{"id":176792,"date":"2026-05-13T08:39:07","date_gmt":"2026-05-13T08:39:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176792\/"},"modified":"2026-05-13T08:39:07","modified_gmt":"2026-05-13T08:39:07","slug":"eesti-keeles-ilmus-virginia-woolfi-paevik-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176792\/","title":{"rendered":"Eesti keeles ilmus Virginia Woolfi p\u00e4evik | Kirjandus"},"content":{"rendered":"<p>Kirjastuses Eesti Raamat ilmus teos &#8220;Virginia Woolfi p\u00e4evik 1915-1919&#8221;. Inglise keelest t\u00f5lkis Marju Randlane.<\/p>\n<p>Miks Virginia Woolf hakkas 1. jaanuaril 1915 j\u00e4lle p\u00e4evikut pidama, ei ole teada. See-eest on teada, miks tasub tema p\u00e4evikuid lugeda: et n\u00e4ha kirjanikku nii, nagu ta ise end n\u00e4gi, vahetult, ilma lugeja jaoks ette pandud maskita, et saada aimu loomingu allikast, argielust, millest kirjanikul \u00f5nnestub luua meistriteoseid.<\/p>\n<p>Ja et tutvuda ajalooga, nii sellega, kuidas elati Inglismaal esimese ilmas\u00f5ja ajal, kui ka koduste draamadega, n\u00e4iteks teenijatega, keda otsiti ja vajati, kuid kes v\u00f5isid panna maja p\u00f5lema v\u00f5i j\u00e4\u00e4da k\u00e4ima peale.<\/p>\n<p>Virginia Woolf pidas p\u00e4evaraamatut pikemate-l\u00fchemate pausidega kuni elu l\u00f5puni. P\u00e4evik andis v\u00f5imaluse erinevalt romaanide, arvustuste ja kirjade kirjutamisest \u00fcles t\u00e4hendada ilma enesetsensuurita selle, mis p\u00e4he tuli: muljed s\u00f5pradest ja tuttavatest, argitoimetused, t\u00e4helepanekud looduse ja aiapidamise kohta ning m\u00f5tted loetud raamatutest ja poliitikast.<\/p>\n<p>Tema p\u00e4eviku I k\u00f6ide sisaldab sissekandeid kuni 1919. aasta detsembrini, h\u00f5lmates selliseid kogu maailmas p\u00f6\u00f6rdelisi s\u00fcndmuseid nagu esimese ilmas\u00f5ja l\u00f5pp ja naistele valimis\u00f5iguse andmine Suurbritannias ning isiklikumas plaanis Virginia Woolfi esimese (&#8220;Merereis&#8221;, 1915) ja teise romaani (&#8220;\u00d6\u00f6 ja p\u00e4ev&#8221;, 1919) avaldamist ja oma kirjastuse The Hogarth Press asutamist.<\/p>\n<p>Virginia Woolf (1882\u20131941) oli Inglise kirjanik, kelle romaanide uuenduslik vorm \u2013 teadvuse vool ja s\u00fcndmuste esitamisel lineaarsest jutustusest hoidumine \u2013 avaldas kogu \u017eanrile murrangulist m\u00f5ju, mist\u00f5ttu on teda nimetatud nii romaaniuuendajaks kui modernismi klassikuks.<\/p>\n<p>Ta avaldas elu jooksul \u00fcheksa romaani, millest hinnatuimad on &#8220;Proua Dalloway&#8221; (1925, eesti keeles 1998) ja &#8220;Tuletorni juurde&#8221; (1927, eesti keeles 1983), samas rahvusvahelise kuulsuse t\u00f5i talle menuk &#8220;Aastad&#8221; (1937).<\/p>\n<p>Woolfi tuntakse ka nais\u00f5igusluse t\u00fcviteksti &#8220;Oma tuba&#8221; (1929, ee 1994) ja soorollide volatiilsust n\u00e4itlikustava &#8220;Orlando&#8221; (1928, eesti keeles 1997) autorina. Tema p\u00e4evikud on avaldatud postuumselt viies k\u00f6ites (lisaks \u00fcks k\u00f6ide varaseid p\u00e4evikuid) ja kirjad seitsmes k\u00f6ites.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kirjastuses Eesti Raamat ilmus teos &#8220;Virginia Woolfi p\u00e4evik 1915-1919&#8221;. Inglise keelest t\u00f5lkis Marju Randlane. Miks Virginia Woolf hakkas&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176793,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,5099,79726],"class_list":["post-176792","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-virginia-woolf","tag-virginia-woolfi-paevik"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116566370794482187","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176792","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176792"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176792\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176792"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176792"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176792"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}