Kesk-Aasia on olnud aastatuhandeid suurte riikide strateegiliste huvide ning poliitiliste ja majandussidemete s\u00f5lm- ja ristumispunkt. See oluline piirkond m\u00e4ngib ka t\u00e4nap\u00e4eval suurt t\u00e4htsust l\u00e4\u00e4ne (sh EL-i ja USA) seisukohast. Just seet\u00f5ttu oleme viimastel aastatel n\u00e4inud Euroopa Liidu ja USA strateegilise partnerluse intensiivistumist Kesk-Aasia riikidega. Regioonis k\u00e4ib omamoodi “Troonide m\u00e4ng” USA, EL-i, Hiina, Venemaa ja T\u00fcrgi vahel.<\/p>\n
Eriti aastate 2024\u20132025 arengud n\u00e4itavad selgelt trendi, et USA huvi on Kesk-Aasia vastu suurenenud. Seda kinnitab Kesk-Aasia ja USA koost\u00f6\u00f6 ehk C5+1 intensiivistumine.<\/p>\n
Millega on tegu? C5+1 on diplomaatiline platvorm tippkohtumisteks. Need on toimunud igal aastal alates 2015t viie Kesk-Aasia riigi \u2013 Kasahstani, K\u00f5rg\u00f5zstani, Tad\u017eikistani, T\u00fcrkmenistani ning Usbekistani \u2013 v\u00e4lisministrite ning USA riigisekret\u00e4ri vahel. See initsiatiiv sai loodud selleks, et arutada \u00fchiseid k\u00fcsimusi.<\/p>\n
C5+1 eesm\u00e4rk on tugevdada USA suhteid k\u00f5igi viie Kesk-Aasia riigiga ning parandada suhteid Kesk-Aasia riikide vahel. Nendel kohtumistel arutatakse piirkondlikke k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks terrorismiprobleeme, v\u00f5itlust narko- ja inimkaubanduse vastu jne.<\/p>\n
Esimene C5+1 kohtumine toimus 26. septembril 2015. aastal \u00dcRO Peaassamblee seitsmek\u00fcmnendal istungj\u00e4rgul, kus toonane USA riigisekret\u00e4r John Kerry kohtus viie riigi v\u00e4lisministritega eesm\u00e4rgiga luua uus mitmepoolne dialoogip\u00f5hine platvorm.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd t\u00e4histab C5+1 oma k\u00fcmnendat aastap\u00e4eva ja tihendab veelgi riikidevahelist koost\u00f6\u00f6d. C5+1 sekretariaat kohtus 4. septembril 2025 Du\u0161anbes, et valmistada ette juubeliaastat. USA riigisekret\u00e4r Antony Blinken kutsus C5+1 kokku ka \u00dcRO Peaassambleel septembris 2024. (B. Adhikari, T. Azatov, A. Beloussova. The Future of the C5+1 Under Trump 2.0. The Diplomat, 22.9.2025<\/a>).<\/p>\n Nagu n\u00e4ha, k\u00e4ib \u00fcsna tihe koost\u00f6\u00f6 USA ja Kesk-Aasia vahel. \u00dcks oluline teema selle raames on USA poolt kehtestatud sanktsioonid Venemaa vastu. Kuna Kesk-Aasia riikide kaudu saab Venemaa Euroopa ja USA poolt sanktsioonide alla sattunud kaupu hankida, st on loodud Venemaa jaoks sanktsioonide v\u00e4ltimise v\u00f5rgustikud, siis just seet\u00f5ttu astub Washington nende v\u00f5rgustike vastu.<\/p>\n Joe Bideni administratsiooni viimastel p\u00e4evadel kehtestas Washington 2025. aasta jaanuaris sadu Venemaa-vastaseid sanktsioone (mh sellistele ettev\u00f5tetele nagu Keremet K\u00f5rg\u00f5zstanis), et suurendada survet Kremlile, et Venemaa l\u00f5petaks oma s\u00f5ja Ukraina vastu. (Kyrgyz lender Keremet Bank to appeal after being hit with US sanctions Reuters, 16.1.2025<\/a>).<\/p>\n “Keremet Banki ostmise eesm\u00e4rk oli luua Venemaale sanktsioonide k\u00f5rvalehoidmise keskus, et maksta impordi eest ja saada makseid ekspordi eest.”<\/p>\n Selle aasta jaanuaris kehtestas USA rahandusministeerium sanktsioonid mh ka K\u00f5rg\u00f5zstanis tegutsevale Keremet Bankile Venemaa maksete h\u00f5lbustamise eest. 2024. aastal m\u00fc\u00fcs K\u00f5rg\u00f5zstani rahandusministeerium Keremet panga kontrollpaketi ettev\u00f5ttele, mis on tihedalt seotud Venemaa valitsusega ja sel on sidemed Venemaa oligarhiga. Keremet Banki ostmise eesm\u00e4rk oli luua Venemaale sanktsioonide k\u00f5rvalehoidmise keskus, et maksta impordi eest ja saada makseid ekspordi eest. (U.S. Department of Treasury, Treasury Disrupts Russia’s Sanctions Evasion Schemes, 15.1.2025<\/a>).<\/p>\n Oluline aspekt on ka tarneahela geopoliitika, mis l\u00e4hendab Kesk-Aasiat USA majandusele. Peab mainima, et Donald Trumpi uue administratsiooni ajal on kaubanduspoliitika muutumas karmimaks. Alates augustist 2025 kehtestati Kasahstanist p\u00e4rit kaupadele uued 25-protsendised tollimaksud. USA ja Kasahstan s\u00f5lmisid veel aastal 2017 Trumpi esimese ametiaja jooksul “t\u00f5hustatud strateegilise partnerluse” lepingu, milles r\u00f5hutati julgeoleku- ja kaubanduskoost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n USA ja Kasahstani kaubavahetuse k\u00e4ive oli 2024. aastal 4,2 miljardit dollarit, mis oli neli protsenti rohkem kui 2023. Kasahstani peamine ekspordiartikkel USA-sse on nafta. See moodustab 56,2 protsenti kogu tarnetest, lisaks tarnitakse USA-sse uraani (16,4 protsenti) ning h\u00f5bedat (12,2 protsenti) jne. See n\u00e4itab kasvavat USA ja Kasahstani koost\u00f6\u00f6d (Trump says he had a good conversation with Kazak President Tokayev, Reuters, 7.9.2025<\/a>).<\/p>\n Kriitiliste mineraalide ja tuumak\u00fctuse tarneahelad muutuvad aina olulisemaks. P\u00e4rast Venemaa uraani keelustamist Ameerika \u00dchendriikides (President Biden allkirjastas seaduse H.R.1042, Venemaa uraani impordi keelustamise seaduse, millega keelustati madala rikastamisastmega uraani import Venemaalt. Keeld j\u00f5ustus 11. augustil 2024, kuid erandid kehtivad kuni 2028. aastani) on USA soodustanud uusi, Venemaast s\u00f5ltumatuid tarneahelaid ja allkirjastanud USA ning Usbekistani vahelise kriitiliste mineraalide memorandumi (2024. aasta septembris), mis suurendab Kesk-Aasia rolli (Russian Uranium Ban Waiver Guidance, U.S. Department of Energy<\/a>).<\/p>\n Trumpi ja tema administratsiooni teatel on saavutatud suured \u00e4rilised v\u00f5idud ka Usbekistaniga. Nimelt n\u00f5ustus \u00dcRO Peaassamblee 80. istungj\u00e4rgu ajal septembris 2022 New Yorgis Usbekistani lennufirma Uzbekistan Airways ostma 22 Boeing 787 t\u00fc\u00fcpi lennukit. Lisaks visandasid USA ja Usbekistani presidendid strateegilise partnerluse laiendamise prioriteetsed valdkonnad (Trump says Uzbekistan Airways to buy up to 22 Boeing 787 Dreamliners for over $8 billion. Reuters, 23.9.2025<\/a>).<\/p>\n Veel \u00fcks oluline valdkond on kindlasti julgeolekualane koost\u00f6\u00f6, mille peamiseks vormiks on s\u00f5jalised \u00f5ppused. USA j\u00e4tkab mitmepoolseid \u00f5ppusi (nt Regional Cooperation 25, 15.\u201327. juuni 2025, koos Kesk-Aasia partneritega), kuid piirkonnas ei ole endiselt USA s\u00f5jav\u00e4e p\u00fcsivat kohalolekut.<\/p>\n See piirkondlik koost\u00f6\u00f6 on toimunud igal aasta alates 2001. \u00d5ppustel osalevad Kesk- ja L\u00f5una-Aasia riigid koos oma USA kaitsev\u00e4e partneritega. \u00d5ppuste korraldajad r\u00f5hutavad kolme peamist teemat: koost\u00f6\u00f6, partnerlus ja heidutus. Toonitatakse, et mitme riigi \u00fchine v\u00e4lja\u00f5pe tugevdab kollektiivset v\u00f5imet vastata v\u00e4ljakutsetele. (U.S. Central Command, 18.6.2025<\/a>).<\/p>\n Oluline on samuti USA transkaspia “keskmise koridori” (TCTR) toetamine Kesk-Aasias. CLDP (USA kaubandus\u00f5iguse osakonna programm) Transkaspia kaubatee (TCTR) projekti rahastab USA v\u00e4lisministeerium. See toetab C5+1 eesm\u00e4rke laiendada ning arendada Kesk-Aasia riikide alternatiivseid kaubateid, et leevendada kaubandush\u00e4ireid ja mitmekesistada ekspordisihtkohti.<\/p>\n Selles projektis osalevad Kesk-Aasia riikide, Gruusia ja Aserbaid\u017eaani valitsuse ning erasektori esindajad. See programm edendab avaliku ning erasektori dialoogi \u00fchtsete piirkondlike lahenduste leidmiseks TCTR-i m\u00f5jutavate probleemide lahendamiseks.<\/p>\n CLDP korraldas kolm piirkondlikku kohtumist TCTR-i teemal: 5.\u20137. m\u00e4rtsil 2023 Batumis, 27.\u201328. juulil 2023 Tbilisis ja 25.\u201326. jaanuaril 2024 Ta\u0161kendis. Iga TCTR-i kohtumise arutelude tulemuste p\u00f5hjal v\u00f5eti vastu soovitusi, mis esitati TCTR-i riikide huvitatud osapooltele \u2013 sh ettepanek t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja piirkondlik \u00fchine tegevuskava TCTR-i laiendamiseks, mis \u00fchendaks kahe kohtumise jooksul k\u00f5igi osalevate TCTR-i riikide poolt v\u00e4ljendatud soovitusi pehmete meetmete kohta (Trans-Caspian Trade Route, Commercial Law Development Program<\/a>).<\/p>\n Kuna mitmepoolne konkurents regioonis muutub tihedamaks, siis EL-i ja Hiina investeeringute suurenemine sunnib Washingtoni n\u00e4itama konkreetseid projekte (mineraalide tehingud, tsiviillennunduse ja energia paketid jne), et j\u00e4\u00e4da konkurentsiv\u00f5imeliseks v\u00f5istluses EL-i ja Hiinaga. Euroopa Liidu ja viie Kesk-Aasia riigi juhid pidasid aprillis 2025 oma esimese tippkohtumise (Samarkand, Usbekistan) ning kuulutasid v\u00e4lja uue strateegilise partnerluse, et edendada kaubandust ja muid sidemeid.<\/p>\n “Von der Leyen kuulutas v\u00e4lja 12 miljardi euro suuruse Gateway investeerimispaketi, et suurendada koost\u00f6\u00f6d transpordi, kriitiliste toorainete jt valdkondades.”<\/p>\n Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et selle tippkohtumise eesm\u00e4rk on “s\u00fcvendada kaubandussidemeid ja laiendada koost\u00f6\u00f6d transpordi, kriitiliste toorainete, digitaalse \u00fchenduvuse, vee ja energia valdkonnas”. Von der Leyen kuulutas v\u00e4lja 12 miljardi euro suuruse Gateway investeerimispaketi, et suurendada koost\u00f6\u00f6d transpordi, kriitiliste toorainete jt valdkondades.<\/p>\n Usbekistani president Shavkat Mirziyoyev r\u00f5hutas, et viimase seitsme aasta jooksul on Kesk-Aasia ja EL-i riikide vaheline kaubandus kasvanud 54 miljardi euroni. USA suurendab samuti oma investeeringuid ja kohalolekut regioonis ning Boeingi ja Usbekistani lennufirma Uzbekistan Airwaysi tehing on hea n\u00e4ide sellisest t\u00f6\u00f6kohti loovast suhtest, mida Washington t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4tkab (EU leaders hold their first summit with Central Asian states, AP News, 4.4.2025<\/a>).<\/p>\n USA kasvav m\u00f5ju regioonis on v\u00e4ljakutseks nii Hiina kui Venemaa huvidele Kesk-Aasias, kuna USA v\u00f5ib strateegilise partnerina pakkuda Kesk-Aasia riikidele olulist koost\u00f6\u00f6d, aidata mitmes valdkonnas nagu julgeolek, finants, k\u00f5rgtehnoloogiad, kaubandus jne. See v\u00f5ib k\u00f5igutada nii Hiina kui ka eriti Venemaa positsiooni regioonis.<\/p>\n V\u00f5itlus Kesk-Aasia p\u00e4rast suurriikide vahel on alles intensiivistumas. Euroopa ja USA koost\u00f6\u00f6 ning tegevus regioonis v\u00f5ivad t\u00f5esti aidata kaasa Venemaa m\u00f5juv\u00f5imu kiiremale h\u00e4\u00e4bumisele, mis oleks v\u00e4ga oluline l\u00f6\u00f6k Venemaa imperialismile ja selle majanduslikule baasile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kesk-Aasia on olnud aastatuhandeid suurte riikide strateegiliste huvide ning poliitiliste ja majandussidemete s\u00f5lm- ja ristumispunkt. See oluline piirkond…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17683,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[10740,26,27,324,37,33,35,34,36,590,31,32,21,326,5946,2030,6581,28,29,95,4257,19,25,10737,23,24,329,10738,22,3943,325,8589,20,10741,96,30,10739,92,93,94],"class_list":{"0":"post-17682","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-alevtina-solovyeva","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-donald-trump","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-euroopa-liit","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-hiina","22":"tag-kasahstan","23":"tag-kesk-aasia","24":"tag-korgozstan","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-nafta","29":"tag-news","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-tadzikistan","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-turgi","35":"tag-turkmenistan","36":"tag-uldised-uudised","37":"tag-ursula-von-der-leyen","38":"tag-usa","39":"tag-usbekistan","40":"tag-uudised","41":"tag-uzbekistan-airways","42":"tag-venemaa","43":"tag-viimased-uudised","44":"tag-vladimir-sazonov","45":"tag-world","46":"tag-world-news","47":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17682"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17682\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17683"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}