{"id":176744,"date":"2026-05-13T07:47:10","date_gmt":"2026-05-13T07:47:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176744\/"},"modified":"2026-05-13T07:47:10","modified_gmt":"2026-05-13T07:47:10","slug":"sadade-suurlinnade-majandus-kasvab-vahenenud-ohusaaste-kiuste-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176744\/","title":{"rendered":"Sadade suurlinnade majandus kasvab v\u00e4henenud \u00f5husaaste kiuste | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Ligi 2000 maailma suuremas linnas kasvab majandus kiiremini kui \u00f5husaaste. Satelliidiandmed osutavad<\/a>, et paljudes asulates pole vaja elatustaseme kergitamiseks senisest enam fossiilk\u00fctuseid kasutada.<\/p>\n

Ajalooliselt on linnastumist ja majanduskasvu saatnud alati suurem \u00f5husaaste ning piirkonna \u00f6koloogiline allak\u00e4ik. Praeguseks elab linnades enam kui pool kogu maailma elanikkonnast, kelle arvele saab kirjutada: 70 protsenti kogu maailma kasvuhoonegaasidest. Seet\u00f5ttu lasub teadlaste s\u00f5nul just asulatel peamine vastutus kliimamuutuste pidurdamisel, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n

\u00dchtne pilt<\/p>\n

Soovides praegust olukorda t\u00e4psemalt hinnata, anal\u00fc\u00fcsis rahvusvaheline t\u00f6\u00f6r\u00fchm 5435 maailma linna andmeid. Valim h\u00f5lmas asulaid, kus elab rohkem kui 100 000 inimest. Varem on niisuguste \u00fcleilmsete trendide kaardistamine olnud keeruline, sest linnad ise hindavad oma saastejalaj\u00e4lge harva ja v\u00f5ivad tugineda erinevatele metoodikatele.<\/p>\n

Tavap\u00e4rastele \u00fcleilmsetele mudelitele tuginedes j\u00e4\u00e4nuks pilt seegi kord ebat\u00e4pseks. Suured v\u00f5rgustikumudelid annavad riiklikest heitmetest \u00fcsna hea pildi, kuid ei suuda tabada asulate ruumilisi muutusi ajas. Satelliidiandmed aitasid t\u00f6\u00f6r\u00fchmal sellest kitsaskohast m\u00f6\u00f6da hiilida.<\/p>\n

Kuna uuringu autorid soovisid saada k\u00f5igist maailma linnadest \u00fchtse ja objektiivse pilti, kasutasid nad Euroopa Kosmoseagentuuri satelliidi Sentinel-5P kogutud andmeid. Tehiskaaslane m\u00f5\u00f5tis aastatel 2019\u20132024 atmosf\u00e4\u00e4ri alumises kihis leiduva l\u00e4mmastikdioksiidi (NO2) hulka. Gaas paiskub \u00f5hku, kui s\u00f5idukid, elektrijaamad ja t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted p\u00f5letavad fossiilk\u00fctuseid.\u00a0<\/p>\n

L\u00e4mmastikdioksiid peegeldab seega muutusi majandustegevuses m\u00e4rksa kiiremini kui \u00fcle kogu atmosf\u00e4\u00e4ris \u00fchtlaselt hajuvad s\u00fcsihappegaas v\u00f5i metaan. Uuringu kaasautori ja Norra \u00f5hu-uuringute instituudi teadlase Daniel Morani s\u00f5nul v\u00f5imaldas satelliidipilt seet\u00f5ttu h\u00e4sti linnade n-\u00f6 rohearengut j\u00e4lgida. Lisaks puhastas t\u00f6\u00f6r\u00fchm andmeid spetsiaalse statistilise mudeliga, et eemaldada ilmastiku l\u00fchiajalise m\u00f5ju.<\/p>\n

Seej\u00e4rel k\u00f5rvutas t\u00f6\u00f6r\u00fchm satelliidiandmeid k\u00f5rvuti iga linna elaniku ostuj\u00f5uga korrigeeritud sisemajanduse kogutoodanguga. Algselt v\u00f5tsid teadlased vaatluse alla 5435 suurlinna, kuid uuritud viie aasta v\u00e4ltel muutus neist l\u00e4mmastikdioksiidi heitmete hulk vaid 2475 asulas. Neist 80 protsenti liigitus omakorda rohelisse kategooriasse: nende linnade elatustase t\u00f5usis, samal ajal kui saaste v\u00e4henes.<\/p>\n

Rohelised, pruunid, hallid ja punased<\/p>\n

Majandust hinnates vaatasid uurijad riiklike keskmiste asemel kohalikke n\u00e4itajaid. Eristus on oluline, sest rahvastiku areng ja t\u00f6\u00f6stus erinevad piirkonniti palju. Sestap kasutaski t\u00f6\u00f6r\u00fchm masin\u00f5ppe abil t\u00f6\u00f6deldud majandusandmeid, mis h\u00f5lmasid tuhandeid haldus\u00fcksusi \u00fcle maailma.<\/p>\n

Heitme v\u00e4hendamisega paistis eriliselt silma Hiina, kus heitmete hulk v\u00e4henes enam kui 700-s kasvava majandusega linnas. Edu taga peituvad karmistunud \u00f5hukvaliteedi n\u00f5uded. Uuringu autorite hinnangul sulgesid Hiina linnad hulga saastavaid tehaseid ja paljud linnad viisid \u00fchistranspordi \u00fcle elektrile.\u00a0<\/p>\n

Sarnast edulugu oli n\u00e4ha mitmetes Euroopa ja P\u00f5hja-Ameerika asulates. Pariisi, Berliini ja Amsterdami puhtamat \u00f5hku v\u00f5ib t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul selgitada nn keskkonnatsoonide loomisega, kus tohivad s\u00f5ita ainult elektris\u00f5idukid v\u00f5i madala heitgaasiheitega autod, ning keskkonnas\u00f5bralikumate transpordis\u00fcsteemidega. Samuti tekitab t\u00e4heldatud roheareng uurijates optimismi \u00fcleilmsete kliimaeesm\u00e4rkide osas.<\/p>\n

Samas jagunevad maailma riigid keskkonnas\u00f5bralikumate poliitikate juurutamiskiiruse m\u00f5ttes laias laastus kaheks. Euroopa edusammudele vastanduvad arengumaade kiiresti linnastuvad piirkonnad. Ligi 400 suurlinna majandusmudel taandub endiselt p\u00f5letatud fossiilk\u00fctuste hulgale.\u00a0<\/p>\n

Taolised nn pruunid linnad asuvad valdavalt Indias, L\u00e4his-Idas ja Venemaal. Uurijad t\u00f5stsid ilmekate n\u00e4idetena esile Ar-Riy\u0101di, Moskva, Ta\u0161kendi ja Abu Dhabit. Neid piirkondades soodustavad heitmete kasvu autokeskne transport ja keskkonnan\u00f5ueteta rasket\u00f6\u00f6stus.\u00a0<\/p>\n

Pruunidele asulatele lisandub neljas, nn hallide linnade r\u00fchm. Need moodustasid k\u00f5igist anal\u00fc\u00fcsitud linnadest ligikaudu neli protsenti ning asuvad riikides nagu Sudaan, Afganistan ja Jeemen. Teadlaste s\u00f5nul ei v\u00e4hene \u00f5husaaste sellistes asulates teadliku keskkonnapoliitika, vaid pigem majanduslanguse, suletud tehaste v\u00f5i konfliktide arvelt.\u00a0<\/p>\n

Lisaks tuvastasid uurijad v\u00e4ikese r\u00fchma ehk umbes \u00fche protsendi vaesemaks ja saastavamaks muutuvaid nn punaseid linnu. Selliseid linnu leiab eesk\u00e4tt Iraanist, Liib\u00fcast ja Angolast. Kuigi sealne elatustase langeb, kasvab diiselgeneraatorite ja reguleerimata t\u00f6\u00f6stuse t\u00f5ttu saaste.<\/p>\n

Linn v\u00f5ib olla riigist t\u00e4htsam<\/p>\n

Kuigi satelliidipilt pakub linnade arengust v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet, on uuringul oma kitsaskohad. Enam kui 1500 linnast ei leidnud teadlased statistiliselt olulisi muutusi. T\u00f6\u00f6r\u00fchm pidi osa asulaid valimist k\u00f5rvale heitma, sest sealsed majandusn\u00e4itajad olid ebausaldusv\u00e4\u00e4rsed.\u00a0<\/p>\n

Samuti ei t\u00e4henda l\u00e4mmastikdioksiidi taseme langus t\u00e4ielikku kliimaneutraalsust. Gaasi hulk n\u00e4itab eelk\u00f5ige seda, kuiv\u00f5rd s\u00f5ltub iga linn fossiilk\u00fctustest. Daniel Moran ja kaasautorid t\u00e4psustasid, et anal\u00fc\u00fcs ei v\u00f5ta arvesse n\u00e4iteks importkaupade tarbimisel tekkivaid heitmeid.\u00a0<\/p>\n

Sellest hoolimata viitavad tulemused, et kohalikul omavalitsusel on \u00fchiskonna rohep\u00f6\u00f6rdes otsustav roll. T\u00f6\u00f6r\u00fchma hinnangul lasub linnajuhtidel kliimaeesm\u00e4rkide saavutamisel tihti riigipeadest suuremgi vastutus. Morani s\u00f5nul vajavad kiiresti linnastuvad piirkonnad h\u00e4dasti rahvusvahelist tuge, et nad ei j\u00e4\u00e4ks kinni saastep\u00f5hisesse majandusmudelisse.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas Nature Cities<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ligi 2000 maailma suuremas linnas kasvab majandus kiiremini kui \u00f5husaaste. Satelliidiandmed osutavad, et paljudes asulates pole vaja elatustaseme…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176745,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[79712,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,57362,28,29,16604,95,19,79711,6844,25,9928,134,79710,392,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-176744","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-asulad","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-heitmed","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-linnad","23":"tag-maailm","24":"tag-news","25":"tag-no2","26":"tag-ohusaaste","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-roheline","29":"tag-rohepoore","30":"tag-saaste-kliima-suits-toss","31":"tag-toostus","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-world","38":"tag-world-news","39":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116566166330465593","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176744","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176744"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176744\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176745"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}