{"id":176852,"date":"2026-05-13T09:37:08","date_gmt":"2026-05-13T09:37:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176852\/"},"modified":"2026-05-13T09:37:08","modified_gmt":"2026-05-13T09:37:08","slug":"kuidas-eesti-ja-euroopa-julgeoleku-alustalasid-umber-kujundada-diplomaatia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176852\/","title":{"rendered":"kuidas Eesti ja Euroopa julgeoleku alustalasid \u00fcmber kujundada \u2013 Diplomaatia"},"content":{"rendered":"

Praegust maailmakorda on tabanud v\u00e4hemalt sama \u00e4gedad raputused kui k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pus. Eesti toonased murrangulised otsused taastada iseseisvus ja naasta l\u00e4\u00e4nemaailma on riigile rohkem kui kolme aastak\u00fcmne jooksul edu toonud. N\u00fc\u00fcd aga seisavad meie piirkonna v\u00e4ikeriigid silmitsi suurte dilemmadega. Tohutu surve all on k\u00f5ik Eesti ja Euroopa julgeoleku peamised alustalad: transatlantilised suhted, Euroopa l\u00f5imumine ja rahvusvaheline \u00f5igus.<\/p>\n

Kui tagasi vaadata, v\u00f5ib tunduda, et 1980ndate l\u00f5pus ja 1990ndate alguses, mil N\u00f5ukogude Liit hakkas kokku varisema ja Balti riikidel avanes v\u00f5imalus taasiseseisvuda, valisid nad enesestm\u00f5istetava ja lausa paratamatu tee. Tollal ei peetud seda aga sugugi enesestm\u00f5istetavaks. Toonaste poliitiliste liikumiste juhtide vahel valitsesid teravad lahkhelid, kas eelistada reformimist v\u00f5i radikaalseid muutusi, evolutsiooni v\u00f5i revolutsiooni.<\/p>\n

Maailma ajaloos tehti pretsedenditu valik \u2013 rakendati v\u00e4lismaalastele raskesti selgitatavat \u00f5igusliku j\u00e4rjepidevuse p\u00f5him\u00f5tet, mille alusel p\u00e4rast poole sajandi pikkust okupatsiooni taastati vana Eesti vabariik. See p\u00f5him\u00f5te kujunes ankruks, mis aitas hiljem hoida riiki valusate reformide ajal \u00f5igel teel. Sama keeruline oli paljudel v\u00e4lisvaatlejatel m\u00f5ista soovi katkestada sidemed Venemaaga. Balti riike peeti liiga n\u00f5rgaks ja liiga s\u00f5ltuvaks (post)sovetlikust majanduss\u00fcsteemist, et sellest eralduda.<\/p>\n

Pealegi arvasid paljud l\u00e4\u00e4neriikide juhid 1990ndatel, et Baltimaade liitumine ELiga \u2013 ammugi siis veel NATOga \u2013 on ebarealistlik ja ebasoovitav. Vastuoludele vaatamata \u00fchendas eestlasi, l\u00e4tlasi ja leedukaid soov saada vabaks, suver\u00e4\u00e4nseks ja demokraatlikuks ning kuuluda Euroopasse. T\u00e4nap\u00e4eval on Balti riikide v\u00e4lispoliitika endiselt rajatud samadele alusp\u00f5him\u00f5tetele.<\/p>\n

1990ndate algusega v\u00f5rreldes on Baltimaad n\u00fc\u00fcd paljuski tugevamas positsioonis. Nad on tihedalt l\u00f5imunud l\u00e4\u00e4ne ja piirkondlike koost\u00f6\u00f6v\u00f5rgustikega ning nende seljatagust kaitsevad tugevad liitlased. Samas ei ole Euroopa julgeolek tervikuna olnud Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pust saati nii kehvas seisus kui praegu: siin maailmajaos k\u00e4ib viiendat aastat ulatuslik s\u00f5da, transatlantiline usaldus on kokku varisenud ja Venemaa ihkab revan\u0161i, aga Euroopa ei ole valmis teda ise heidutama, juhul kui USA loobub oma rollist v\u00f5i v\u00e4hendab seda m\u00e4rgatavalt.<\/p>\n

Kas Euroopa suudab end kaitsta?<\/p>\n

K\u00f5ik Euroopa riigid seisavad silmitsi sarnaste dilemmadega, aga Baltimaade jaoks on osutunud eriti raskeks oma julgeolekustrateegia kohandamine uuele tegelikkusele vastavaks, sest nad on Venemaa \u00e4hvarduste suhtes haavatavamad ja s\u00f5ltuvad USA toetusest julgeoleku tagamisel veel rohkem kui teised Euroopa riigid.<\/p>\n

Esiteks s\u00f5ltub meie kaitse NATOst, kusjuures USA t\u00e4idab alliansi poliitilises juhtimises ja s\u00f5jaliste v\u00f5imete vallas asendamatut rolli. Trumpi teise presidentuuri ajal on aga USA selgelt v\u00e4lja \u00f6elnud, et Euroopalt oodatakse edaspidi ise oma konventsionaalse kaitse eest vastutamist.<\/p>\n

\n

Baltimaade jaoks on osutunud eriti raskeks oma julgeolekustrateegia kohandamine uuele tegelikkusele vastavaks.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Parimal juhul jagatakse vastutuse koorem aegam\u00f6\u00f6da \u00fcmber, aga samas ei saa v\u00e4listada USA ootamatu lahkumise v\u00f5imalust. USA ei jaga enam Euroopaga samu ohuhinnanguid Venemaa suhtes ega toeta enam Euroopa ja rahvusvahelise julgeoleku alusp\u00f5him\u00f5tteid, sealhulgas suver\u00e4\u00e4nsust ja territoriaalset terviklikkust. See on selgeks saanud USA n\u00f5udmistest Gr\u00f6\u00f6nimaale ja Ukrainale. Ehkki v\u00f5ib \u00f5igusega oodata, et j\u00e4rgmise presidendi ajal v\u00f5ivad Ameerika seisukohad Venemaa, Ukraina ja Gr\u00f6\u00f6nimaa suhtes m\u00e4rgatavalt muutuda, tuleks strateegilist eemaldumist Euroopast pidada pikaajaliseks trendiks, mis ei s\u00f5ltu sellest, kes parasjagu on Valges Majas ametis.<\/p>\n

Balti riigid seisavad silmitsi valikuga, kas pingutada k\u00f5igest v\u00e4est USAga sidemete tugevdamise nimel, et hoida \u00e4ra suurima liitlase eemaldumist, v\u00f5i otsida aktiivselt v\u00f5imalusi s\u00f5ltuvuse v\u00e4hendamiseks, kuid see k\u00fcsimus on olnud avalikuks aruteluks liiga tundlik. Eesti ametnikud on eitanud s\u00e4\u00e4rase dilemma olemasolu ning v\u00e4itnud, et Eesti ja Euroopa kaitsev\u00f5ime suurendamine t\u00e4idab m\u00f5lemat eesm\u00e4rki: kasvatab USA j\u00e4tkuva kaasatuse t\u00f5en\u00e4osust ja valmistab Euroopat ette USA v\u00f5imalikuks lahkumiseks.<\/p>\n

Neid kahte sihti on aga praktikas raske \u00fchildada. Kui pidada esmat\u00e4htsaks USA kohaloleku s\u00e4ilitamist, on h\u00e4davajalik osta Ameerika varustust ning toetada USA v\u00e4lispoliitilisi seisukohti, mis l\u00e4hevad aina rohkem vastuollu Euroopa julgeolekuhuvidega. Kui eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada s\u00f5ltuvust USAst, tuleb investeerida Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stusse ja arendada Euroopa v\u00f5imeid nendes valdkondades, milles NATO on seni suuresti ameeriklastest s\u00f5ltunud, n\u00e4iteks puudutab see \u00f5hut\u00f5rjet ja luuret.<\/p>\n

\n

Kui Balti riigid keskenduvad esmajoones suhete s\u00e4ilitamisele USAga, on oht, et nad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rvale olulistest Euroopa debattidest.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Lisaks peab Euroopa kohandama oma kaitset vastavalt s\u00f5japidamise kiirele muutumisele, mida on n\u00e4ha Venemaa s\u00f5jas Ukraina vastu. Nagu on selgunud USA ja Iisraeli Iraani-vastasest operatsioonist, ei ole isegi USA h\u00e4sti valmistunud droonir\u00fcnnakute t\u00f5rjeks. Uute tehnoloogiate abil peetavas s\u00f5jas on k\u00f5igist maailma riikidest k\u00f5ige rohkem kogemusi ja teadmisi just nimelt Ukrainal, kelle liitumise NATOga on aga USA blokeerinud.<\/p>\n

NATO kaitseplaanid p\u00f5hinevad praegu eeldusel, et USA osalus on tugev ja v\u00e4\u00e4ramatu. Euroopa peab siiski valmistuma end vajaduse korral ise kaitsma ilma USA toetuseta. Paljud Euroopa riikide juhid on olnud m\u00f5istetavalt ettevaatlikud s\u00e4\u00e4raste plaanide arutamisel avalikkuse silme all, et v\u00e4ltida USA lahkumise kiirendamist. Suletud uste taga on aga arutelud hoogustunud. Kui Balti riigid keskenduvad esmajoones suhete s\u00e4ilitamisele USAga, on oht, et nad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rvale olulistest Euroopa debattidest.<\/p>\n

EL surve all<\/p>\n

Eesti julgeoleku ja heaolu teine peamine alustala on EL. See on alati h\u00f5lmanud dilemmat, kas eelistada riigi suver\u00e4\u00e4nsust v\u00f5i tugevamat ELi, et avaldada m\u00f5ju globaalsetele arengusuundadele, mis meid puudutavad. Mida tihedam on l\u00f5imumine Euroopas, seda teravam on dilemma.<\/p>\n

Eesti on j\u00e4rjekindlalt olnud vastu kvalifitseeritud h\u00e4\u00e4lteenamuse kasutuselev\u00f5tule ELi v\u00e4lispoliitikas, v\u00e4ites, et veto\u00f5igus suurendab Eesti m\u00f5ju, kuna teised liikmesriigid peavad paratamatult selle v\u00f5imalusega arvestama. Samas on Ukraina s\u00f5jaga seonduvaid ELi otsuseid korduvalt blokeeritud, edasi l\u00fckatud ja lahjendatud just nimelt \u00fcheh\u00e4\u00e4lsuse n\u00f5ude t\u00f5ttu, see on aga l\u00e4inud vastuollu Eesti elut\u00e4htsate julgeolekuhuvidega.<\/p>\n

ELi v\u00e4hese rahvusvahelise m\u00f5ju ja konkurentsiv\u00f5ime probleemi saaks paljude eurooplaste arvates lahendada tihedama l\u00f5imumisega. Paljud ootavad ELilt ka Euroopa kaitse tugevdamist. Eesti ja mitmed teised liikmesriigid peavad aga m\u00f5istlikumaks Euroopa kaitse tugevdamist eelk\u00f5ige NATO raames. NATO euroopastamine on v\u00e4hemalt seni olnud Euroopa vastus dilemmale, mida teha olukorras, kus ollakse s\u00f5ltuv kaitsealliansist, mida \u00f5\u00f5nestab selle tugevaim liige. NATO euroopastamise eesm\u00e4rki t\u00e4iendab ELi toetus Euroopa kaitset\u00f6\u00f6stusele ja innovatsioonile. Uute kaitsestruktuuride loomiseks ELi raames \u2013 s\u00f5jalisest juhtimisstruktuurist kaitsekavadeni \u2013 oleks vaja aega ja vahendeid, mida Euroopal praegu ei ole.<\/p>\n

\n

NATO euroopastamine on seni olnud Euroopa vastus dilemmale, mida teha olukorras, kus ollakse s\u00f5ltuv kaitsealliansist, mida \u00f5\u00f5nestab selle tugevaim liige.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Veel \u00fcheks kaalukaussi suurema l\u00f5imumise suunas kallutavaks teguriks on laienemine, mis on praegusel ajal ELi m\u00e4\u00e4ratluse j\u00e4rgi geopoliitiliselt paratamatu. Eesti toetab kindlalt laienemist, kuid on samas suhtunud leigelt paljude sisemiste reformide ettepanekutesse, mida osades liikmesriikides peetakse laienemise eelduseks (eriti seoses Ukraina liitumisega). Ukraina, Moldova ja L\u00e4\u00e4ne-Balkani riikide \u00fchinemise teel on seega mitmeid takistusi. Ukraina puhul on t\u00e4isliikmeks saamise \u00fcheks eelduseks s\u00f5ja l\u00f5pp, mida praegu silmapiiril ei ole.<\/p>\n

S\u00f5ltumata sellest, millal s\u00f5da l\u00f5peb, on Euroopal Ukrainat vaja, et ehitada \u00fcles usutav kaitse Venemaa vastu. Seega tuleb leida viis Ukraina integreerimiseks Euroopa julgeolekus\u00fcsteemi. Eesti peab koos teiste Ukraina liitlastega otsima loomingulisi lahendusi, mis ei l\u00e4htu s\u00f5ja l\u00f5pu ega ELi sisemiste reformide eeldusest, vaid l\u00f5imivad Ukrainat tasapisi Euroopaga.<\/p>\n

\"\"Kalevi jalav\u00e4epataljon osalemas \u00f5ppusel Siil 2025. Foto: Eesti Kaitsev\u00e4gi <\/p>\n

Rahvusvaheline \u00f5igus v\u00e4ikeriigi julgeolekus<\/p>\n

Kolmandaks on Eesti v\u00e4hemalt s\u00f5nades j\u00e4tkanud v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hise v\u00e4lispoliitika ajamist, pidades rahvusvahelist \u00f5igust ja demokraatlikke v\u00e4\u00e4rtusi oma julgeoleku alustaladeks. Praegu on Baltimaadel aga veel raskem kui paljudel teistel Euroopa riikidel \u00fchildada julgeolekuhuve ja rahvusvahelist \u00f5igust v\u00f5i laiemalt v\u00f5ttes huve ja v\u00e4\u00e4rtusi. Tegu ei ole sugugi uue v\u00e4ljakutsega, kuid selle ulatus on n\u00fc\u00fcdseks kasvanud pretsedendituks, sest USA on kaotanud huvi rahvusvahelise \u00f5iguse ja demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste kaitsmise vastu. Seel\u00e4bi on praegune administratsioon lahti \u00f6elnud aastak\u00fcmneid USA kanda olnud rollist reeglitel p\u00f5hineva rahvusvahelise korra s\u00e4ilitamises ja vaba maailma juhtimises, \u00fcksk\u00f5ik kui ebat\u00e4iuslikult see ka siis v\u00e4lja ei kukkunud.<\/p>\n

Balti riikidel on olnud raskusi nende muutustega kohaneda ning nende seisukohad on paiguti \u00fcksteisest lahknenud. Selle aasta jaanuaris, kui Gr\u00f6\u00f6nimaa p\u00e4rast tekkinud pinged olid j\u00f5udnud haripunkti, kinnitas Eesti ainsa Balti riigina avalikult, et Gr\u00f6\u00f6nimaa on Taani kuningriigi lahutamatu osa, ning andis m\u00e4rku valmidusest saata v\u00e4ike s\u00f5jav\u00e4e\u00fcksus osalema Taani poolt kokku kutsutud liitlaste \u00f5ppuses. L\u00e4ti ja Leedu eelistasid hillitsetumat l\u00e4henemist, et USAd mitte v\u00e4lja vihastada.<\/p>\n

J\u00e4rjest suuremaks katsumuseks on kujunenud lahknevused USA (praeguse administratsiooni k\u00e4sitluses) ja Euroopa julgeolekuhuvide vahel. Kui USA n\u00f5uab endale Gr\u00f6\u00f6nimaad v\u00f5i survestab Ukrainat Venemaale territooriumi loovutama, l\u00e4heb see vastuollu Euroopa huvide ja alusp\u00f5him\u00f5tetega. Need n\u00e4ited toovad esile t\u00f5siasja, et v\u00e4ikeriikide puhul on v\u00e4\u00e4rtused ja huvid tihedalt l\u00e4bi p\u00f5imunud, kuna nad ei saa oma tahet teistele peale suruda, nagu suurv\u00f5imud seda tihtilugu teevad.<\/p>\n

Samas ei ole rahvusvaheline \u00f5igus kunagi otseselt kaitsnud Eestit ja teisi Venemaa v\u00e4iksemaid naaberriike. Ajal, mil USA veel hoolis reeglitel p\u00f5hineva rahvusvahelise korra ja demokraatlike v\u00e4\u00e4rtuste kaitsmisest, moodustasid need vundamendi, millele toetus transatlantiline allianss ja USA valmisolek kaitsta Euroopa liitlasi. N\u00fc\u00fcd on see vundament kadunud ja Balti riigid pingutavad k\u00f5vasti, et oma peamisele liitlasele kasulik olla. V\u00e4\u00e4rtuste ja huvide vahelist dilemmat saab vaevalt lahendada sedasi, et toetame USA v\u00e4lispoliitilisi avant\u00fc\u00fcre, mis l\u00e4hevad vastuollu meie enda v\u00e4\u00e4rtuste, p\u00f5him\u00f5tete ja huvidega. Kui USA ei hooli enam territoriaalsest terviklikkusest v\u00f5i Venemaa naaberriikide vabadusest, siis on Ameerika julgeolekutagatised parimal juhul volatiilsed, aga halvimal juhul ebausutavad.<\/p>\n

Kui USA on asendamatu, on Euroopa hukule m\u00e4\u00e4ratud<\/p>\n

K\u00f5ik see on viinud meid olukorda, milles USAst s\u00f5ltumisele p\u00f5hinev strateegia on muutunud j\u00e4tkusuutmatuks. Samas pole meil l\u00fchikeses perspektiivis midagi m\u00f5istlikku asemele v\u00f5tta. Eesti on koos teiste P\u00f5hja- ja Baltimaadega astunud olulisi samme, et kohaneda j\u00e4rjest halveneva julgeolekukeskkonnaga: oleme tugevdanud riigikaitset, suurendanud piirkondlikku koost\u00f6\u00f6d ja olnud Euroopas Ukraina abistamisel esirinnas, eriti p\u00e4rast USA toetuse pea t\u00e4ielikku kokkukuivamist.<\/p>\n

P\u00f5hik\u00fcsimus seisneb aga selles, kas me teeme \u00f5igeid asju, et valmistuda USA v\u00f5imalikuks lahkumiseks ja et kujundada v\u00e4lja Euroopa Venemaa-vastane heidutus, mis ei variseks ilma ameeriklasteta kokku. Washington on aastak\u00fcmneid olnud asendamatu liitlane; samas kui nimetada USAd j\u00e4tkuvalt asendamatuks, v\u00f5ib seda t\u00f5lgendada nii, et Euroopa on hukule m\u00e4\u00e4ratud. Euroopa ei pea mitte ainult uuesti relvastuma ja v\u00e4hendama s\u00f5ltuvust suurriikidest, vaid ka \u00fcmber kujundama oma narratiivid ja m\u00f5ttemallid. Meid hoiab tagasi dilemma, kas me kutsume USA lahkumiseks valmistudes selle ise esile.<\/p>\n

\n

Euroopa ei pea mitte ainult uuesti relvastuma ja v\u00e4hendama s\u00f5ltuvust suurriikidest, vaid ka \u00fcmber kujundama oma narratiivid ja m\u00f5ttemallid.<\/p>\n<\/blockquote>\n

J\u00e4\u00e4b tulevaste p\u00f5lvkondade hinnata, kas praegu Eesti ja teiste Euroopa riikide poolt langetatud otsused on j\u00e4tkusuutlikud. Kas me ei klammerdu liiga kaua alliansi k\u00fclge, mis on muutunud toimimatuks ja ebausaldusv\u00e4\u00e4rseks? V\u00f5i kas oleme muutumas ettevaatlikeks realistideks, kes teevad oma v\u00e4\u00e4rtustes ja p\u00f5him\u00f5tetes j\u00e4releandmisi, et uues j\u00f5upoliitikale toetuvas maailmas ellu j\u00e4\u00e4da? Kas me keeldume uue strateegia v\u00e4lja kujundamisest, sest kardame, et see n\u00f5rgestab meie julgeolekut, samas kui vana juba laguneb?<\/p>\n

Nagu varemgi Euroopa l\u00e4hiajaloo murdepunktides seisab Eesti j\u00e4lle silmitsi keeruliste dilemmadega. T\u00e4na langetatud otsused m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra meie tuleviku. Ka valikute \u00e4hmastamist ja v\u00e4ltimist v\u00f5ib teatud m\u00e4\u00e4rani pidada heaks l\u00e4henemiseks. Siiski n\u00f5uab praegune hetk seda, et m\u00f5tleksime uuesti l\u00e4bi, millele meie julgeolek toetub. Kuigi maailmas on palju ebakindlust, v\u00f5ime kindlad olla \u00fches: meie saatus on seotud meie Euroopa liitlaste ja s\u00f5pradega, kaasa arvatud Ukrainaga. Eesti siht ei peaks olema ainult ellu j\u00e4\u00e4da ja k\u00e4imasolev raputuste ajaj\u00e4rk \u00fcle elada, vaid ka kujundada Euroopa tulevast julgeolekuarhitektuuri.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Praegust maailmakorda on tabanud v\u00e4hemalt sama \u00e4gedad raputused kui k\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pus. Eesti toonased murrangulised otsused taastada iseseisvus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176853,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[2332,26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,8130,28,29,79735,95,54,19,25,23,24,22,325,20,5843,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-176852","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-balti-riigid","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euroopa-liit","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kaitse-ja-julgeolek","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-lennart-meri-konverents","24":"tag-maailm","25":"tag-nato","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-usa","32":"tag-uudised","33":"tag-valispoliitika","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-world","36":"tag-world-news","37":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116566599051056201","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176852","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176852"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176852\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176853"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176852"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176852"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176852"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}