Paljud noored veedavad v\u00e4ga suure osa oma ajast sotsiaalmeedias, kus noored puutuvad \u00fcha sagedamini kokku \u00e4\u00e4rmuslike ideedega, sattudes ohtlike ideoloogiate ja gruppide m\u00f5jupiirkonda ilma seda ise m\u00e4rkamata, kirjutab Sarpedon H\u00fcseyin Altan.<\/p>\n
Kuigi sotsiaalmeedia pakub noortele ka v\u00f5imalusi enesev\u00e4ljenduseks ja kiiresti k\u00e4ttesaadavat infot, v\u00f5ivad selle negatiivsed m\u00f5jud ilma teadliku suunamiseta kiiresti v\u00f5imenduda. Radikaalsus t\u00e4hendab \u00e4\u00e4rmuslike vaadete v\u00f5i seisukohtade omaksv\u00f5ttu, mis sageli ei piirdu ainult arvamustega, vaid v\u00f5ib m\u00f5jutada k\u00e4itumist ja suhtumist teistesse inimestesse.<\/p>\n
Just noorukeid peetakse sageli \u00e4\u00e4rmuslike gruppide peamiseks sihtr\u00fchmaks, sest nad otsivad kuuluvust ja identiteeti, eriti need, kes tunnevad end \u00fchiskonnast t\u00f5rjutuna. Sotsiaalmeedia, algoritmid ja suunamudijate m\u00f5ju loovad soodsa pinnase, kus noored v\u00f5ivad sattuda radikaliseerumise m\u00f5ju alla ilma seda ise t\u00e4helegi panemata.<\/p>\n
Eurobaromeetri 2025. aasta uuringu kohaselt peab 42 protsenti Euroopa Liidu 16\u201330-aastastest noortest sotsiaalmeediat peamiseks infoallikaks poliitilistel ja sotsiaalsetel teemadel. See t\u00e4hendab, et just seal kujunevad nende poliitilised hoiakud, mis suurendab radikaliseerumise riski. Grupid v\u00f5ivad vastanduda religioosse, rahvusliku v\u00f5i ideoloogilise tausta p\u00f5hjal. Pingeline ja polariseeritud keskkond v\u00f5ib suurendada stressi, hirmu ja turvatunde kadumist koolis v\u00f5i kogukonnas, luues soodsa pinnase \u00e4\u00e4rmuslike hoiakute s\u00fcvenemiseks.<\/p>\n
Radikaliseerumine ei ole kasvavas trendis ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Eurostati andmetel on ligi pool noortest internetis kokku puutunud vaenulike ja ideoloogiliselt laetud s\u00f5numitega. Eestis oli see n\u00e4itaja ligi 69 protsenti 16\u201329-aastaste seas, mis oli \u00fchtlasi ka k\u00f5rgeim Euroopa Liidus.<\/p>\n
Uuringud on n\u00e4idanud, et kokkupuude \u00e4\u00e4rmustega v\u00f5ib viia radikaliseerumiseni ehk vaadete j\u00e4rkj\u00e4rgulise tugevnemise ja teatud ideoloogiate omaks v\u00f5tmiseni. Protsess toimub sageli m\u00e4rkamatult, kuna sarnaste uskumustega inimesed kinnistavad \u00fcksteise vaateid. Paljud noored ei liitu selliste gruppidega alguses ideoloogia p\u00e4rast, vaid otsivad kuuluvust ja m\u00f5istmist. Aja jooksul v\u00f5ivad nad omaks v\u00f5tta sellise poliitilise retoorika, mis sageli viib negatiivsete hoiakute kujunemiseni v\u00e4hemuste suhtes ning sallivuse v\u00e4henemiseni.<\/p>\n
Heaks n\u00e4iteks on striimer ja poliitik Kris K\u00e4rner, kes levitab sotsiaalmeedias parem\u00e4\u00e4rmuslikku retoorikat, sealhulgas \u00fcleskutseid v\u00e4givallale teiste poliitiliste gruppide vastu. Nimelt jagas \u00fcks Rakvere g\u00fcmnasist monteeritud videol\u00f5iku, milles K\u00e4rner viitas sotsiaaldemokraatide tapmisele pumpp\u00fcssiga, ja lisas sellele oma sotsist \u00f5petaja pildi. Paraku j\u00e4i noormees ise kannatajaks, kandes n\u00fc\u00fcd m\u00e4rget karistusregistris.<\/p>\n
“Radikaliseerumine v\u00f5ib alata n\u00e4iliselt naljakate v\u00f5i liialdatud postituste kaudu, mis v\u00f5ivad noori suunata agressiivse v\u00f5i v\u00e4givaldse k\u00e4itumise poole.”<\/p>\n
See juhtum n\u00e4itab, kui kiiresti ja otseselt v\u00f5ivad sotsiaalmeedias levivad \u00e4\u00e4rmuslikud s\u00f5numid m\u00f5jutada noori. Noored, kes puutuvad kokku v\u00e4givaldse retoorikaga, v\u00f5ivad kergemini normaliseerida agressiivset k\u00e4itumist. Radikaliseerumine v\u00f5ib alata n\u00e4iliselt naljakate v\u00f5i liialdatud postituste kaudu, mis v\u00f5ivad noori suunata agressiivse v\u00f5i v\u00e4givaldse k\u00e4itumise poole.<\/p>\n
Radikaliseerumise v\u00e4hendamiseks v\u00f5iks kehtestada alla 16-aastastele sotsiaalmeedia kasutamisel selgemad piirangud. Sotsiaalmeedia platvormid peaksid aktiivsemalt eemaldama v\u00e4givallale \u00f5hutava sisu ning piirama algoritmide kaudu sellise sisu levikut.<\/p>\n
Lisaks on oluline tegeleda noorte \u00fcksindustunde ja marginaliseerumisega, pakkudes neile tuge, kuuluvustunnet, turvalist keskkonda ning vajadusel ps\u00fchholoogilist abi. Samuti v\u00f5iks toetada noorte osalust spordi- ja kultuurivaldkondades, et nad leiaksid turvalise kuuluvuse ja aktiivse sotsiaalse v\u00e4ljundi.<\/p>\n
Need meetmed aitaksid noortel leida turvalise ja toetava keskkonna, kus nad ei tunne vajadust otsida kuuluvust vaenulikes gruppides. Probleemide ennetamiseks on oluline piirata noorte kokkupuudet \u00e4\u00e4rmusliku sisuga, pakkuda tuge ja kuuluvustunnet ning j\u00e4lgida sotsiaalmeedia algoritme.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paljud noored veedavad v\u00e4ga suure osa oma ajast sotsiaalmeedias, kus noored puutuvad \u00fcha sagedamini kokku \u00e4\u00e4rmuslike ideedega, sattudes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176683,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,1218,25,16587,79705,397,29421,23,24,12519,22,20,30],"class_list":{"0":"post-176682","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-noored","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-radikaliseerumine","24":"tag-sarpedon-huseyin-altan","25":"tag-sotsiaalmeedia","26":"tag-suunamudijad","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uhismeedia","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116565910812170099","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176682"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176682\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176683"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}