Eesti Panga v\u00e4rske finantsstabiilsuse \u00fclevaate kohaselt on Eesti finantssektor \u00fcldiselt heas seisus, kuid geopoliitilised pinged ja s\u00f5jaline konflikt L\u00e4his-Idas on suurendanud riske finantsstabiilsusele. S\u00f5jategevus L\u00e4his-Idas on m\u00f5jutanud tooraine- ja energiaturge ning suurendanud ebakindlust rahvusvahelistel finantsturgudel, v\u00e4hendades ajutiselt ka pankade v\u00f5imalusi emiteerida uusi v\u00f5lakirju. Samuti on kasvanud oht, et majandusaktiivsus v\u00e4heneb ja probleemsete laenude maht pankades suureneb. Eesti pankade vastupanuv\u00f5imet toetavad siiski tugev kapitaliseeritus ja suured likviidsuspuhvrid.<\/p>\n
L\u00e4his-Idas puhkenud s\u00f5jategevus on suurendanud ebakindlust rahvusvahelistel finantsturgudel ja v\u00e4hendanud pankade v\u00f5imalusi emiteerida uusi v\u00f5lakirju. See m\u00f5jutab ka Eesti panku, kelle jaoks on rahvusvahelistelt v\u00f5lakirjaturgudelt saadav rahastus viimastel aastatel muutunud \u00fcha olulisemaks, sest kohalike hoiuste k\u00f5rval on laenude rahastamiseks rohkem vaja v\u00e4lismaise p\u00e4ritoluga vahendeid. Finantsturgude reaktsioon on varasemate kriisidega v\u00f5rreldes j\u00e4\u00e4nud seni pigem m\u00f5\u00f5dukaks, kuid konflikti edasisest kulgemisest s\u00f5ltuvalt v\u00f5ivad \u00a0turud ka edaspidi heitlikud olla. Seet\u00f5ttu peavad pangad arvestama, et rahastuse kaasamine v\u00f5ib muutuda kallimaks v\u00f5i osutuda kavandatud ajal keerulisemaks.<\/p>\n
Eesti majandus on hakanud tasapisi kosuma ning paranenud on ka ettev\u00f5tete ja majapidamiste majanduslik seis ning laenumaksev\u00f5ime. Olukorra paranemist varjutavad aga geopoliitilised riskid, mille s\u00fcvenemise korral v\u00f5ib majanduskasv taas aeglustuda ja n\u00f5udlus Eesti ettev\u00f5tete kaupade ja teenuste j\u00e4rele nii kodu- kui ka v\u00e4listurgudel v\u00e4heneda. Lisaks on L\u00e4his-Ida konfliktiga seoses t\u00f5usnud energiahinnad ja kasvanud hinnat\u00f5usu kartus, mis on kergitanud rahaturu intressim\u00e4\u00e4rasid ja suurendanud laenuteenindamiskulusid. See v\u00f5ib halvendada inimeste ja ettev\u00f5tete laenumaksev\u00f5imet ja suurendada probleemsete laenude hulka.\u00a0Eesti Panga hinnangul on\u00a0pankade v\u00f5ime potentsiaalsete laenukahjumitega toime tulla siiski hea, mida toetab pankade tugev kapitaliseeritus.\u00a0<\/p>\n
Aktiivne laenuturg suurendab pankade jaoks m\u00f5nev\u00f5rra laenukahjumite riski. Kinnisvara- ja ehitusettev\u00f5tetele antud laenud ning eluasemelaenud on aastaga kasvanud ligikaudu 10%. Samal ajal on \u00e4rikinnisvaraturul suurenenud t\u00fchjana seisvate pindade hulk, mis v\u00f5ib majanduslanguse v\u00f5i tururaskuste korral halvendada kinnisvaraettev\u00f5tete laenumaksev\u00f5imet. Endiselt p\u00fcsib hoogne ka kodulaenude v\u00f5tmine ja laenuraha osakaal eluasemetehingutes on viimase viieteistk\u00fcmne aasta k\u00f5rgeimal tasemel. See on omakorda suurendanud majapidamiste v\u00f5lakoormust. Kui eluasemelaenude kiire kasv p\u00fcsib pikemat aega ja majapidamiste v\u00f5lakoormus suureneb veelgi, v\u00f5ib see tulevikus suurendada ohtu, et osal laenuv\u00f5tjatest tekib raskusi laenude tagasimaksmisega.<\/p>\n
Kiire laenukasv L\u00e4tis ja Leedus suurendab t\u00e4iendavalt riske siinses pangandussektoris, kuna ligikaudu veerand Eesti pangagruppide laenudest on v\u00e4ljastatud neis riikides. Leedus v\u00f5ib laenukasv veelgi kiireneda seoses kohustusliku pensionikogumise s\u00e4\u00e4stude kasutuselev\u00f5tuga, mis v\u00f5ib omakorda hoogustada kinnisvarahindade kasvu.<\/p>\n
Eesti Pank peab praeguses olukorras vajalikuks s\u00e4ilitada pankadele kehtiva vastuts\u00fcklilise kapitalipuhvri n\u00f5ude 1,5% tasemel. \u00dchelt poolt on pangalaenude kasv p\u00fcsinud majanduse pikaajalist kasvutempot arvestades kiire ja hoiab pankade jaoks riske k\u00f5rgel tasemel. Teisalt suurendavad geopoliitilised pinged m\u00e4\u00e4ramatust majanduse edasise arengu suhtes ning seet\u00f5ttu on pankadel vaja hoida suuremaid kapitalipuhvreid, et s\u00e4ilitada vastupanuv\u00f5ime ka majandusolukorra halvenemise korral. Samas kaalub Eesti Pank sellel aastal vastuts\u00fcklilise kapitalipuhvri ts\u00fcklilise komponendi alandamist juhul, kui laenukasvuga seotud riskid peaksid v\u00e4henema.<\/p>\n
Eesti Panga finantsstabiilsuse \u00fclevaate pikk tekst<\/a><\/p>\n T\u00e4na kell 11 algab pressikonverents, kus keskpanga president Madis M\u00fcller ja \u00f6konomist Mari Tamm tutvustavad finantsstabiilsuse \u00fclevaadet ja sellest l\u00e4htuvaid j\u00e4reldusi. Pressikonverentsi saavad ajakirjanikud tulla kajastama kohapeale, aga j\u00e4lgida ka videosilla kaudu otse\u00fclekandes Eesti Panga veebilehelt, Facebook Live<\/a>\u00b4ina, YouTube\u2019i kanalil<\/a> v\u00f5i Slido<\/a> keskkonnas. K\u00fcsimusi saavad ajakirjanikud ja teised \u00fclekande j\u00e4lgijad esitada Slido keskkonnas. Eelisj\u00e4rjekorras on ajakirjanike k\u00fcsimused. Pressikonverents kestab kuni tund.<\/p>\n \u00a0<\/p>\n <\/p>\n