, mis on viimase kolme aasta k\u00f5rgeim tulemus. Riigikantselei tellitud Emori \u00fcle-eestilisest uuringust selgus, et presidendi toetus kerkis nii eestlastest kui ka muust rahvusest vastajate seas.<\/p>\n

Teine asi on uurida konkreetsete isikute, kes t\u00e4idavad presidendi ametikohustust, usaldamist. See on tavaliselt madalam kui institutsiooni oma. N\u00e4iteks t\u00e4navu veebruaris tehtud poliitikute usaldusv\u00e4\u00e4rsuse uuringus oli Alar Karise kui poliitiku usaldusv\u00e4\u00e4rsus 60 protsenti (v\u00f5rrelduna m\u00e4rtsik\u00fcsitluses presidendi institutsiooni usaldus 76 protsenti).<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tvalt v\u00f5ib \u00f6elda, et reeglina (v.a Lennart Meri esimene ametiaeg) alustavad Eesti presidendid suhteliselt k\u00f5rge usaldusv\u00e4\u00e4rsusega, kuid ametiaja l\u00f5ppedes toetus kel rohkem, kel v\u00e4hem, kahaneb.<\/p>\n

Neil presidentidel, kel on v\u00f5imalus olla olnud ametis kaks ametiaega (Meri ja Ilves), nende puhul on toetus olnud k\u00f5rgem esimesel ametiajal.<\/p>\n

Toetuse muutusel on oluline ka see, kui kerkivad \u00fcles alternatiivsed kandidaadid, mis annab inimestele v\u00f5imaluse oma hinnanguid kujundada konkreetses v\u00f5rdluses.<\/p>\n

Samuti on erinevad tulemused kui k\u00fcsitakse toetust presidendi institutsioonile (toetus k\u00f5rgem) v\u00f5i konkreetsele poliitikule, kes seda ametikohta t\u00e4idab (toetus madalam).<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tEmor, Turu-uuringute AS, valimiskomisjon; infograafikute autor Jaan-Juhan Oidermaa<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuiv\u00f5rd ajaline periood (1992-2026) on pikk ja erinevad uuringute tegijad on kasutanud erinevaid k\u00fcsimusi ja skaalasid presidendi toetuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176606,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[1687,7609,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2076,28,29,3007,19,25,14540,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-176605","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-alar-karis","9":"tag-arnold-ruutel","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kersti-kaljulaid","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-lennart-meri","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-toomas-hendrik-ilves","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116565391804591411","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176605","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176605"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176605\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176606"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176605"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176605"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176605"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}