Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt otsustas metsaseaduse muudatustega aja maha v\u00f5tta p\u00f5hjendusega, et \u00fchiskonnas puudub vajalik \u00fchisosa. See otsus v\u00e4\u00e4rib tunnustust. Kui vastasseis on kasvanud nii suureks, et eeln\u00f5u vastu koonduvad teadlaste kriitika, kodaniku\u00fchiskonna vastuseis, ettev\u00f5tjate avalikud p\u00f6\u00f6rdumised ja rahvaalgatused, siis ei ole j\u00f5uga v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6stuse enda tekitatud probleeme \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonna arvelt lahendada lootuses, et ehk kodaniku\u00fchiskonna vastuseis vaibub.<\/p>\n
Tekkinud olukord n\u00e4itab, et probleemi tuleb k\u00e4sitleda terviklikult, mitte ainult t\u00f6\u00f6stuse \u00e4rihuvidest l\u00e4htudes.<\/p>\n
Kahjuks j\u00e4tab minister k\u00f5lama m\u00f5tte, nagu oleks k\u00fcsimus eesk\u00e4tt tasakaalupunkti otsimises looduskaitse ja majandushuvi vahel. See on eksitav.<\/p>\n
Metsaseaduse vaidluse kese ei ole abstraktne tasakaal, vaid see, millise \u00f5igusliku ja poliitilise raami sees Eesti metsi k\u00e4sitletakse. Kui enam kui kahel kolmandikul metsamaast j\u00e4\u00e4ks peamiseks piiranguid seadvaks raamiks kehtiv metsaseadus, siis ei t\u00e4hendaks see metsavarude \u00fclekasutamise l\u00f5ppemist, vaid sellega oleks kaasnenud senise j\u00e4tkusuutmatu praktika kinnistamine valdaval osal meie metsadest.<\/p>\n
Kuna kaitsealade temaatika ei tulene otseselt metsaseadusest, on see majandatavate metsade teema konteksti kunstlikult toodud, ehkki loomulikult on tegemist olulise k\u00fcsimusega.<\/p>\n
Praktikas m\u00f5jutaks plaanitu k\u00f5ige valusamalt kogukonnametsi, rohev\u00f5rgustikke ja inimeste kodude \u00fcmbruses asuvaid metsi. Need metsaalad on osa elukeskkonnast, kohalikust identiteedist ja vaimsest heaolust. Kas me tahame, et mets oleks \u00fcksnes majanduslikult m\u00f5\u00f5detav tooraineladu v\u00f5i mitmeotstarbelist elukeskkond, millel on \u00fchtaegu \u00f6koloogiline, sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik v\u00e4\u00e4rtus?<\/p>\n
Kui seaduseeln\u00f5u p\u00fc\u00fcab probleemide lahendamise asemel ennek\u00f5ike olemasolevat olukorda kinnistada enam kui kahel kolmandikul meie metsadest, siis m\u00f5jub jutt tasakaalu otsimisest parimal juhul \u00f5\u00f5nsalt ja s\u00fcvendab usaldamatust.<\/p>\n
Metsaseaduse senine s\u00f5nastus on tekitanud kuhjaga majanduslikke, sotsiaalseid ja elukeskkonnaga seotud valukohti. Kui aastaid on toimunud seaduslik \u00fcleraie, siis pole majanduslikus vaates tegemist t\u00fchiste detailidega.<\/p>\n
Kui maaelanike elatusmetsad asenduvad j\u00e4rjest enam kitsale ringile kasu toovate \u00e4ri\u00fchingute tootmismetsadega, siis on ohus kogu maaelu p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mine. Kui eakad metsaomanikud j\u00e4\u00e4vad agressiivsete \u00e4ripraktikate ees kaitseta, on tegu seaduse lubamatu puudusega, mis v\u00f5imaldab valusat \u00fclekohut ja riivab \u00f5iglustunnet. Kui mets ei seo enam piisavalt s\u00fcsinikku ning elupaigad h\u00e4vivad, on tagaj\u00e4rjed nii kliimapoliitilised kui ka looduskaitselised. Need ongi p\u00f5hjused, miks metsaseadust tuleb sisuliselt muuta.<\/p>\n