Arvustus ilmus Sirbis<\/a><\/p>\nKinoteater on koondnimetuse “L\u00fchkarid” all lansseerinud igakuised katsetuslikud teatri\u00f5htud l\u00fchikeste, nii veerandtunniste eksperimentidega. Trupp ja tekstid vahetuvad, fookus on riskil ja v\u00e4rsketele m\u00e4nguv\u00f5tetel.<\/p>\n
Sarja avaosas l\u00e4ks Vanemuise “Nukumajas” Norat kehastav Maarja Johanna M\u00e4gi stseeni teadmata, kes on partner \u2013 selleks osutus M\u00e4rt Avandi Endla teatrist. Teisel etendusel \u00fcllatas M\u00e4ge S\u00fcdalinna teatri n\u00e4itleja Aleksandr \u017dilenko ja stseen toimus vene keeles. Kolmandal etendusel oli advokaat Torvald Helmeri rollis hoopis Rain Tolk.<\/p>\n
“L\u00fchkarite” sarja avalavastuse \u00fcks l\u00f5busamaid stseene oli nn andmeteater, kus k\u00f5igepealt k\u00fcsiti igasuguseid tundlikke k\u00fcsimusi (ka poliitiliste eelistuste kohta). Andmed kuvati istekoha t\u00e4psusega seinal olevale hirmsuurele projektori\u00adlinale, visualiseeriti, kombineeriti ja kommenteeriti ulakal moel. \u00dcritati ka vallalisi teatrik\u00fclastajaid omavahel vastuste sarnasuse p\u00f5hjal paari panna. Selle paaripanekum\u00e4ngu ajal hangus infos\u00fcsteem, koos Henrik Kalmetiga andmeteatrit konfereerinud Mari-Liis Lillel oli v\u00f5imalus demonstreerida kiiret kohanemisnutti. Sellises teatrilaadis tuleb olla m\u00f5nev\u00f5rra teisiti kohal, sest kunagi ei tea, mis kokkuv\u00f5ttes saab. Kokku mahtus eri katsetusi \u00fchte teatri\u00f5htusse kaheksa.<\/p>\n
Kinoteatri liige Paul Piik on teatri Nuutrum taskuh\u00e4\u00e4lingu arutelus tunnistanud, et nad teevad lavastusi nagu tehakse\u00a0start-up’i: alati on risk, et k\u00f5ik l\u00e4heb pekki. Sel aastal on Kinoteatri seltskond hullamise heebli p\u00f5hja l\u00fckanud: sellest andis tunnistust m\u00f5nev\u00f5rra hullumeelne autoteater “Romula ja Julia”, mida kajastati ka v\u00e4lismeedias ja kus rambivalgusesse t\u00f5steti lisaks bussidele, koppadele ja traktoritele ka nende juhid.<\/p>\n
“L\u00fchkarite” \u00fcsna tinglikuks j\u00e4\u00e4nud ja nn kunstip\u00e4rase avastseeni “L\u00f5putu lugu” l\u00f5puks kuvati lava\u00adekraanile ka Kinoteatri kaubam\u00e4rgiks saanud kultuuripoliitiline protestis\u00f5num teatrivaldkonna \u00f5gardlikkuse vastu (karjuv as\u00fcmmeetria teatri ja teiste kunstivaldkondade rahastamise vahel), mida t\u00e4iendas Henrik Kalmet mammutintervjuus ERRi kultuuriportaalile. Kinoteater on n\u00e4idanud end kooslusena, kes oma loomingulisi valikuid teeb l\u00e4htuvalt teatri kui terviku tajust, \u00fcritab pakkuda alternatiivi v\u00f5i t\u00f5sta esile teemasid, millega nende arvates piisavalt ei tegelda. Ajakirjandus (mitte ainult intervjuud, vaid Paavo Piigi ja Heneliis Nottoni sulest ka \u00fcks Levila artikkel noorte seksuaalsest ahistamisest teatri\u00adlaagris) on sellele teatrile \u00fcks v\u00f5imalik lava. Meenutame kas v\u00f5i ETV aastal\u00f5pusaate \u00fche osa \u00e4rakeelamise lugu.<\/p>\n
\u00dcsna riskantne valik oli j\u00e4tta l\u00f5ppu taotluslikult \u00fclipikaks ja -igavaks tuunitud k\u00f5ne, mida loosi tulemusel pidi esitama kas Henrik Kalmet v\u00f5i Mari-Liis Lill. Trupp justkui \u00fctles saalile, et me ei ole siin teie meele lahutamiseks. Sama vaib kandis avastseeni “L\u00f5putu lugu”, kus n\u00e4itlejad kordasid \u00fcht mitte v\u00e4ga huvitavat l\u00fchilugu sellest, kuidas n\u00e4itleja tuleb lavale ja r\u00e4\u00e4gib lugu ja publik kas lahkub v\u00f5i j\u00e4\u00e4b saali ja kahetseb. Pani m\u00f5tlema k\u00fcll, miks ma \u00f5igupoolest siin istun ja kas mu passiivsus (tooli edasi istuma j\u00e4\u00e4mine igavuse kiuste) pole ositi ka mu enda valesignaal tegijatele.<\/p>\n
“L\u00fchkarite” katsetuslikust formaadist tulenevalt on tegijail laval kohati vaat et veel l\u00f5busam kui publikul saalis, aga teatrilaboris peabki ilmselt nii olema. L\u00f5bujanus loomeinimesi on igal juhul vahva vaadata. Sarja avaosas oli ka \u00fcllatusi parasjagu, vahel on t\u00e4itsa v\u00e4rskendav n\u00e4ha teatrisaalis ehedat spontaansust.<\/p>\n
Spontaansus ei v\u00e4ljendu teatris alati mitte improvisatsioonis v\u00f5i lavalistes segadustes, kuigi n\u00e4itlejate prohmakaid on naljakas j\u00e4lgida, nagu ka teles saate\u00advigu. Kinoteatri “L\u00fchkarite” formaat sarnaneb n\u00e4iteks Londonis nullindatel Battersea Arts Centre’i korraldatud \u00fcrituste sarjaga “Scratch Nights”. Mingid etendusideed viidi varases faasis publiku ette, et panna need proovile ja koguda tagasisidet. Nimetatud sarjast kasvas v\u00e4lja satiiriline muusikal “Jerry Springer: The Opera” (helilooja Richard Thomas, kaasautor-lavastaja Stewart Lee), mis parodeeris tabloidset jutusaadet “The Jerry Springer Show” ja p\u00f5imis selle k\u00f5rgooperi vormikeelega. Teos j\u00f5udis National Theatre’i lavale (2003) ja edasi West Endi, v\u00f5itis neli Olivier’ auhinda. Scratch-meetodist on saanud laiem lavavorm.<\/p>\n
Spontaansust teatris tuleb ilmselt hinnata ja vaadata graduaalselt. Ei ole nii, et ainult t\u00e4isimprovisatsioon on spontaanne ja k\u00f5ik muu n-\u00f6 surnud etenduskunst. On mitmesuguseid l\u00e4henemisi. Stanislavski puhul on peetud spontaansust paradoksaalselt just distsipliini ja rutiini tulemuseks \u2013 spontaansus kui orgaanilise impulsi n\u00e4htavaks saamine distsipliini kaudu. Brechtil polnud eesm\u00e4rk lavaline orgaaniline spontaansus, vaid m\u00f5tlemise spontaansus vaatajas, mis tekib v\u00f5\u00f5rituse kaudu, katkestab automaatse kaasatundmise ja k\u00e4ivitab arutluse. Grotowski vaeses teatris tuli spontaansus p\u00e4rast maskidest loobumist. Postdramaatilise teatrim\u00f5tte keskmes on tekstikesksusest loobumine spontaansuse allikana. Etenduskunsti kli\u0161eeks on m\u00f5nev\u00f5rra saanud ka etendajate v\u00e4sitamine laval ja selles kurnatuses ilmnev spontaansus. Sel teatri\u00adspontaansuse skaalal on kindlasti veel huvitavaid lahtreid.<\/p>\n
Miks “L\u00fchkareid” iseloomustavas\u00a0scratch-tehnikas spontaansust \u00fcldse laval taotleda? Kindlasti annab ennustamatuse risk m\u00f5ningase elusoleku tunde, vaataja tajub, et see s\u00fcnnib t\u00f5esti praegu ja et iga etendus on kordumatu. Eba\u00ad\u00f5nnestumise v\u00f5imalus annab ka v\u00e4ikestele \u00f5nnestumistele kaalu. Teiseks on selline publiku ees pooltoorete stseenidega eksperimenteerimine hea viis uute loomeimpulsside, uue materjali hankimiseks.<\/p>\n
M\u00f5nda “L\u00fchkarite” ideed saab ehk tulevikus lavastusekski arendada. Sellises protsessis v\u00f5ivad tekkida v\u00e4rsked tekstid, suhted, kujundid, mida ei suudetaks laua taga v\u00e4lja m\u00f5elda. V\u00e4heoluline pole publiku kaasamine ja auditooriumi enesetaju raputamine: ka “L\u00fchkarite” avaosa v\u00e4hesed osalusteatri katsetused tekitasid saalis korraks \u00fchisloometunde, oli hoomata hoolimist nii publiku kui ka koosloomes s\u00fcndiva lavalise tulemuse suhtes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kinoteatri “L\u00fchkarid”Autorid Kinoteater, Madleen Maria Kirja, Mari-Liis Lill ja Roos Lisette Parmas, kujundajad Joosep Ehasalu, Revo Koplus, Taavi-Peeter…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17685,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,4296,6331,10742,140,2801,177],"class_list":["post-17684","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-henrik-kalmet","tag-kinoteater","tag-luhkarid","tag-meelelahutus","tag-meelis-oidsalu","tag-teater"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17684","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17684"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17684\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17685"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17684"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17684"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17684"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}