Kui te siin \u00fche laua taha istute, siis kas n\u00e4ete enda k\u00f5rval konkurente v\u00f5i ajate k\u00f5ik \u00fcht asja? Tallinn ja Tartu siin vast ei v\u00f5itle, aga S\u00f5prus ja Artis asuvad ju peaaegu k\u00f5rvuti.<\/p>\n
Rasmus R\u00e4\u00e4k: Tartust ei ole jah konkurentsi m\u00e4rgata. Vahel k\u00fcll lappan kavasid ja m\u00f5tlen, et oh, neil oli lahe idee! Mingi nimekiri on ju ees, mida tahaks ise teha, aga ennek\u00f5ike soovin, et vaadataks h\u00e4id filme.<\/p>\n
Joonas Tartu: Sama. Olen uues rollis olnud l\u00fchikest aega ja tulen teatrivaldkonnast, kus konkurentsist hoolimata asju arutasime ja koos toimisime. Tallinna-suurusesse linna peaks mahtuma v\u00e4\u00e4rfilmikinosid kaks ja enamgi.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Riias on neid kolm t\u00fckki \u00fchel t\u00e4naval. Ka meil kolmel on iga\u00fchel veidi erinev k\u00e4ekiri.<\/p>\n
Johannes L\u00f5hmus: Eesti-suuruses, \u00f5igemini -v\u00e4iksuses, riigis ajavad k\u00f5ik, kes filmiga tegelevad, m\u00f5nes suhtes sama asja. Iga kino \u00fclesanne on aru saada, mis osa sellest on tema ajada ja kes on tema publik. Vahel meie publik kattub, vahel mitte. Kui t\u00e4ielikult kattuks, teeksime midagi valesti.<\/p>\n
Kuidas siis n\u00e4iteks S\u00f5pruse ja Artise publik erinevad?<\/p>\n
Tartu: Artise publik on kindlasti eakam, mis ei t\u00e4henda, et noori ei oleks. Kooli\u00adkinode programm m\u00fcriseb n\u00e4iteks uhkelt, teeb uusi rekordeid. N\u00e4itame aastas 500 filmi, raske on leida neid, mis kellegagi ei kattu, aga p\u00fc\u00fcame ikkagi luua uusi v\u00f5imalusi publikule.<\/p>\n
L\u00f5hmus: Senise vaatluse p\u00f5hjal on S\u00f5prusel veidi noorem publik. Vanema p\u00f5lvkonna p\u00fc\u00fcdmiseks pole kahjuks ligi\u00adp\u00e4\u00e4setavus nii h\u00e4sti tagatud, kui tahaksime. (Artises on lift, S\u00f5prusesse p\u00e4\u00e4seb vaid trepist \u2013 A. L.) Avatud oleme ikkagi k\u00f5igile.<\/p>\n
Vaatame enne \u00fchiste teemade juurde tulemist korra iga kino eraldi. Tartu Elektriteater oli pikalt s\u00fcnon\u00fc\u00fcmne rajaja Andres Kautsiga. Sageli l\u00e4hevad algatused selliste s\u00e4deinimeste lahkumisega ka hingusele. Teie jagasite juhtimise mitme inimese vahel \u00e4ra. Kuidas see seni toiminud on ja mis on suurim v\u00e4ljakutse?<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Juhatuses on kolm inimest, mis on formaalsus, kuna seda, milline meie kino on, kujundame kogu kinomeeskonnaga. Kahtlemata on selle protsessi juures olnud ka konarusi ja kasvuraskused on paratamatud. Suurematest kriisidest oleme v\u00e4lja seilanud. Otsustamine on ebameeldiv tegevus, mida keegi ei taha teha. Arutame \u00fcksteisega, kuni keegi \u00fctleb, et n\u00fc\u00fcd on aeg otsustada.<\/p>\n
V\u00e4ljakutse number \u00fcks on praegu see, et juba ammu oleme saavutanud oma kasvulae. Toimetame \u00fche kinosaaliga olukorras, kus juba 10\u201315 aastat tagasi kirjutati, et filme on liiga palju. Siuru toob loodetavasti leevendust, aga valmib alles t\u00fcki aja p\u00e4rast. Arutame kas v\u00f5i seda, mitu filmi esilehel kuvada, et see hulk vaatajat ei v\u00e4sitaks.<\/p>\n
Johannes, oled tegev ka filmiaja\u00adkirjanikuna. Kas rollikonflikti ei tule, et kriitikuna v\u00f5ib m\u00f5ni film mitte istuda, aga programmijuhina pead vaatama, kuidas see publikut v\u00f5iks k\u00f5netada?<\/p>\n
L\u00f5hmus: Olen ajakirjanikuna niikuinii levifilmidest v\u00e4hev\u00f5itu kirjutanud, mind huvitavad pikemad k\u00e4sitlused. Kui see oleks minu isiklik kino, siis ma v\u00f5ib-olla ei peaks nii palju publikule m\u00f5tlema, aga kino pole m\u00f5tet pidada t\u00fchjale saalile. Peame ikkagi silmas pidama, mis meie publikut huvitab ja mis parasjagu levis on. Peame kindlasti leidma paremaid viise, kuidas kommunikeerida seda, miks mingi film on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ja miks seda just S\u00f5pruses vaatama peaks.<\/p>\n
Mis on praegu S\u00f5prusele prioriteetne teema?<\/p>\n
L\u00f5hmus: Teha selgeks, kuidas S\u00f5pruse kino saaks j\u00e4tkata viisil, mis oleks olemasolevate ressursside juures j\u00e4tku\u00adsuutlik.<\/p>\n
Joonas, sinu \u00f5lgadele on langenud k\u00f5ige suurem koormus, kuna juhid Tallinnfilmi, mis veab lisaks Artisele ka Tallinn Film Wonderlandi ehitamist. Kuidas sa neid kaht tasakaalustad?<\/p>\n
Tartu: Tallinn Film Wonderland oli varasem t\u00f6\u00f6pealkiri. Nimi selgub ilmselt \u00f5ige pea. Praegu toimub asjade paika loksutamine ja t\u00f6\u00f6tan justkui pooleteise kohaga. Ennek\u00f5ike tahan tiimile suuremat vabadust anda. Olen Artises olemas ja pakun tuge. Filmilinnakule palkasime just ehitusjuhi. K\u00f5ik on kujunemisj\u00e4rgus, aga usun, et l\u00f5puks v\u00f5tab Artis mu ajast umbes 30%.<\/p>\n
Mis on Artisele praegu oluline teema?<\/p>\n
Tartu: Kommunikatsiooniga seotu \u2013 nii sise- kui ka v\u00e4liskommunikatsioon. Filmi\u00advaldkonnas ei ole v\u00e4ga palju kokkutulemise kohti. Teatris oli neid rohkem ja see andis superhea platvormi. Muidugi olid teatrid konkurendid, m\u00f5ned lavastajad ei mahtunud samasse ruumigi, aga l\u00f5puks oli sellest suurtes k\u00fcsimustes abi. N\u00e4iteks levitajate liit tooks k\u00f5igile kasu. Samuti filmide \u00fchisem turundamine. Ma ei ole olnud ise k\u00f5ige suurem filmivaataja. Istun vahel kinos, n\u00e4en m\u00f5nda treilerit ja m\u00f5tlen: nii \u00e4ge film! Ja siis m\u00f5tlen, et kui juba mina ei olnud kursis, kuidas siis j\u00f5uda inimeseni t\u00e4naval. Selleks et film j\u00f5uaks vaatajani, on vaja s\u00fcsteem mitmel astmel t\u00f6\u00f6le saada.<\/p>\n
Teatrit ja kino on kiputud asjatult vastandama, aga kuidas sa senise mulje p\u00f5hjal kahe valdkonna tervislikku seisundit hindaksid?<\/p>\n
Tartu: Mind ikka hirmutati, et filmivaldkond on jube, aga ma ei ole veel \u00fchtegi hirmsat inimest n\u00e4inud. Peamine k\u00fcsimus on institutsionaalsuses, millel on oma head ja vead. Teatrivaldkonnas on rohkem s\u00fcsteemsust. Eks v\u00f5rdlemine on valuline teema ja saan h\u00e4sti aru, millest see valu tuleneb. Filmivaldkond on alarahastatud ja lahendus ei ole ka kelleltki raha \u00e4ra v\u00f5tmine. Siin v\u00f5iks mingi \u00fchisrinne olla.<\/p>\n
V\u00f5tame l\u00e4bi m\u00f5ned kinoturgu puudutavad suuremad teemad. Viimastel aastatel on palju r\u00e4\u00e4gitud Apollo monopoolsest seisundist. Kas ja kuidas see teid m\u00f5jutab?<\/p>\n
L\u00f5hmus: Peame keskenduma iseendale, mitte Apollole. Teadvustame, et kui n\u00e4idata samu filme, siis inimesel on k\u00f5rval veel k\u00fcmme aega, millal seda vaadata. Peame m\u00f5tlema, kas me saame siis pakkuda midagi, mida Apollo ei saa. Saame luua teistsuguse \u00f5hustiku. Pingutame, et meil oleks seansid m\u00f5nusamad ja erilisemad, mida on kvantiteedile r\u00f5hudes palju raskem saavutada.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Me olime pikka aega v\u00e4ga privilegeeritud, kuna olime ainus kino Tartu kesklinnas. Kui Taskus taas kino avati, m\u00e4rkasime kohe, et kattuvad filmid enam sama palju publikut ei too. Ma selle p\u00e4rast siiski eriti ei muretse, murelikuks teevad mind taustaprotsessid, kus konkurentsiamet kehitab \u00f5lgu. Apollos on Exceli-p\u00f5hine protsess ja see on v\u00e4ikelevitajatele peavalu, kui ei pakuta atraktiivseid seansi\u00adaegu. Kui Apollo \u00e4ra \u00fctleb, siis suurem osa turust lihtsalt ei n\u00e4ita sinu filmi.<\/p>\n
L\u00f5hmus: Ja nad teevad ka hinna\u00addumpingut, viies m\u00f5nel p\u00e4eval k\u00f5ik kinopiletid n\u00e4iteks kolme euro peale. Kui on turul nii suur roll, saab t\u00f5mmata hinna ajutiselt nii madalale, et konkurent ei saa seda endale lubada. Nii suretatakse teised pikapeale v\u00e4lja.<\/p>\n
Tartu: Ma arvan, et Apollo ja v\u00e4\u00e4rtfilmikinod on v\u00e4ga erinevad. Keeruline aeg kinodele on k\u00f5igile keeruline, aga meie missioon on ikkagi teine. Vahel v\u00f5tamegi n\u00e4idata filme, mis on suunatud v\u00e4iksemale huvigrupile. Publiku mingi osa peale siiski v\u00f5istleme. Usun, et p\u00fcsivam seltskond l\u00e4htub s\u00fcgavamatest p\u00f5hjustest, miks ta mingit kino eelistab. Seal on t\u00e4htis see, millist programmi tervikuna pakutakse.<\/p>\n
M\u00f5elda tuleb ka sellele, et meie oleme Tallinna kesklinnas, mis on kaugemate Eesti nurkade jaoks t\u00e4ielik v\u00e4lismaa. Kui kinov\u00f5rk \u00fcldiselt laieneb ja filme uute inimesteni viib, on see igal juhul positiivne. V\u00e4ikekinodel on m\u00f5nda kohta raskem j\u00f5uda kui kettidel.<\/p>\n
Pean kiitma ka seda, mida Elektriteater on teinud oma ringis\u00f5itmisega. Minu esimene kokkupuude kinoga oli, muide, Rakvere teatris, kus pidasime ka kino. Tean v\u00e4ga h\u00e4sti, mida t\u00e4hendab kino vilets k\u00e4ttesaadavus. See on kogukonna jaoks oluline, et oleks kohti, kuhu kokku tulla.<\/p>\n
Kas te Apollo kinno loodud “v\u00e4\u00e4rtkino saali” n\u00e4ete katsena teie publikut endale saada?<\/p>\n
L\u00f5hmus: Artise kava vaatan ma k\u00fcll oma t\u00f6\u00f6d planeerides, Apollo oma mitte nii palju. \u00dcks saab oma kava varem valmis, see on t\u00e4iesti normaalne, siis teeme enda oma vastavalt. Peaksime teineteist t\u00e4iendama.\u00a0<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Tartus ja P\u00e4rnus on neil v\u00e4\u00e4rtfilmi-kolmap\u00e4evad, aga see m\u00f5iste on juba veidi veider. Mingi osa meie kavast kattub, aga iga keskmisest v\u00e4iksema eelarvega Euroopa film ei ole tingimata v\u00e4\u00e4rtfilm. Kui nad tahavad nii br\u00e4ndida, siis andku minna.<\/p>\n
K\u00fcll aga hakkab m\u00e4ngima seansikulu. Meie teeme v\u00f5rreldes Apolloga v\u00e4ga ebapraktilist asja, kus projektsionist teeb igale filmile sissejuhatuse. Tiina Lokk on aastaid r\u00e4\u00e4kinud, et kuidas tuua Eestisse suuri staare, kui meil on kinod ainult kaubanduskeskustes ja tuleb neid enne l\u00e4bi poodide viia. Samas saab Apollo pakkuda P\u00d6FFile, et tulge n\u00e4idake meie juures oma filme. Tartus on juhtunud see, et kui varem olid seansid Elektriteatris ja rentisime ajutiselt ka Ateena kinohoonet, siis n\u00fc\u00fcdseks kolib \u00fcha rohkem seansse Apollosse. Meil on Eestis v\u00e4ga kihvti kinoarhitektuuri, unistame k\u00f5ik eraldi kinohoonest.<\/p>\n
Milliseid piire ruumid teile seavad?<\/p>\n
Tartu: Meie asume ka kaubanduskeskuses. Kui avatud kaartidega r\u00e4\u00e4kida, siis v\u00e4\u00e4rtfilmikinost teeb v\u00e4\u00e4rtfilmikino mingi tunnetus, mida on raske s\u00f5nadesse panna. Seda on teatud keskkonnas keerulisem teha. Kui see keskkond seda muidu ei evi, tulebki rohkem t\u00f6\u00f6d teha ja v\u00f5ib-olla mingit tasandit ei annagi saavutada. Samas omad plussid on ka, n\u00e4iteks ligip\u00e4\u00e4s liftile. Mingi komplekti osaks olemine annab omad v\u00e4\u00e4rtused. Kinnisvara on keeruline teema, palju kinoruume ju \u00fcmberringi ei ole ja neid ei anna niisama lihtsalt juurde tekitada.<\/p>\n
L\u00f5hmus: Meil on kaks saali kahes linna otsas, mis ei tule tingimata kummalegi saalile kasuks. Need on ikkagi nagu kaks eri kino, m\u00f5lemaga tuleb omamoodi tegeleda. Vanalinna saal on 227 kohaga, mis on v\u00e4ga suur saal meie programmi valikutega stabiilselt t\u00e4itmiseks. Samal ajal on suur saal alati kino visiitkaart. Ideaalis tahaksin loomulikult, et sissep\u00e4\u00e4s oleks maja eest, seal oleks kohvik, eessaalis oleks rohkem valgust.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Me oleme korduvalt kohandanud end vastavalt sellele, mis ruumid saadaval on. Kui v\u00f5itsime Siuru pakkumise, laekus meile palju murekirju, et palun \u00e4rge minge \u00e4ra sealt, kus te olete. Me ei \u00fctle, et me l\u00e4hemegi tingimata \u00e4ra, aga arhitektidega kompromisside leidmine on paras v\u00e4ljakutse. Nemad ehitavad ju uut ajakohast saali. Olen nalja visanud, et k\u00e4in meie praeguses saalis, kogun tolmu kotiga kokku ja viin Siurusse.<\/p>\n
Mul v\u00e4riseb praegu s\u00fcda iga kord, kui 90aastane inimene kolmekorruselisest keerdtrepist \u00fcles tuleb. Mu enda vanaema ei saa meil k\u00e4ia. Muinsuskaitse\u00adalune hoone t\u00e4hendab, et me ei hakka ka kirikusse lifti panema. Selline hubaselt r\u00e4\u00e4mas olek on m\u00f5nele muidugi ka eemalet\u00f5ukav. N\u00e4iteks meie toolid ei ole enam sellisel tasemel, nagu me tahame, aga kinotoolid on ropult kallid. Vahemik j\u00e4\u00e4b 500\u20131000 euro kanti. 115 kohta v\u00e4lja vahetada on seega suur v\u00e4lja\u00adminek. Muus osas on mul s\u00f5pru, kes \u00fctlevad, et vaatavad “Oppenheimerit”* ikkagi Apollos, aga tegelikult on meil t\u00e4pselt samal tasemel projektorid ja heli\u00ads\u00fcsteem.<\/p>\n
Ideaalis v\u00f5iks muidugi olla mitu saali. \u00dcks suurem, \u00fcks v\u00e4iksem. Kui tahad n\u00e4idata \u00f5rnemat filmi, mille puhul tead, et massid seda vaatama ei tule, siis sul on igal seansil hinnalipik k\u00fcljes ja tekib keeruline olukord.<\/p>\n
Kuna asume kirikus, siis meil on ka kokkulepe, et me alkoholi ei m\u00fc\u00fc. Ameerikas, kus levitajad v\u00f5tavad suurema osa piletitulust, elatubki kino mitte pileti\u00adm\u00fc\u00fcgist, vaid muust n\u00e4nnist. M\u00f5ni inimene ostaks hea meelega filmi k\u00f5rvale pokaali v\u00f5i pudeli veini, aga hetkel pakume vaid limonaadi-kohvi-teed.<\/p>\n
Filmide rohkus k\u00e4is juba korra l\u00e4bi. \u00dchelt poolt olen kuulnud kurtmist, et isegi filmiajakirjanikud ei j\u00f5ua enam k\u00f5ike \u00e4ra vaadata. Samal ajal jagub endiselt v\u00e4\u00e4rtfilme, mis meie levisse ei j\u00f5uagi. Milline oleks siis Eesti turule optimaalne filmide arv?<\/p>\n
L\u00f5hmus: Korrastan just isa (eelmisel aastal meie seast lahkunud filmiaja\u00adkirjanik Jaak L\u00f5hmus \u2013 A. L.) arhiivi. Aastal 2000 oli kinolevis 80 filmi ja P\u00d6FFil linastus 124. Ehk siis n\u00e4dalaga n\u00e4idati poolteist korda rohkem filme kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud aastaga n\u00e4ha sai. N\u00fc\u00fcd oleme siis teises \u00e4\u00e4rmuses, kus aastaga j\u00f5uab levisse pool tuhat filmi. Eks see k\u00fcsimus on ennek\u00f5ike levitajatele.<\/p>\n
Tartu: Keeruline. V\u00f5iks ju \u00f6elda, et filme on liiga palju, ja ometi v\u00f5iksime ka ise valida v\u00e4hem n\u00e4idata. K\u00fcsimus on suuresti erinevate sihtgruppideni j\u00f5udmises, n\u00e4htavuse saavutamises.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Jah, siia vestlusse peaks levitajad kaasama. Filmide levits\u00fcklid on nii l\u00fchikeseks j\u00e4\u00e4nud. Isegi kui sul on v\u00e4ga hea film, ei pruugi sel levis kohe h\u00e4sti minna. Liigutud on kiiresti levist l\u00e4bi k\u00e4imise peale ja selliseid filme, mis p\u00fcsiksid kavas n\u00e4dalaid v\u00f5i kuid, on v\u00e4hem. Jaanuaris oli levis 32 uut filmi. N\u00e4idake mulle inimest, kes j\u00f5uaks k\u00f5ik need \u00e4ra vaadata.<\/p>\n
Tartu: V\u00f5i neid k\u00f5iki reklaamida.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Meil oli kevadel 26 kohtumis\u00f5htut kohalike filmitegijatega. Kui k\u00e4isin Eesti filmi infop\u00e4eval, arutati, miks ei olnud vaatajanumbrid v\u00e4ga head. Kui kolm kodumaist filmi tuleb samal n\u00e4dalal v\u00e4lja, siis nad s\u00f6\u00f6vad ju \u00fcksteise publiku \u00e4ra!<\/p>\n
Absoluutselt. M\u00e4letan hetke, kus v\u00f5inuks ajakirjanikuna korraga kolme filmi autoritega \u00e4geda loo teha, aga l\u00f5puks on n\u00e4dalas ainult \u00fcks Sirp v\u00f5i Areen. Eesti filmi silmapaistvusest kinokavades on samuti r\u00e4\u00e4gitud. Mida kinod teha saaksid, et kodumaisel filmil paremini l\u00e4heks?<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Me t\u00f6\u00f6tame ikkagi eraldi selle nimel, et Eesti film v\u00e4lja paistaks. Isegi kui autoriteks on amat\u00f6\u00f6rid v\u00f5i niisama filmihuvilised ja laiemat levi ei ole, p\u00fc\u00fcame ikkagi ekraaniaja v\u00f5imaldada. Meie filmide tunnustuseks tulebki \u00f6elda, et tehakse v\u00e4ga erinevaid asju. Kui aga tahta, et kino oleks kvaliteedim\u00e4rk, siis v\u00f5ib m\u00f5nikord tekkida olukord, kus kodumaise filmi nimel on suur t\u00f6\u00f6 \u00e4ra tehtud ja tahetakse seda n\u00e4idata, aga kvaliteedi m\u00f5ttes on k\u00fcsimus, kas peaks seda upitama v\u00f5i mitte. Olen teinud ka ebapopulaarseid otsuseid. Isegi filmiajakirjanikud on v\u00e4lja toonud, et kui filmi kuskil n\u00e4ha ei ole, siis ei saa sellest kirjutada.<\/p>\n
L\u00f5hmus: Meie roll on ikkagi Eesti filmi toetada, aga see ei ole mustvalge. Iga film ei ole n\u00e4iteks kinofilm. Peame suutma iga filmi puhul v\u00e4hemalt endale p\u00f5hjendada, miks seda n\u00e4itame. Kindlasti tahame olla filmitegijatele partneriks ja aidata neil publikut \u00fcles leida. Samas on arusaadav, et esimene partner on alati Apollo, kuna seal on rohkem saale. Filmimaastik on nii kirju, et joonlauaga ei saa t\u00f6\u00f6tada ja me peame leidma oma l\u00e4henemisviisi.<\/p>\n
Tartu: Artis on vist meist kolmest k\u00f5ige v\u00e4hem kunstilise juhi kino. Meie missioon on m\u00f5nev\u00f5rra laiem, mis on samas kummaline. Peaksime justkui olema eesti filmi t\u00f5rvikuhoidja, aga asume ainult \u00fches kohas, Tallinna kesklinnas. P\u00fc\u00fcame anda igale eesti filmile, mis seda v\u00e4hegi otsib, v\u00f5imaluse. M\u00f5nikord p\u00f5rkame olukorrale, kus seansid on kavas, aga j\u00e4\u00e4vad t\u00fchjaks. See ei t\u00e4henda, et vaatajat ei oleks, vaid temani j\u00f5udmine n\u00f5uab rohkem t\u00f6\u00f6d. Ressursid on paraku alati piiratud. Rohkemat saakski teha koos tegutsedes.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: N\u00e4iteks dokumentaalfilmide puhul on \u00f6eldud, et need j\u00f5uavad niikuinii paari kuu p\u00e4rast Jupiteri. See on ennast taastootev probleem, et tahaksime kinodes filmi n\u00e4idata ja siis \u00f5igused telesse m\u00fc\u00fca, aga see ei motiveeri omakorda inimesi kinno tulema.<\/p>\n
Tartu: Kino- ja filmivaldkond elab tervikuna l\u00e4bi suuri muutusi. Nende tulemused ei ole paika settinud. Ma ei usu, et k\u00f5ik kokku kukub.\u00a0No way. Aga praegu on palju v\u00e4relust.<\/p>\n
J\u00f5udsimegi kinode suurima konkurendi, voogedastuseni. Pandeemia pani niigi muutuva k\u00e4itumisharjumuse olukorras veel nii suure p\u00f5ntsu, et \u00fcle maailma suleti hulganisti kinosid ja terveid kette. Kui palju usku teil \u00fcle\u00fcldse kino tulevikku on?<\/p>\n
L\u00f5hmus: Ma arvan, et kino ei kao kuhugi. Pigem loodan, et kvantiteedi aeg saab l\u00e4bi ja tuleb kvaliteedi aeg. Kinost otsitakse ju seda, et saaks ennast muust v\u00e4lja l\u00fclitada, ja teisalt mingit dialoogi. Kino on parim viis lugude kaudu kuhugi mujale reisida. K\u00fcsimus on, kas see \u00f5nnestub nii paljude inimesteni viia, et S\u00f5pruse\u00a0saali pidamine vanalinnas koos k\u00f5igi p\u00fcsikuludega on v\u00f5imalik. Ma olen siiski lootusrikas. Samas on Riias kino Bize, mis rajati korterisse ja maksab sealseid \u00fclalpidamiskulusid.\u00a0<\/p>\n
Tartu: Kino surma on kogu aeg ennustatud. Televisiooni tulekuga, video tulekuga, voogedastuse tulekuga.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Selles m\u00f5ttes on kino surematu, et ta on k\u00f5ik need surmad \u00fcle elanud.<\/p>\n
Tartu: Teater samamoodi. On ju ka r\u00e4\u00e4gitud, et teater peaks kolima teistele platvormidele, aga p\u00e4rast koroonat on piletim\u00fc\u00fck olnud suurem kui varem. Lihtsustus oleks \u00f6elda, et ei, ta ei kao, aga siin tulevad m\u00e4ngu antropoloogilised tegurid. Kino on koht, kuhu minna, kus kohtuda. \u00d5nneks on eestlane kultuurne ja otsib seda kultuuri juurde minekut \u00fcsna palju. \u00d5nneks on ta ka laialt tarbija, kes k\u00e4ib kinos, teatris, kontserdil. Valik on lai ja kino roll on muutunud s\u00fcndmusp\u00f5hisemaks. See kasvatab meie t\u00f6\u00f6 hulka, aga ka meeldib meile.<\/p>\n
Pakume endiselt filme, mis ei j\u00f5ua Jupiteri ega kuhugi mujale. Kui sa just ei rebi\u00a0torrent’eid, aga isegi sealt ei leia k\u00f5ike. J\u00e4\u00e4me paljude jaoks kohaks, kus on midagi erilist. Ise olen m\u00f5ned voog\u00adedastusplatvormide kontod kinni pannud. Saan aru, et m\u00f5nel \u00f5htul lihtsalt ei viitsi v\u00e4lja minna, aga see \u00fchise ruumi osa on ikkagi oluline.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Suurem murepilv on kommertskino kohal. Ka rahvusvahelistel kinokonverentsidel on r\u00e4\u00e4gitud viimastel aastatel nihkumisest s\u00fcndmusp\u00f5hisusele. Kuidas keegi sellele l\u00e4heneb, on v\u00e4ga erinev. M\u00f5ned on p\u00f6\u00f6rdunud m\u00e4ngut\u00f6\u00f6stuse poole. Meie teeme erilinastusi, vestlus\u00f5htuid, retrospektiive. Need k\u00f5ik on v\u00e4ga toredad, aga n\u00f5uavad ka rohkem t\u00f6\u00f6d ja muud ressurssi. K\u00e4sit\u00f6\u00f6kino ei tee kedagi rikkaks. Kommertskinol pole seet\u00f5ttu ka huvi laieneda samadesse kohtadesse. Kui on aga \u00fcha keerulisem eristada, mida \u00fcldse vaadata, siis kommertskinod saavad tugevamini pihta.<\/p>\n
Kolme kino rahastusmudelid on veidi erinevad ja avaliku raha osakaal erinev, aga esitan k\u00e4rbete kohta veidi provokatiivse k\u00fcsimuse. Mis teist saaks, kui j\u00e4rgmisel n\u00e4dalal tuleks teade, et riik ei toeta kinosid enam \u00fchegi euroga?<\/p>\n
Tartu: Artise kuludest on omajagu r\u00e4\u00e4gitud. Sealhulgas rendist. Riik on teinud \u00fchel hetkel otsuse ja s\u00f5lminud pikaajalise lepingu. Sel hetkel on ta v\u00f5tnud vastutuse ja Artist v\u00f5i Artise publikut selle eest karistada oleks vale. Ma ei \u00fctle, et Artis peaks kohe enese kinni panema, aga ta ei oleks kindlasti enam see Artis. Ma ei oska \u00f6elda, kas seda oleks mingil kujul v\u00f5imalik \u00e4ra majandada, aga see oleks kindlasti v\u00e4ga raske. Midagi ei ole teha, kultuurivaldkonnas on vaja \u00fchiselt \u2013 meie k\u00f5ik \u2013 midagi sisse panna. Aga jah, praegused kulud on suured ja kui see oleks teistmoodi, v\u00f5iks toetus ka v\u00e4iksem olla.<\/p>\n
L\u00f5hmus: Mingites asjades annaks kindlasti kohaneda, n\u00e4iteks olla v\u00e4hem aega lahti. Aga see t\u00e4hendab ka, et me ei t\u00e4idaks enam oma missiooni samal moel ja muutuksime igap\u00e4evakinost projektikinoks. Kino on eelk\u00f5ige kokkusaamiskoht ja mida v\u00e4hemaks neid kohti j\u00e4\u00e4b, seda raskem on meil siin riigis ka \u00fchisosa leida.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Kaks kolmandikku meie eelarvest on omatulu, kolmandik tuleb Eesti Filmi Instituudilt ja Tartu linnalt. Lugesin just Henrik Kalmeti intervjuud teatrite rahastamisest. Kordan pisut tema m\u00f5tteid. Loodan minagi, et ei tulista endale n\u00fc\u00fcd jalga, aga me ei l\u00e4heks ilma riigi toetuseta kinni. Elaksime selle kuidagi \u00fcle, aga see oleks v\u00e4ga keeruline, valus kohanemine. Me ei saaks nii mitmek\u00fclgset programmi pakkuda. Peaksime ilmselt vastu v\u00f5tma koost\u00f6\u00f6projekte, mis ei too endale r\u00f5\u00f5mu, vaid oleks puhas teenusepakkumine.<\/p>\n
Sellise kino pidamine ongi kallis ja samas me ei saa piletihinda t\u00f5sta, juba lihtsalt k\u00e4ttesaadavuse nimel. K\u00f5ik need erinevad aspektid on tinginud olukorra, kus palju tehakse missioonitundest ja armastusest valdkonna vastu. See viib teatud maani, aga kuskilt tuleb piir vastu. Meil vist ei ole meeskonnas inimest, kes ei oleks \u00fcle t\u00f6\u00f6tanud. Netos on iga\u00fche palk kuskil 1000 eurot kuus. Mul ei ole peret, lapsi, elukaaslast, laenu\u00adkohustusi, majandan v\u00e4ga targalt \u00e4ra, aga aasta-aastalt muutuvad hinnasurve ja see, et ma ei saa tasuda inimestele v\u00e4\u00e4rilist tasu, tr\u00f6\u00f6stitumaks.<\/p>\n
Tartu: Siis on laiem k\u00fcsimus, mis sellise k\u00e4rpe m\u00f5ju oleks. Just laiemat m\u00f5ju on v\u00e4ga keeruline m\u00f5\u00f5ta, mist\u00f5ttu seda ei kiputa ka tegema, k\u00e4rpepaanikas ei j\u00f5uta sellele isegi m\u00f5elda. Kas keegi on hinnanud, et kui \u00fcha k\u00e4rbime, \u00e4kki see l\u00e4heb riigile hoopis kallimaks? Mida Elektriteatri t\u00f6\u00f6 n\u00e4iteks valdkonnale v\u00f5i piirkonnale juurde toob? Mida selle olemasolu v\u00f5i puudumine t\u00e4hendab? Osatakse m\u00f5elda, et kui 20 000 \u00e4ra v\u00f5tta, s\u00e4\u00e4stab nii palju, aga mitte seda, et kui 20 000 juurde anda, mis siis juhtuda v\u00f5iks?<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Olen v\u00e4ga uhke selle \u00fcle, et meie vabatahtlikest on mitu l\u00e4inud filmi \u00f5ppima. See on Eesti filmi j\u00e4relkasv. Muide, sel aastal on Heino Parsi ja Kaljo Kiisa 100. s\u00fcnniaastap\u00e4ev. Neile \u00fcritustele ei joosta kindlasti tormi, aga kui me r\u00e4\u00e4gime kultuuri kestvusest, siis selliste programmide hinna maksmata j\u00e4tmine toob midagi suuremat kaasa.<\/p>\n
Tartu: Sellise j\u00e4rjepidevuse kaotamine m\u00f5jutab paljusid sektoreid sotsiaalvaldkonnast riigikaitseni. J\u00e4rgmine IT-sektori \u00fckssarvik tuleb ka ju loovatelt inimestelt. Nad ei kasva puu otsas. Nad tulevad rikkast keskkonnast. Kui see keskkond on vaene, siis ei saa neid tulla. Ei ole nii, et k\u00f5igepealt majandus korda ja siis tegeleme k\u00f5ige muuga. Nii ei saa, kultuur on otsene sisend paljudele valdkondadele. Ma ei \u00fctle, et kultuur on k\u00f5ige t\u00e4htsam, aga ta on investeering, mis loob v\u00e4ga palju teistes valdkondades v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n
L\u00f5petuseks, \u00f6elge \u00fcks soov, \u00fcksk\u00f5ik kelle t\u00e4ita see ka oleks, mis teie kino aitaks.<\/p>\n
L\u00f5hmus: Minul on v\u00e4ga lihtne soov. S\u00f5pruse ajalooline hoone vajab muinsuskaitse tuge, et teha majasisesed trepid korda. Tallinna linn v\u00f5iks vaadata \u00fcle hooned, mis on v\u00e4\u00e4rtuslikud, aga ei ole k\u00f5igile ligip\u00e4\u00e4setavad, ja teha see v\u00f5imalikuks.<\/p>\n
Tartu: T\u00f6\u00f6tame juba k\u00f5igi oma soovide nimel. Muudmoodi ei saa, kui et ise t\u00f5ukad ja teed. Loodan ennek\u00f5ike, et j\u00e4tkub kokkutulekukohti ja asjad liiguvad, et tegeleme \u00fchiselt filmi n\u00e4htavuse ja leviga. Paljud lahendused tegelikult paistavad, on k\u00e4eulatuses.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4k: Kardan \u00e4ra s\u00f5nuda, sest see unistus on aastate jooksul korduvalt k\u00e4eulatuses olnud ja siis \u00e4ra kadunud, aga loodan avada teise saali. Valdkonnasisest suhtlust tahaks samuti rohkem. V\u00e4ga palju on selliseid probleeme, kus ei saa osundada \u00fchele asjale v\u00f5i s\u00fc\u00fcdlasele. On teemasid, mis tuleb koos l\u00e4bi arutada. Ja muidugi soovin, et inimesed k\u00e4iksid rohkem kinos!<\/p>\n
* “Oppenheimer”, Christopher Nolan, 2023.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui te siin \u00fche laua taha istute, siis kas n\u00e4ete enda k\u00f5rval konkurente v\u00f5i ajate k\u00f5ik \u00fcht asja?…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17667,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[82],"tags":[3845,6999,37,33,35,4469,173,34,36,208,209,7650,10727,1426,7647,7646,140,207,10728,10726],"class_list":{"0":"post-17666","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-filmid","8":"tag-andrei-liimets","9":"tag-artis","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elektriteater","14":"tag-entertainment","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-film","18":"tag-filmid","19":"tag-johannes-lohmus","20":"tag-joonas-tartu","21":"tag-kino","22":"tag-kino-artis","23":"tag-kino-soprus","24":"tag-meelelahutus","25":"tag-movies","26":"tag-rasmus-raak","27":"tag-soprus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17666","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17666"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17666\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17667"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17666"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17666"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17666"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}